1-09-4235/2

(09237600033)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Kriminaalasi Z.I süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1 järgi. Prokuröri abi №na-Salome Barbo Tõkend Z.I elu- või asukoht ja aadress: xxx, isikukood või sünniaeg: xxx, kodakondsus: Eesti, haridus: põhiharidus, emakeel: eesti keel, töökoht või õppeasutus: ei tööta. karistatus: varem kohtulikult karistatud 2-l korral, viimati: 15.04.2004 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 alusel mõistetud tingimisi vangistus 9 kuud katseajaga 2 aastat; elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Eva Tibar Süüdistatav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Z.I KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista Z.I ´ele 2 (kaks) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 69 asendada Z.I ´ele mõistetud 2 (kaks) kuud vangistust üldkasuliku tööga

(120)tundi ja määrata selle töö ära tegemiseks ajaks 6 (kuus) kuud. Määrata Z.I Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohustada Z.I ´e täitma KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista Z.I´ elt KrMS § 179 lg.1 p.2; § 180 lg.3 alusel 525 (viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1 292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni 10 senti riigituludesse. Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „Z.I 1-09-4235, sundraha “„ Z.I 1-09-4235, kaitsjatasu.“ Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa Z.I süüdistatakse selles, et tema olles varem toime pannud sissetungimise, ajavahemikul 04.02.2009 – 05.02.2009 tungis ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt ukseluku avamise teel xxx M K kuuluvasse majja. Seega Z.I oma tahtliku tegevusega pani toime omavolilise sissetungimise, s.o. valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, vähemalt teist korda, mis on KarS 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Z.I süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – kannatanu M K ütlused, et 06.02.2009.a. avastas, et kodust panipaigast oli kadunud alkohoolsed joogid. Maja ukselukk ei olnud lõhutud, seepärast kahtlustab varguses täditütre elukaaslast Z.I, kuna isik on varem ka tema majast asju varastanud. Läks Z.I juurde, ei saanud Z.I-ga rääkida, kuna ta magas, sest oli alkoholi tarbinud. Täditütar rääkis, et Handi 2 Z.I on mitu päeva järjest alkoholi tarbinud ning nägi, et Handol on kolmeliitrine veinipakk. Järgmisel päeval läks tema uuesti Z.I juurde, isik tunnistas temale, et käis tema majas ning võttis 2 kolme liitrist veinipakki, ühe liitri Liviko džinni ja ühe pudeli Rocki. Küsimusele, kus kohast ta maja võtme sai, vastas Z.I, et see rippus maja seinal. Rääkis, et joobes olekus ei saa aru, mida teeb. Handole tema majavõtit andnud ei ole, nad on võtme asukohta täditütrega varjanud. Z.I-le tema luba andud siseneda majja ei ole. Peale alkoholi varastatud midagi majast ei oldud. Varastatud oli: 3 liitrise Itaalia valge veini, maksumusega 250 krooni, 3 liitrise punase veini Stony Cape, maksumusega 250 krooni, 1 liiter Liviko Gin, maksumusega 189 krooni, 1,25 liitrise õlu, maksumusega 30 krooni. Tsiviilhagi ei esita, kuna isikul puudub kindel töökoht ning võlad peab maksma täditütar (t.lk.4-7,8-9): kahtlustatava Z.I ütlused, et kuritegu, milles teda kahtlustatakse pani toime, kahetseb puhtsüdamlikult oma tegu. 31.01.2009.a. hakkas jooma. Tavaliselt kestavad joomatsüklid nädal aega. Alkoholi ostmiseks raha ei olnud, läks naise täditütre M K maja juurde, kuna teadis, et isikul on kuuris tühje pudeleid. Taara oleks viinud taara kokkuostu ning saadud raha eest alkoholi ostnud. Läks maja juurde, ukse kõrval seinal rippus vana pann, panni taga rippus võti. Märkas võtit täiesti juhuslikult. Võtmega avas välisukse, läks sahvrisse ning võttis 2 kolme liitrist veini, pudeli džinni ning pudeli õlut. Kui majast lahkus, siis lukustas ukse, pani võtme naela otsa panni taha tagasi. Alkoholi võttis kaasa ning läks Kose aleviku vahele. Kuna oli alkoholijoobes, siis ei mäleta, kus ja kellega koos alkoholi tarvitas. Kuna kahju hüvitamiseks raha ei ole, siis leppis kannatanuga kokku, et lõhub selle eest tema küttepuud ära (t.lk.10-11) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav Z.I on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Z.I on varem kriminaalkorras karistatud milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. Z.I karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Z.I` e edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Z.I` e ei ole otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega, kuna Z.I on varem kriminaalkorras karistatud, ei oma sissetulekut, lisaks kuuluvad välja mõistmisele uued menetluskulud, siis välistas Z.I võimaluse kergema karistusliigi kasuks. Kohus leiab, et Z.I-le mõistetud vangistus on otstarbekas ja võimalik asenda KarS § 69 sättele üldkasuliku tööga. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Z.I` elt kuulub välja mõistmisele sundraha 6 525 krooni ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 292 krooni 10 senti riigituludesse. Menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda KrMS § 180 lg.3 alusel. Kohtunik 3