1-09-566/5

Kriminaalasi nr. 1-09-566 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. aprillil 2009 Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Jaanus Ahbner , Tõlk Marek Litnevski, Ilja Malštšukov, Valeri Helmar juuresolekul Prokurör Õnne Neare-Vaarmann Kaitsja Uido Truija osavõtul Arutas 31.03.2009, 01.04.2009 avalikul kohtuistungil kriminaalasja üldmenetluses E.F isikukood xxx, vene keel, kodakondsuseta, põhiharidus, elukoht ema andmetel elab ja töötab xxx Varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud Tõkend- elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 263 p1 järgi E.F süüdistatakse selles, et tema 03.05.2008 Tallinnas, kella 06.00 ajal, olles alkoholijoobes, viibides firmas KODUSED TOIDUD, mis kuulub MINY MANY OÜ, aadressil Lastekodu 44, s.o avalikus kohas, kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute juuresolekul, rikkus raskelt avalikku korda ja häiris üldist õigusrahu sellega, et nõudis ebatsensuurseid sõnu kasutades, et talle müüdaks alkoholi. Kui asutuse töötaja RV keeldus talle alkoholi müümast, muutus E.F agressiivseks, ähvardas peksa anda või maha lüüa ning ronis üle leti. RV püüdis teda leti tagant ära lükata, kuid E.F tungis talle kallale ja püüdis tema peale ümber lükata 20-liitrist kastrulit supiga, kuid RV õnnestus eest ära põigata. Samuti E.F, 16.08.2008 kella 05.00 paiku, olles alkoholijoobes, viibides Tallinnas, Pronksi 19 asuva baar “„Laine”“ välisterrassil, s.o. avalikus kohas, kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute juuresolekul, rikkus raskelt avalikku korda ja häiris üldist õigusrahu sellega, et lükkas AP kätega endast eemale ning hüppas AP oma kehaga peale, mille tulemusena viimane kukkus pikali ning politseinike saabudes, reageerimata üleskutsetele vägivald lõpetada, torkas E.F sõrmedega AP`t silmadesse, tekitades kannatanule füüsilist valu. Oma sellise tegevusega pani E.F toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, so KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. E.F kohtuistungil üle ei kuulatud, sest kohus arutas kriminaalasja KrMS § 269 lg 2p2 alusel ilma süüdistatava osavõtuta, sest süüdistatav viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtust kõrvale. Süüdistatava ema B ütluste kohaselt sõitis poeg jaanuaris Venemaale tööle ja tal puuduvad andmed poja aadressi kohta Venemaal. E.F ise taotles 13.08.2008 Harju Maakohtu istungil kriminaalasja tagastamist prokuratuuri ja selle üldkorras arutamist kohtus. Seega oli ta teadlik, et tema suhtes on kohtus kriminaalasi pooleli. Kannatanu RV andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt tunneb fototabelil nr 3 ära isiku, kes kohvikus teda ründas. 3.mail 2008 tuli noormees kohvikusse. Oli lärmaks ja joobes. Püüdis teda rahustada, aga ta läks siis väga agressiivseks. №ormees pani tooli leti juurde ja selle ajaga kui kannatanu andis paarimehele märku, ronis üle leti ja lendas teisele poole alla. Tal oli lõug verine ja tuli otse kallale. Ei tahtnud selle verega kokku minna ja pani käe endale näo ette. Selles sahmerdamise ja kakluse käigus õnnestus noormeest 2 korda ukseni suunata, aga uksest välja teda ei saanud. №ormehel oli kaasas mingi sõber, kes ei lasknud tal välja minna, seisis ukse peal. Saalis oli üks klient, suur tugev mees, kes pani jooksu. Kaklesid noormehega nii palju kui võimalik, ta tuli ühest nurgast, lükkas kannatanu vastu seina, ühesõnaga „tuustis“ vanaeite. Rüselus toimus köögis. Pliidil oli 25 liitrine supipott, mida ta üritas mitu korda võtta. Kannatanu pani paar korda käed vastu, et ta seda maha ei lükkaks ja siis ühel hetkel kui eemale hüppas, noormees lükkas seda tema poole. Supiga pihta ei saanud. Kui supp oli maas, siis noormees ei julgenud selle sees kakerdada ja jooksis tänavale. Tänavalt leiti nad üles ja toodi tagasi ja küsiti kas olid nemad. Politsei pidas nad kinni. Kannatanul olid kätel pigistused, sinikad ja marrastused paar päeva. On seda sama noormeest ka hiljem näinud. Rüseluse käigus kasutas isik ebatsensuurseid sõnu. Baaris oli kakluse ajal töökaaslane, Dmitri ja tema sõber ning saalis klient, kes jooksu pani. Dmitri püüdis kätest põhiliselt hoida. Kannatanu hakkas talle vastu vehkides käte ja jalgadega. Dmitri üritas käsi püsti lüüa, aga tal ei