← Eesti

1-09-2515/2

Obsah (4)§ 238§ 173§ 318§ 37

1-09-2515 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11 märts 2009. a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-2515 (08231500198) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§ 238

lg 2 alusel vähendada O.V-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud.

  1. KarS § 65 lg 2 alusel liita KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetud ja ärakandmisele kuuluvale vangistusele 6 kuud Harju Maakohtu 10.09.2007 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, so vangistus 6 kuud täies ulatuses, lugedes liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta.
  2. O.V süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 1 (üks) aasta. 5.

§ 238

lg 2 alusel vähendada O.V-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud.

  1. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud.
  2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada O.V-le mõistetud tähtajalise vangistuse 1 aasta ja 8 kuud ärakandmist alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 31.08.
  4. O.V suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.
  5. O.V-lt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1439 (üks tuhat nelisada kolmkümmend üheksa) krooni ja 60 senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumise päevast 6 kuu jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „O.V, 1-09-2515, kaitsjatasu“. 10. O.V-lt välja mõista

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb kohtuotsuse jõustumise päevast 6 kuu jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „O.V, 1-09-2515, sundraha“.

  1. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Juhul, kui kriminaalmenetluse kulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks seaduses ettenähtud korras.
  2. Riiklikul ekspertiisiasutusel sõrmejäljeekspertiisi nr SS-0413-08/3707 tegemisel tekkinud kulu 1500 krooni jätta riigi kanda.
  3. Riiklikul ekspertiisiasutusel sõrmejäljeekspertiisi nr SS-0325-08/3015 tegemisel tekkinud kulu 4000 krooni jätta riigi kanda.
  4. SMS Laen OÜ esitatud tsiviilhagi 15000 krooni nõudes rahuldada osaliselt, so 3000 krooni ulatuses ning O.V-lt välja mõista SMS Laen OÜ kasuks 3000 (kolm tuhat) krooni. Ülejäänud osas, so 12 000 krooni nõudes jätta tsiviilhagi rahuldamata.
  5. A S esitatud tsiviilhagi 69 200 krooni nõudes rahuldada osaliselt, so 68 700 krooni osas ning O.V-lt välja mõista A S kasuks 68 700 (kuuskümmend kaheksa tuhat seitsesada) krooni. Esitatud tsiviilhagist summas 69 200 krooni jätta tsiviilhagi 500 krooni ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva 2 jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: O.V, isikuna, kes on varem varguse toime pannud, ajavahemikul 11.04.2008 kuni 18.05.2008 Harjumaal, Klooga alevikus tungis keldri kaudu majja, kus võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil: Eesti Kaitseliidu teenuste medali väärtusega 1000 krooni; Eesti Riikliku Kunstiinstituudi kiitusega lõpetusmedali väärtusega 1000 krooni; Riia Balti Akvarellitriennaali mälestusmedali väärtusega 1000 krooni; kolm Tallinna Koertekasvatajate Klubi näituse kuldmedalit materiaalse väärtuseta; valamu veesegisti väärtusega 300 krooni; dušši veesegisti väärtusega 400 krooni; ketaslõikuri väärtusega 2000 krooni; õigeusu kiriku jumalateenistuse raamatu, vanaslaavikeelne, väärtusega 10 000 krooni, õpiku jaapanikeelsete nimede hääldamisest väärtusega 500 krooni, vene- ja vanaslaavikeelseid ajaloo ja kunstiraamatuid kokku 22 köidet koguväärtusega 40 000 krooni ning raamatuid sarjast „Suuri Sõnameistreid“, „Postijaamast tänapäevani“ ja „Loomingu Raamatukogu“ koguväärtusega 6000 krooni, põhjustades A ja P S varalise kahju 62 200 krooni. Samuti tema, ajavahemikul 11.06.2008 kuni 28.06.2008 Harjumaal, Klooga alevikus, tungis keldri kaudu majja, kus võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil: muruniiduki väärtusega 3000 krooni; antiikraamis peegli väärtusega 4000 krooni; kaks maali 40x60 cm materiaalse väärtuseta, põhjustades A ja P S varalise kahju 7000 krooni. Samuti tema, isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi, 31.08.2008 kella 18.05 paiku Viimsis, Randvere tee 1B kaupluses „Viimsi Säästumarket“ võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 5 pakki viilutatud suitsu seavälisfileed väärtusega 17,50 krooni pakk, koguväärtusega 87,50 krooni, möödus kaubaga kassast, jättes kauba eest tasumata, kuid ei viinud kuritegu lõpule, sest peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega pani O.V toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, süstemaatiliselt, s.o. KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis tuvastamatu isikuga, 11.07.2007.a. Tallinnas Õismäe tee 1B, varalise