MS § 432 Vabastada D.M (isikukood: xxx) talle Tartu Maakohtu 20.12.2007 .a. otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta.
Kohustada D.M täitma katseaja jooksul
1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
2 p. 2, 4, 5 ja 7 alusel määrata D.M-ile katseajaks järgmised kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - otsida endale töökoht ja asuda tööle ühe kuu jooksul vabanemisest; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega; - alluma alkoholivastasele ravile, kui kriminaalhooldaja seda vajalikuks peab. Määrata D.M katseajaks käitumiskontrollile Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna Pärnu talituse kriminaalhooldaja Liilia Rotenbergijärelevalve alla. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul 15.04.2009.a. arvates. Asjaolud ja kohtu seisukoht D.M tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 20.12.2007. a otsusega
, § 274 lg 1 ja § 275 järgi ning
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti 14.11.2006.a Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud 2 kuud vangistust kaetuks raskeima karistusega, 28.09.2005. a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud 1 aasta vangistusega ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust.
lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 28.09.
MS § 3101 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel kohaldati D.M-ile lähenemiskeeld K. K-le ja E.K-le 3 aastaks, keelates D.M läheneda K. K.-le ja E. K.-le teadaolevale elukohale, keelates lähenemise kõnetamiskauguseni ning suhtlemise, sealhulgas sidevahendite kaudu. Tartu Maakohtu 08.09.
a Tallinna Linnakohtu poolt
lg 1 ja § 344 lg 1 järgi
MS § 238 lg 2 alusel 2 kuud vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud. D.M seletas kohtuistungil, et eksimus oli temapoolne. Ta tahab vabaduses jätkata töötamist. Elama asub xxx, kus elab ema koos oma abikaasaga. Laps elab xxx, on 6 aastane. Vabanemisel läheb tööle tõenäoliselt venna kaudu. Tal on oma firma, kus ta on ka varem töötanud. Firma on Tallinnas, aga töid teostab üle Eesti. Hakkab tööle katusepaigaldajana. On seda tööd ka varem teinud, kutseoskus on olemas. Vabaduses oli mul suhe alkoholiga,
klane ei olnud. Alkohol oli probleem kindlasti. On kaua alkoholist eemal olnud, loodab, et ei teki probleeme. On nõus kui kohus paneb kohustuse alluda alkoholivastasele ravile. Vanglas on olnud psühholoogi individuaalvestlused. Vabaduses ei ole enam vajadust sotsiaalprogrammide järele. Vangla programmides osaledes sai teada, et kõik sai alguse temast, oskab leida sisemist tasakaalu ja ise oma probleeme lahendada, ilma et tekiks konflikte. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt D.M distsiplinaarkorras karistatud ei ole ning vanglas viibides tal käitumisega probleeme ei ole olnud. Enne vangistust elas koos elukaaslase ja lapsega Tartus, vabanedes soovib elama asuda ema juurde xxx. Peamiselt töötanud ehitajana, vanglas töötanud majandustöödel. Vabanedes kavatseb koheselt töökoha otsida. Lähedastega suhtleb ta kirja ja telefoni teel ning käib regulaarselt psühholoogi juures, kus õpib oma emotsioonidega toimetulekut ning omandab teadmisi suhtlemisoskustest ja peresuhetest. Vabaduses tarvitas alkoholi harva, kuid suurtes kogustes, alkoholijoobes tarvitas elukaaslase suhtes füüsilist vägivalda. D.M kahetseb enda sõnade kohaselt oma käitumist ning on aru saanud oma hoiakute ja väärtushinnangute ebaadekvaatsusest peresuhetes. Vangistust elab raskelt üle ja kaldub pessimismile. Tema vabanemisel on ohu tekkimine kõige tõenäolisem alkoholi toimel, konfliktsituatsioonides ning isiklike suhete pinnal tekkivad tülide käigus, ohtlikkust suurendab varasem kriminaalne taust, teistkordne vangistus, kontrollnõuete rikkumine ja alkoholi tarvitamisega kaasnenud õigusrikkumised. Kriminaalhooldusametnik leiab, et D.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on võimalik. Vabanedes soovib asuma elama ema juurde xxx, kuid ema arvates on see pojale ebasobiv elukoht, kuna alevikus on palju D.M-i tuttavaid, kes kuritarvitavad alkoholi ning kellega koos aega veetes alustaks D.M uuesti alkoholi tarvitamist. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktoriteks on alkoholi tarvitamine ja sellega kaasnev agressiivne käitumine, tegevusetus ja kriminaalse taustaga ja alkoholilembesed juhututtavad ning alalise töökoha puudumine. D.M lähedaste sõnul väljakujunenud alkoholisõltuvus, mida ta ise ei tunnista. Eelmise kriminaalhoolduse ajal pani D.M toime uue kuriteo. Kriminaalhooldusametnik leiab, et D.M on suuteline täitma käitumiskontrolliga kaasnevaid kohustusi, kuid riskide maandamiseks tuleks käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega; alluda ettenähtud ravile, osaleda sotsiaalabiprogrammis. Prokurör on arvamusel, et D.M-i tingimisi ennetähtaegne vabanemine on võimalik.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik leiab, et D.M-i vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on formaalne ja materiaalne alus. Formaalseks aluseks on see, et teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud üle poole karistusajast.
1 p. 2 alusel võib karistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Materiaalseteks alusteks on elukoha olemasolu ja töötahe. Kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal on olnud positiivne. Ta on karistuse kandmise ajal osalenud sotsiaalprogrammis ja omandanud uusi oskusi. Need asjaolud viitavad positiivsetele muutustele ja kinnipeetava soovile muuta seniseid eluviise. Tööoskused on olemas ja võimalused tööleasumiseks on olemas. Tööst tekib iseseisev sissetulek. Kinnipeetava vabanemise korral on vabaduses lähedastest koosnev sotsiaalne tugi, mis aitab kaasa resotsialiseerumisele. D.M on nii positiivseid kui negatiivseid asjaolusid. Eelkõige on negatiivseteks asjaoludeks varasema kriminaalkaristatus ja alkoholiprobleemid. Uue kuriteo toimepanemine sõltub D.M-ist endast. Kontrollnõuete ja kohustuste täitmine aitab kaasa kuritegude ärahoidmisele.
lg 4 alusel tuleb kinnipeetav tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel allutada katseajaks käitumiskontrollile
1 sätestatud kontrollnõuete ja
2 p-de 2, 4, 5 ja 7 alusel määratud kontrollkohustuste täitmise kohustusega. Kontrollkohustused aitavad maandada riske. Ene Muts täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.