kasu saamise eesmärgil lõi teadvalt vale ettekujutuse OÜ-le SMS Laen sellega, et sõlmis interneti teel SMS kiirlaenu taotluse 3000 krooni suuruses summas NZ nimele, kasutades viimase isikuandmeid ja SEB pangakonto numbrit koos paroolidega ning laenu laekumisel kandis selle NZ arvelt oma SEB arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxx. Saadud laenu jättis tasumata, millega põhjustas OÜ-le SMS Laen varalise kahju 3000 krooni. Seega O.V pani toime toime KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja grupi poolt. Kohtuistungil süüdistatav O.V seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud. 3 Kannatanu OÜ SMS Laen esindaja asus seisukohale, et esitatud tsiviilhagist tuleks välja mõista kuriteoga vahetult tekitatud kahju 3000 krooni ning ülejäänud osas on võimalik tsiviilhagi esitada tsiviilkohtumenetluse korras. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 31.08.2008 koostatud Rimi Eesti Food AS-i avaldusest nähtuvalt 31.08.2008 kell 17.35 möödus isik Viimsi Säästumarketi kassadest jättes kauba eest tasumata 87,50 krooni. (t/l 2) 31.08.2008 koostatud tunnistaja G K ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 31.08.2008 oli ta töökohal kaupluses Säästumarket aadressil Randvere tee lB. Kella 18 paiku märkas saalis valges jopes noormeest, kes käitus väga imelikult, ta otsis silmadega, kus tunnistaja asub, ise aga tegi näo, et ta tuli kauplusesse selleks, et selles natuke ringi jalutada. Siis pani ta ostukorvi paar banaani, nektariini, läks kassa juurde ning tasus selle kauba eest ära. Läbivaatusel avastati tema juurest viis pakki sinki, mille eest ta ei olnud tasunud. Kahjusumma oli 87,50 krooni. (t/l 3-6) Väljavõttest 27.10.2007 koostatud kiirmenetluse otsusest väärteoasjas nr 2317,07,009152 nähtub, et O.V karistati 27.10.2007 KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 600 krooni. (t/l 7-8) Väljavõttest 27.06.2008 koostatud otsusest väärteoasjas nr 2316,08,005133 nähtub, et O.V karistati 27.06.2008 KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 900 krooni. (t/l 9-10) 01.09.2008 koostatud kahtlustatava O.V ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 31.08.2008.aastal, õhtusel ajal oli ta Viimsi piirkonnas Säästumarketi kauplusesse. Läks kauplusesse konkreetselt selleks, et toiduaineid varastada, sest tal polnud piisava hulga toiduainete soetamiseks raha, kuid ta tahtis väga süüa. Kaasas oli tal ainult umbes 50 krooni. Alguses pani ta ostukorvi automaatselt viis pakki sinki, siis aga sinna samasse, teadlikult kolm banaani ja kolm kiivit. Pärast seda läks ta kassa juurde ja kuni järjekorras seisis, meenus talle, et tal on korvis sink. Ta vaatas ringi ja kui sai aru, et teda ei ole keegi jälgimas, otsustas singi ära varastada ning pani kõik viis pakki sinki, sellel eesmärgil, omale jope alla põue. Puuviljade, st banaanide ja kiivi eest maksis ta kassas umbes 20 krooni. Kohe pärast seda kui ta ära tasunud oli ja väljapääsu poole minema hakata kavatses, tuli tema juurde turvatöötaja, haaras tal jopest kinni ja viis ta turvatöötajate ruumi. Selles ruumis võttis ta, turvatöötaja nõudmise peale, viis pakki tema poolt varastatud sinki põuest välja. Seejärel kutsuti välja politsei. Oma süüd tunnetab täielikult ja kahetseb puhtsüdamlikult. (kd 19-22) 16.06.2008 koostatud kannatanu NZ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 11.07.2007.a. varastati temalt Balti Jaamas spordijope taskust rahakott, kus olid visiitkaardid ja SEB panga arveldusarve internetipanga koodikaardid. Kuna rahakotis midagi väärtuslikku ei olnud ei teavitanud ta juhtunust politseisse. Umbes 2 tunni pärast tal tuli meelde, et rahakotis oli koodikaart ja ta helistas panka, paludes sulgeda juurdepääs arvele. Juurdepääs suleti. Ta teatas juhtunust tütrele JZ. Tema helistas veel kord SEB panka ja palus kontrollida, kas internetipanga juurdepääs arvele on suletud või mitte. Temale samuti teatati, et internetipanga juurdepääs arvele on juba suletud. Aasta jooksul pangast temale ei laekunud mitte mingeid teatisi võlgnevuse kohta, kohtust aga ei saabunud kohtukutseid.13.06.2008.a. tema nimele saabus kiri, mille sai kätte tema tütar. Tutvudes dokumentidega ta sai aru, et tundmatu isiku poolt tema nimele võeti laen SEB pangas summas 3000 krooni tähtajaga 1 kuu. Raha tema arvele kanti üle 11.07.2007 ja sel samal päeva raha kanti tema arvelt O.V arvele. Ta ei tunne O.V. (t/l 29-33) 16.06.2008 SEB Narva kontori väljavõttest nähtuvalt 11.07.2007 kanti NZ pangaarvele Sms Laen OÜ poolt laen summas 3000 krooni ja 11.07.2007 tehti ülekanne summas 2940 krooni O.V pangakontole. (t/l 34) 4 11.07.2007 koostatud Osaühingu SMS Laen laenulepingust nr 72330 nähtub, et laenusaajaks oli NZ (ik xxx, aadress: xxx) (t/l 43-49) 11.07.2007 koostatud maksekorraldusest nr 20099 nähtub, et SMS Laen OÜ maksis ZN pangakontole lepingu nr 72330 alusel 3000 krooni. (t/l 53) 25.06.2008 väljastatud SEB vastusest päringule nähtub, et NZ´i internetipanga IPaadressid alates 01.06.2007 olid 88.196.3.17 575527 2007-07-11 13:54:34 UN3__070711[4035]: 10.130.251.22 575527 2007-07-1115:08:24 UN3J)70711[9484]:. Arvelduskontoga nr xxxxxxxxxxxxxxx ei ole ajavahemikul 01.06.2007 kuni 31.07.2007 UNETi kaudu tehinguid tehtud. (t/l 60-62) 26.06.2008 väljastatud SEB vastusest päringule nähtub, et O.V arvelduskontolt tehti 11.07.2007 sularaha väljamakse summas 2920 krooni AS-i SEB Pank Tallinna kontori Õismäe harukontoris, asukohaga Tallinnas, Ehitajate tee

  1. (t/l 64) 14.07.2008 väljastatud Elion Ettevõtted AS-i vastusest päringule nähtub, IP aadress 88.196.3.17 kuulus kirjas küsitud aegadel OÜ-le Flaminger, aadress Tallinn, Õismäe tee 1B.(t/l 68) 11.09.2008 koostatud kannatanu esindaja IK ülekuulamisprotokollist nähtub, et 11.07.2007.a on sõlmitud SMS Laen OÜ ja NZ'i vahel teenuste kasutamise leping nr
  2. NZ'i nimel lepingu sõlminud isik sai 11.07.2007.a NZ'i SEB Panga arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX laenusummana 3000 krooni ning jättis märgitud tähtajaks lepingus toodud rahasumma tagastamata, tekitades sellega SMS Laen OÜ'le varalist kahju väärtuses 15000 krooni. Kannatanu esitab tsiviilhagi 15000 krooni. (t/l 69) 01.09.2008 koostatud kahtlustatava O.V ülekuulamisprotokolli kohaselt Umbes eelmise aasta juuli kuus, Tallinnas, Balti raudteejaamas kohtas ta tuttavat nimega Sergei (umbes 25-aastane), kes ütles talle, et leidis rahakotti, milles olid kellegi SEB arvelduskontole ligipääsuks vajalikud koodid. Neil tuli idee, kasutades võõraid isikuandmeid võtta kiirlaen. Sellel eesmärgil sõitsid Õismäele. Jõudes Õismäele, Sergei andis talle eespool mainitud SEB pangakonto paroolid, mis olid trükitud suurele lehele, kui. ta ei eksi siis sellel lehel olid samuti veel kellegi pangakonto interneti paroolid, kellegi naisterahva omad, ning seejärel Sergei jäi õue teda ootama, tema aga sisenes üksinda arvutisalongi ja kasutades saadud pangaparoole sõlmis interneti teel kiirlaenu võtmise lepingu laenusummale 3000 krooni. Tuli arvutisalongist välja ja koheselt suundusid arvutisalongi läheduses asuvasse SEB pangakontorisse. SEB pangakontoris asus arvuti, mille abil sisenes uuesti Sergei käest saadud paroolide abil pangakontole, millele ennem ta tellis kiirlaenu ning nägi, et tellitud laen oli juba laekunud. Selleks, et raha kätte saada kandis võõralt pangakontolt kiirlaenuna saadud 3000 krooni enda SEB arvelduskontole ja seejärel sealsamas kontoris, tehti talle tema kontolt sularaha väljamakse rahasummas umbes 3000 krooni. Saadud rahasummast jättis endale Sergei loal 500 krooni ja ülejäänud raha koos SEB paroolidega andis Sergeile. (t/l 73) 28.06.2008 koostatud kannatanu A S´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 11.06.2008 kella 19.00 kuni 28.06.2008 kella 09.30-ni tungiti eramusse keldri lukustamata luugi kaudu, aadressil XXX, Klooga alevik, Harjumaa ja varastati muruniiduk maksumusega 4000 krooni, kaks maali väärtusega 6000 krooni ja antiik peegel väärtusega 4000 krooni. Kokku tekitati kahju summas 14 000 krooni. (t/l 77-81) 28.06.2008 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks eramu asukohaga XXX, Klooga alevik, Harjumaa. Eramu on ümbritsetud aiaga, välisvaatlused uksed ja aknad terved. Maja paremal pool vundamendi äärises asus metallist luuk, mis oli kinnises asendis, kuid lukustamata. Keldrikorruse toas aknaraami kremoon oli lahtises asendis. Aknaraamilt võeti DNA proov. Akna klaasilt ja elutoa pildiraamilt leiti sõrmejälgede fragmente. (t/l 82-92) 31.07.2008 koostatud Ekspertiisiakti nr SS-0413-08/3707 eksperdiarvamuse kohaselt sündmuskoha vaatlusel 28.06.2008 Harju maakonnas Klooga alevikus XXX eramus aknaklaasi välimiselt küljelt, aknaraamilt, aknalaualt ja maali klaasilt kuuele tõmmiskilele 5 kopeeritud naha papillaarkurrustiku jäljefragmendid ei võimalda isikut identifitseerida. Eeltoodu alusel ei tehtud võrdlusuuringuid Riiklikku sõrmejälgede registrisse kantud kontrollitava O.V ega teiste Riiklikku sõrmejälgede registrisse kantud isikute sõrme- ja peopesajälgedega. (t/l 99-100) 14.07.2008 koostatud kahtlustatava O.V ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et umbes viis kuud tagasi hakkas ta elama oma tuttava EPjuures aadressil: Klooga, XXX. 2008 aasta juunikuus läks mööda Metsa tn ja pööras tähelepanu mahajäetud maja peale. Maja oli piiratud võrkaiaga, maja oli kahekorruseline. Õhtul kella 22.40 paiku läks territooriumile, maja välisuks oli lukus, tungis majja raudtee poolt läbi akna keldriruumi, seal aasadele oli kinnitatud metallplaat, mis oli suure kiviga vastu seina surutud. Elektrit ta sisse ei lülitanud. Käis mööda maja. Võttis ühest toast nikerdustega pruuni värvi raamiga peegli. Esimesel korrusel asuvast esikust võttis punase korpusega muruniiduki. Teisel korrusel ühest toast võttis kiles olnud maali tumeda värvi kullast värvi triibuga raamis. Samast toast võttis karbis olnud segisti, st kraan ja dušši voolik. Samuti võttis kasutatud rohelist värvi ketaslõikuri. Samas kohas kilekotis nägi vanu kasutatud kraane, millised võttis kaasa. Alguses viis välja metalli läbi esimesel korrusel asuva toa akna, aga pärast võttis ära ülejäänud asjad. Viimaste viie kuu jooksul tema ei ole kedagi näinud antud maja territooriumil. Kõik asjad peale metalli müüs maha Balti jaama turul erinevatele inimestele. Asjade eest sai: maali eest 250 krooni; ketaslõikuri eest 200 krooni, muruniiduki eest 500 krooni. Vanad kraanid ja ühe segisti viis vanametalliks ja sai 800 krooni. Saadud raha kulutas oma tarbeks. Antud varguse pani toime üksi. Kahetseb toimunut. (t/l 103-111) 23.07.2008 koostatud tunnistaja GK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt töötab ta antikvariaatkaupluses, mis asub Balti Jaama kõrval oleval turul, aadressil Tallinn, XXX. On selle kaupluse omanik. Mõningaid asju ostab inimestelt, sellisel juhul teeb vihikusse märked. 26.06.2008 soetas 200 krooni eest peegli ja maastikumaali. Talle need asjad müünud inimene esitas järgmiste andmetega dokumendi: O.V. Politsei nõudmisel annab ta välja ülalnimetatud peegli ja maali. (t/l 114-118) 25.07.2008 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt olid vaadeldavateks objektideks maal ja peegel. Maali ümbritses puidust tumepruuni värvi raam. Raami ääris on 2cm laiuse kullast liistuga. Maalil joonistatud maastik. Kangal oli kiri: A. S 2005a. Tumepruunil raamil paremal all nurgas oli kleebis rohelist värvi, millel numbrid:
  3. Raam oli ümberringi kaetud kilega. Peegel puidust raamis tumepruuni värvi, kulunud vanaaegne ja peegli tagakülg oli halli värvi pliiatsiga soditud. (t/l 119-125) 29.07.2008 koostatud kannatanu P S´i ülekuulamisprotokolli kohaselt seoses vargusega majast asukohaga Harjumaa, Klooga alevik, XXX soovib öelda, et politseiosakonnas temale näidatud peegel ei kuulu nende perele ja ei ole varastatud nende majast. Politsei poolt on tagastatud maal, mis oli varastatud majast ajavahemikul 11.06.2008a kella 19.00 kuni 28.06.2008a kell 09.30 väärtusega 3000 krooni. Seoses selle juhtumiga esitab tsiviilhagi summas 11000 krooni. Kannatanu leidis ülesse majas karbi ikooni hoidmiseks väärtusega 6000 krooni, samuti andis ta ise lapsele raamatu jaapani keelsete nimede hääldamisest väärtusega 500 krooni. Kõik teised asjad, mis on märgitud ülekuulamise protokollis, kui varastatud asjad on tõesti varastatud. Põhjaliku koristust ta majas veel ei teinud. Seoses selle faktiga esitab tsiviilhagi summale 85660 krooni. (t/l 126-128) 24.05.2008 koostatud kannatanu P S´i ülekuulamisprotokolli kohaselt varastati kannatanult väga väärtuslikku kirjandust, raamatuid ja ehteid. Sisse murti, kas akna või keldri kaudu. Vargus pandi toime aprillis või mais 2008.a. (t/l 137-140) 24.05.2008 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks sündmuskohaks eramaja asukohaga XXX, Klooga alevik, Keila vald, Harjumaa. Välise vaatlusel uksed ja aknad olid terved ja lukustamata. Hoov oli piiritletud aiaga. Tubades olid kapiuksed lahti. Keskmises toas oli laual 2 topsikut, millelt võeti sõrmejäljed. (t/l 141-150) 6 05.06.2008 koostatud kannatanu P S´i ülekuulamisprotokolli kohaselt soovib kannatanu lisada, et varastatud esemeteks olid:
  4. Kapp ikooni hoidmiseks ettenähtud kollasest metallist kaunistustega ja klaasuksega puust. Tumepruun, lakitud pinnaga. Ülevalpool külgedel on kaks sarvekujulist puust kaunistust. Tagapool on mustast metallist riputuskronstein. Suurus ca 60x40x20 cm Väärtusega 6 000.00 krooni.
  5. Tumedast metallist madala reljeefiga ikoon. Suurus ca 15x8 cm. Kujutab jumalaemale kummardus stseeni. Väärtusega 3 000.00 krooni.
  6. Hambaprotees. Kaks omavahel ühendatud kunsthammast. Valgest metallist, eest valge emailkattega. Väärtusega 10.260.00 krooni.
  7. Kullast silepinnaga abielusõrmus. Tsaariaegne. Seestpoolt graveering ,,
  8. A.P". Väärtusega 3 000.00 krooni.
  9. Pakis lehtkuld, väärtusega 1 000.00 krooni.
  10. Aastast 1998 Eesti Kaitseliidu teenuste medal, valgest metallist, sinise lindiga, väärtusega 1 000.00 krooni.
  11. Aastast 1978 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi kiitusega lõpetusmedal. Pruunikas metall, väärtusega 1 000.00 krooni.
  12. Aastast 198... Riia Balti Akvarellitriennaali mälestusmedal. Pruun metall. Eespool on istuvas poosis naisfiguuri kuju. Tagapoolt medali pind on ebatasane, sellel on graveeritud: A S. Diameeter ca 15 cm. Väärtusega 1 000.00 krooni.
  14. Tallinna Koertekasvatajate Klubi koerte näituse väikesed kuldmedalid, 3 tükki. Kollane metall, väärtusega 1 000.00 krooni.
  15. Püstoli kandmistorbik (kabuur). Torbik on kollasest nahast, pandlad on valged, elastsest tekstiilimaterjalist maksumusega 800 krooni.
  16. uus valamu veesegisti nikkel maksumusega 300 krooni.
  17. uus Dušši veesegisti, nikkel maksumusega 400 krooni.
  18. Ketaslõikur, suure diameetriga maksumusega 2000 krooni.
  19. Õigeusu kiriku jumalateenistuse raamat vanaslaavikeelne „Thetji i minei" aastast 18, formaat 40x 30 cm , kaaned on puust, kaetud nahaga. Raamatu tagaküljel kiri „Djakon... Kluthövskoi tserkvij.... Maksumusega 10 000 krooni.
  20. Vana salaavikeelne „Vsemirnaja istoria , kokku 5 köidet, aastast 18 Köite V köitetagaosas antiigipoe tempel maksumusega 10 000 krooni.
  21. Vanaslaavikeelne raamat „Istorija grafitheskih iskusstv, aastast 191... .illustreeritud, Raamatu tagaosas on venekeelne antiigiraamatupoe tempel maksumusega 2000 krooni.
  22. vanaslaavikeelne raamat „Istorija Zemlij,, aastast 189... või 191..., illustreeritud. Kaks köidet markeeringuga I ja II köide, raamatu tagaosas antiigipoe tempel maksumusega 4000 krooni.
  23. I G „Istorija russkogo iskusstva, aastast 191..., illustreeritud, raamatu tagaküljel antiigipoetempel maksumusega 2000 krooni.
  24. „Vsemirnaja istorija" aastast 189.. või 191...., illustreeritud, raamatu esiküljel käsiotsi kirjutatud „01ga Kaljundi" maksumusega 2000 krooni.
  25. Putischestvie vokrug sveta, aastast 18...., illustreeritud, raamatu tagaküljel antiigipoetempel maksumusega 4000 krooni.
  26. Klutschevskij „ Kurs lekzij po Russkoi istorii tscitanõi v Moskovskom Universitete", aastast 191..., kokku 8 köidet markeeringugaI, II, III, jne. maksumusega 10 000 krooni
  27. Slovjov „ Istoria russkoi kulturõ" aastast 19..., 2 köidet, markeeringuga I ja II. maksumusega 4000 krooni.
  28. Istoria Russkoi zenzurõ, aastast 18..., maksumusega 2000 krooni
  29. raamat jaapani keelsete nimede hääldamisest (valge punasega paberümbris) maksumusega 500 krooni. 7
  30. Eesti keelsed raamatud: Loomingu raamatukogu aastakäigus 1980-date lõpp, 1990-te algus, raamatud sarjast sõnameistrid, raamatud Postijaamast tänapäevani, raamatuid koguväärtuses 6000 krooni
  31. Niplispitsiga ehe, autor O.I.D.F.A, vicepresident P.Smelter-Hoekstra maksumusega 3000 krooni. Kokku vargusega tekitatud kannatanule materiaalset kahju 90 260 krooni, antud summas soovib esitada tsiviilhagi. (t/l 160-166) 14.07.2008 koostatud kahtlustatava O.V ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 2008 aasta suve alguses, tungis ta läbi akna XXX asuva maja keldrisse ja varastas sealt umbes 9 raamatut ja vanaaegse ikooni. Vanaaegsed raamatud olid vene keeles. Raamatud olid sektsioonikapis ühes pakis, kaaned pruuni värvi Samuti oli mitu Maailma Ajalugu raamatut viis köidet, kaaned pruuni värvi kullast värvi äärisega ja kuld värvi tähtedega. Ikoon oli musta värvi nahaga kaetud kattekihti sees, see oli Piibel 18... a, hiljem, müües selle maha, sai teada, et Piibel oli eesti keeles. Pani raamatud kotti ja viis välja ja veel varastas karbi sees olnud segisti, samuti ka vanad kraanid, millised olid kilekotis. Samuti nägi palju raamatuid eesti keeles, kuid neid ta ei ole võtnud. Mingeid kuldehteid majas tema ei näinud ja ei ole varastanud. Samuti ei ole ta ikooni varastanud. Medaleid ei ole majas näinud ja ei ole võtnud. Piibli koos maaliga ja peegliga viis kauplusse, milline asub Balti jaama turul. Kõige eest sai 250 krooni. Kauplus asub II korrusel, seal on pealkiri ANTIKVAAR, müümisel esitas oma ID-kaardi. Peale vargust järgmisel päeval müüs maha maali. Ülejäänud raamatud pakkus erinevatele inimestele turul, kuid keegi ei tahtnud neid osta. Ja pärast koti koos raamatutega jättis mingi prügikasti juurde. Hiljem samuti pani toime varguse sellest majast, vargused pani toime seepärast, et oli vaja raha oma tarbeks, kindlat töökohta tal ei ole, seepärast puudub kindel sissetulek. Pärast antud vargust tungis antud majja umbes viie päeva pärast ja varastas muruniiduki, maali, ketaslõikuri, peegli. Kui ta esimest korda tungis majja, siis majas olid paberid laiali, mööbel paigast nihutatud, Oli palju pakitud raamatuid. (t/l 167-174) 10.11.2008 koostatud kahtlustatava O.V ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta oma süüd täielikult. Aadressil Klooga XXX asuvast varastas ta sellest majast vähem asju kui kahtlustuses on ära märgitud. Ja nimelt varastas ta mingid medalid, millede hulka ta ei mäleta, umbes neli tükki (viskasin medalid pärast seda minema); kraani ja segisti; ketaslõikuri; bensiiniga töötava muruniiduki, antiikse peegli ja kaks maali; raamatud, millede hulka ta ei mäleta, kuid neid oli palju. Kõik peale medalite ja raamatute müüs Tallinnas Balti Jaama kõrval turul maha. Kokku sai ta varastatud asjade müügist umbes 2500 krooni. Raamatud viskas ta, nagu ka medalid, minema sest neid ei tahtnud keegi osta. Peale ülesloetu ei varastanud ta sellest majast midagi, sealhulgas kulda, ehteid, ikooni ja hambaproteese ning kabuuri. Mõlemal korral kui ta majja tungis, nägi ta tagatoas karbis, raamatute ja lahti võetud sektsioonkapi kõrval põrandal seisvat ikooni. Tema ikooni ei võtnud sest kunstiantiik teda ei huvita, ta ei tea kuhu seda müüa. Ei kuldesemeid, kabuuri, proteese, ega muid ehteid tema majas ei näinud, vastasel juhul oleks ta need edasise müümise eesmärgil kaasa võtnud. Seega varastas ta majast ainult osa kahtlustuses loetletud asjadest. Kui ta veel esimesel korral majja tungis, jäi tal tunne, et keegi oli juba enne teda majas käinud. Asjad olid kastidest ja kappidest välja visatud ning vedelesid põrandal, kogu majas valitses korralagedus. Esimesel korral võttis majast ketaslõikuri, kraanid, medalid ja raamatud. Teisel korral võttis muruniiduki, mille suure toa akna kaudu õue heitis. Mõlemal korral tungis ta majja metallluugi kaudu, alguses keldrisse, keldrist aga läks treppi pidi üles maja ruumidesse. Riive metallluugil ei olnud, see lihtsalt varjas keldri pääsuava. Teisel korral oli vastu seda metallist luuki väljastpoolt toetatud kivi. Esimesel korral kivi ei olnud. Tema majas mingeid lukke ega riive lahti ei teinud. Teiselt korruselt võttis ta kraanid ja ketaslõikuri, esimeselt korruselt aga medalid, raamatud ja esikust muruniiduki. Samuti vaatas ta läbi kapid, kuid peale nõude ja paberite ei olnud nendes midagi. Medalid olid riiulil toidunõude kõrval ühe taldriku peal. Ta võttis kõik medalid kaasa. Medalid olid erinevad, mõnede peal kujutatud koerad, ühe peal suusad. Raamatuid oli palju, nende 8 hulka ta ei mäleta ja kõik need olid temale tundmatus keeles. Ta oli narkojoobeseisundis ja võttis sellepärast kõike, mis käe alla sattus. Vaadanud seejärel medalid ja raamatud üle, mõistis ta, et kiiresti neid müüa ei õnnestu ja viskas need Kloogal metsas minema. Kelmuse koha pealt tahab ta selgitada, et kohtas Balti Jaama turul juhuslikult Sergeid, keda tunneb üksnes eesnimepidi. See Sergei seisis mingi 50 aastase meesterahva kõrval. Sergei küsis selle meesterahva käest sigaretti, sel hetkel, kui meesterahvas sigaretipakki taskust võtma hakkas, kukkus tal taskust rahakott välja, meesterahvas aga seda ei näinud. Tema astus rahakoti peale, seejärel aga tõstis selle maast üles. Täpsustab, et ta ei astunud rahakoti peale vaid pani jala rahakoti kõrvale st varjas selle ära. Kohe pärast seda korjas ta rahakoti maast üles, Sergei võttis meesterahva käest sigareti ja nad läksid kahekesi minema, meesterahvas aga jäi sinna. Nemad kahekesi: tema ja Sergei, istusid trammi ning vaatasid seal rahakoti sisu üle. Raha selles ei olnud, kuid oli meesterahva nimele välja antud SEB panga pangakaart ja meesterahva ning naisterahva andmetega panga väljavõte valgel paberil, aga ka PIN-koodid. Sergei tegi ettepaneku võtta SMSlaenu. Sergeil dokumente ei olnud ja nad otsustasid vormistada laenu tema nimele. Sergei oli kogu aeg koos temaga. Kui ta aga pangaautomaadist oma kontolt raha välja võtmas oli, seisis Sergei õues. Neil oli Sergeiga kohe algusest peale kokkulepe, et nad jagavad laenusumma, 3000 krooni, pooleks. Kuid kuna tema kontolt võeti trahvide katteks raha automaatselt maha, jäi tema kontole umbes 2000 krooni. Just selle summa ta välja võttiski. Võttis allesjäänud rahast 500 krooni endale, ülejäänu aga andis Sergeile. Pärast seda läksid nad Sergeiga lahku. (t/l 186-194) 09.01.2009 koostatud kannatanu A S täiendava ülekuulamisprotokolli kohaselt soovib kannatanu lisada, et nende pere majas aadressil: Harjumaa, Keila, Klooga alevik, XXX vargad olid käinud mitmel korral. Tema koos abikaasaga P S aastaringselt elavad Tallinnas ja Klooga alevikus asuvas majas nad käivad harva. Esimest korda vargad käisid ajavahemikul 11.04.2008 - 18.05.2008 kui olid varastatud ikoon väärtusega 3000,00 krooni, hambaprotees väärtusega 10260,00 krooni, kullast albielusõrmus väärtusega 3000,00 krooni, lehtkuld väärtusega 1000,00 krooni; Eesti Kaitseliidu teenuste medal väärtusega 1000,00 krooni; Eesti Riikliku Kunstiinstituudi kiitusega lõpetusmedal väärtusega 1000,00 krooni; Riia Balti Akvarellitriennaali mälestusmedal väärtusega 1000,00 krooni; püstoli kabuur väärtusega 800,00 krooni; valamu veesegisti väärtusega 300,00 krooni; dušši veesegisti väärtusega 400,00 krooni; ketaslõikur Makita, mis oli täiesti uus, ainult kord kasutatud, väärtusega 2000,00 krooni; niplispitsiga ehe väärtusega 3000,00 krooni ja vanaaegsed ja tänapäeva raamatud kokku 27 tk., koguväärtusega 56000,00 krooni. Kokku on selle vargusega tekitatud kahju 84660,00 krooni. Samuti oli varastatud Tallinna Koertekasvatajate Klubi näituse 3 kuldmedalid, millised varem nad hindasid 1000 ,00 krooni väärtusega, kuid medalite materiaalne väärtus ei ole rahaliselt määratletav, sest need on seotud pere poolt armastatud koera eluga. Seega 1000,00 krooni on moraalse kahju hindamine, kuid selles osas ta tsiviilhagi ei esita. Teist korda majas oli käidud ajavahemikul 11.06.2008 kuni 28.06.2008, siis oli varastatud muruniiduk bensiinimootoriga mille nad ostsid kolm aastat tagasi 5500,00 krooni eest, kuna see niiduk oli kasutatud ja tänapäevane väärtus on 3000,00 krooni. Veel oli varastatud antiikne peegel aastast 185... aastast, väärtusega 4000,00 krooni. Samuti oli varastatud kaks tema poolt tehtud maali. Varem tema poolt määratud väärtus 3000,00 kooni maali kohta oli moraalse kahju hindamine ning selles osas ta tsiviilhagi ei esita. Üks maal on tagastatud tema abikaasale P S'ile politsei poolt. Seega ajavahemikul 11.06.2008.a-28.06.2008.a vargusega on kokku tekitatud varaline kahju summas 7000,00 krooni. (t/l 208-210) 12.01.2009 koostatud kahtlustatava O.V ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab kahtlustatav, et kuigi ta ei mäleta enam täpselt, sest vargus toimus tükk aega tagasi, siis ilmselt varastas ta ikka kõik kahtlustuses väljatoodud esemed. Raamatud ja medalid viskas hiljem ära, kuna ei leidnud neile ostjat. Kõikide asjade eest sai ta kokku 2500 krooni. Varguse hetkel oli kahtlustatav tugevas narkojoobes. Kahtlustatav ei oska öelda, miks kannatanu ei tunnista peeglit enda omaks. (t/l 211-214) 9 Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud O.V süüd tunnistavaid ütlusi, tunnistajate G K ja GK ütlusi, kannatanute NZi, A S ja P S ütlusi, kannatanu esindaja IK ütlusi, Rimi Food AS-i avaldust, pangakonto väljavõtet, laenulepingut, AS SEB vastuseid järelpärimistele, Elion Ettevõtted AS-i vastust järelpärimisele, 30.05.2008 otsust väärteoasjas, 27.10.2007 kiirmenetluse otsust, sündmuskoha vaatlusprotokolle, asitõendite vaatlusprotokolli, sõrmejäljeekspertiisiakte, asub seisukohale, et süüdistatava O.V süü temale inkrimineeritud varavastase kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli O.V temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, kes oli viimase aasta jooksul toime pannud enam kui kaks vargust. Seega on O.V KarS § 199 lg 2 p 9 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 11.04.2008 kuni 18.05.2008 ja 11.06.2008 kuni 28.06.2008 Harjumaal, Klooga alevikus tungis O.V keldri kaudu majja, kust varastas esemeid ning tekitas kannatanutele varalise kahju. Kannatanu ja süüdistatava ütlustest võib järeldada, et süüdistatav sisenes kannatanu majja kannatanu tahte vastaselt ja omavoliliselt, mistõttu on tegemist sissetungimisega. Samuti 31.08.2008 kella 18.05 paiku Viimsis, Randvere tee 1B kaupluses „Viimsi Säästumarket“ võttis süüdistatav 5 pakki suitsu seavälisfileed koguväärtusega 87,50 krooni, möödus kaubaga kassast selle eest tasumata, kuid ei viinud kuritegu lõpule, sest peeti turvatöötaja poolt kinni. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja mis on toime pandud isiku poolt, kes viimase aasta jooksul toime pannud enam kui kaks vargust so KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteona. Peale selle kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 1, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemisena. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt võttis süüdistatav O.V koos kohtueelse menetlusega tuvastamata jäänud isikuga NZ rahakotist leitud internetipanga paroole kasutades laenu OÜ-st SMS Laen. Taoliselt käitudes näitas süüdistatav end laenu võttes isikuna, kes ta tegelikult ei ole ning võõra isikuna esinedes tekitas rahalised kohustused kõrvalisele isikule, saades samas kannatanult teadvalt vale ettekujutust luues varalist kasu, tekitades varalise kahju kannatanule. Seejuures tegutses süüdistatav kooskõlastatult kohtueelsel menetlusel tuvastamata jäänud isikuga, saades tuvastamata jäänud isikult vajalikud vahendid kuriteo toimepanemiseks ja andes osa saadud kasust kõrvalisele isikule. Kohus leiab, et taolistel asjaoludel on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja mis on toime pandud grupis so KarS § 209 lg 2 p 1, 3 kuriteona. Kohtueelsel menetlusel on SMS Laen OÜ esitanud tsiviilhagi 15000 krooni nõudes, milline sisaldab endas teise isiku nimel võetud ja tagastamata laenu summat 3000 krooni ning viiviseid ja intresse. Kriminaaltoimikus leiduvatest materjalidest nähtuvalt võeti NZ nimel kiirlaenu 3000 krooni ning seejärel kanti 2940 krooni O.V pangaarvele. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et O.V on tekitanud õigusvastaselt ning tahtliku ja süülise käitumisega kannatanule kuriteoga tekitatud otsese kahju summas 3000 krooni. Kannatanu esindaja asus kohtuistungil seisukohale, et ta taotleb kriminaalmenetluses otsese ja süülise varalise kahju hüvitamist 3000 krooni ulatuses. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele 3000 krooni ulatuses ning süüdistatavalt O.V-lt SMS Laen OÜ kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 10 otseselt seotud süüdistatava O.V poolt kavatsetult toime pandud kelmusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 3000 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt 3000 krooni ulatuses, st varaline kahju tuleb välja mõista O.V-lt SMS Laen OÜ kasuks. Mis puudutab ülejäänud osa varalisest kahjust, so 12 000 krooni, mis on tekkinud tasumata viivistest ja intressidest, siis viivised ja intressid saavad tekkida poolte vahelistest lepingulistest suhetest. O.V ja kannatanu vahel ei ole lepingulisi suhteid, kuivõrd O.V lõi kannatanule teadvale vale ettekujutuse sellest, et kannatanuga astub lepingulistesse suhetesse N.Zimin, kes ise sellest midagi ei teadnud. Seega ei saa O.V-lt nõuda ka viivist või intressi, sest O.V käitumine oli suunatud varavastase kuriteo toimepanemisele varalise kasu saamise eesmärgil ning tal puudus soov kannatanuga lepingut sõlmida ja lepingust tulenevaid kohustusi täita, mida näitab ka esinemine võõra nime alla. Seetõttu tuleb tsiviilhagi 12 000 krooni nõude osas jätta rahuldamata. Kohtueelsel menetlusel on A S esitanud tsiviilhagi 69 200 krooni nõudes, milline sisaldab varastatud asjade väärtust. Kriminaaltoimikus leiduvatest materjalidest nähtuvalt on kannatanud neile tekitatud kahju koguväärtuseks erinevaid summasid nimetanud. Viimati antud A S ütlustes nähtub, et paljudel asjadel oli pigem emotsionaalne kui materiaalne väärtus ning kannatanu hindas neile tekitatud kahju koguväärtuseks 69 200 krooni. Selline hagisumma tuleneb süüdistuses märgitud varastatud esemete maksumusest. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et P.S on oma ütlustes (t/l 160-166) märkinud varastatud esemete loetelu punktis 24, et raamatu jaapanikeelsete nimede hääldamise kohta hinnaga 500 krooni oli ta andnud lapselapsele, kuid ometigi on see raamat varastatud asjade nimekirjas. Seetõttu leiab kohus, et esitatud tsiviilhagi kuulub vähendamisele 500 krooni võrra. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi ülejäänud osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt O.V-lt A S kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava O.V poolt kavatsetult toime pandud vargustega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 68 700 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb välja mõista O.V-lt A S kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kellel on puudunud pikka aega alaline ja legaalne sissetulek ning teda on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja iga kord pärast karistuse kandmiselt vabanemist on teda taas kinni peetud uute varavastaste kuritegude toimepanemiselt. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi 11 inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Arvestades asjaolu, et süüdistataval on pikemat aega puudunud ja puudus ka kuritegude toimepanemise ajal legaalne sissetulek, siis on alternatiivse karistuse, so rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kuivõrd süüdistatav pani toime kolm vargust, tekitades ühele kannatanule ka olulise varalise kahju, leiab kohus, et süüdistatavale võib küll karistuse määrata alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid mitte alammäära lähedasena. Kuivõrd aga eelpoolnimetatud kuriteod on toime pandud kohtu poolt määratud katseajal, tuleb mõistetavale karistusele liita eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täies ulatuses KarS § 65 lg 2 alusel. Süüdistatavale KarS § 209 lg 2 p 1, 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus 1 kuni 5 aastat. Karistuse määra valikul lähtub kohus sellest, et süüdistatav pani toime vaid ühe kuriteoepisoodi, millega tekitati varaline kahju, mis ei olnud kuigi suur. Arvestades taolist asjaolu, leiab kohus, et süüdistatavale võib kelmuse toimepanemise eest mõista karistuse, mis on ettenähtud sanktsiooni alammääras, sest süüdistatava süü ei ole suur. Kuivõrd KarS § 209 lg 2 p 1, 3 ettenähtud kuritegu on toime pandud enne 10.09.2007 kohtuotsust, millega süüdistatavat karistati 6 kuulise vangistusega, siis asub kohus seisukohale, et eelmise otsusega mõistetud karistus kuulub KarS § 65 lg 1 alusel kui kergem karistus kaetuks lugemisele käesoleva otsusega mõistetava raskema karistusega. Kuivõrd aga KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteod on toime pandud kohtu poolt määratud katseajal, siis tuleb KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest mõistetavad karistused liita teise karistusega täies ulatuses. Pealegi on KarS § 209 ja § 199 ettenähtud kuriteod toime pandud erineva tahtlusega, erineval ajal ja erineva eesmärgiga. Märt Toming kohtunik 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.