õnnestunud. Põletushaavu supiga ei tekkinud. Materiaalseid nõudeid süüdistatava suhtes ei ole. Tunnistaja A L andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt tunneb fototabelil nr 3 all ära isiku, kes tuli üle baarileti ja ründas müüjat. See oli ligemale aasta tagasi, kuskil mai kuus. Sündmus toimus Lasekodu 44 asuvas kohvikus Kodused toidud. Tekkis sõnelus, noormees oli purjus ja müüja ei tahtnud talle alkoholi anda, kuna temaga on ka enne probleeme olnud. №ormees tuli üle baarileti ja ründas müüjat, lükkas nurka poos kõrist, kägistas, muljus teda ja päras olid müüjal sinikad kaelal ja näol. №ormees üritas supipoti ümber lükata. Hetkel kui supipott ümber läks oli tunnistaja väljas. Tunnistaja proovis aidata, aga ei saanud, tormas välja, proovis abi paluda aga kuna kell 04.00 ei olnud palju inimesi. Vajutas ka turvanuppu, aga see alati ei tule nii kiiresti kui vaja. Müüja püüdis helistada. Ei olnud tänaval kaua, tagasi tulles oli sama jant. Rüselus kestis kokku veerand tundi. Tuli tänavalt ühe meesterahvaga saali ja siis ründaja jooksis välja, ei tea millal sõber sealt ära kadus. Kui noormees ja ta sõber sisse tulid, siis üks mees istus saalis ja sõi, kuid jättis siis söögi pooleli ja läks välja. Rünnanud noormees peeti kinni. Nägi, et isik lõi kaastöötajat. Peamiselt kägistas ja surumine pressimine ja tõukamine käis, kehaga ikka surus, põlvedega surus. Kõva rüselemine oli. Kannatanu AP andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt nimi E.F ei ütle talle midagi. Fototabelilt kedagi ära ei tunne. Baar „Laine” juures oli kaklus. Aega ei mäleta, võimalik, et nädalavahetusel. Kaklus toimus ilmselt väljas või ka sees. Oli tarvitanud alkoholi, aga ei mäleta mida ja kui palju. Oli üsna purjus. Kakles ühe noormehega. Oli koos V , M T ja veel ühe tüdrukuga. Ei mäleta keda rünnati. Mäletab, et kaklus oli, aga pisiasju ei mäleta. Keegi tõsiselt kannatada ei saanud, tõsiseid vigastusi ei olnud kummalgi. Arsti poole ei pöördunud. Ilmselt kutsuti politsei, sest pärast viidi politseisse kannatanu, V ja siis see noormees. Politseis koostati protokoll ja lasti välja. Ei mäleta kuidas kaklus algas, mäletab, et kakles. Mõnikord juhtub, et kakleb. Kõik kaklevad mõnikord, pidudel, baarides, tänavatel. Kehavigastusi ei mäleta. Kakluses osalenud teise mehe suhtes pretensioone ei ole. Konkreetselt kes keda lõi ja kuhu ei mäleta. Ei tea kas alustas kaklust ise. Tavaliselt ei ole konfliktne inimene, kasutab rusikat vaid enesekaitseks. Ei arva, et ise alustas, ilmselt kaitses ennast, aga kakluse põhjust ei mäleta. Ei mäleta kas riided olid pärast katki. Ei mäleta palju baaris rahvast oli aga ikka oli. Tunnistaja H A andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt töötab Põhja Politseiprefektuuris Kesklinna Politseiosakonnas konstaablina. Nimi E.F ei ütle midagi, neid Dmitrisid on palju. Tunneb fototabelit numbri all 3 ära isiku, kes osales baari kakluses. Tunneb isiku ära näojoonte või peajoonte järgi, peaehitus oli sama noormehel kes „Laine” baari juures kakles. Ta oli siilipeaga ja kitsamate näojoontega ja natuke kõhnema kehaehitusega. Teisel noormehel oli turskem kael. Oli tööl patrullteenistuses, kui said väljakutse Kunderi tänava ja Pronksi tänava nurgale „Laine” baari, et seal toimub kaklus. See oli 2008 augustis 2 nädalavahetusel. Sinna jõudes nägi, kuidas eelpool mainitud heledas pusas noormees lõi rusikaga teist noormeest näo ja pea piirkonda ja üritas teda kinni võtta, kaenla alla suruda. Kui sinna jõudsid olid nad „Laine” baari välisukse ees ja kuna kannatanu üritas lööke tõrjuda, siis nad kaldusid juba välisukse vahelisele alale sisse poole. Seal juures viibis veel mees, kes üritas neid lahutada. Väljas istus veel inimesi, kes seda nägid ja see kaklus oli ilmselt pikemat aega toimunud, kuna seal oli laud pikali ja tool oli ära lõhutud. Väljakutse saamise hetkest kohalejõudmiseks kulus 5 minutit. Kohale jõudes olid mõlemad noormehed püsti. Eraldasid isikud. Viisid peksja, kannatanu ja naistunnistaja politseiosakonda, kus tunnistaja ja kannatanu anti edasi valveuurijale ja meesterahvas, kes lõi, saadeti arestikambrisse. Noormehel oli käe küljes midagi võib-olla ka pea juures marrastusi ja haavakesi, pusa oli veidi verine, aga midagi märkimisväärselt suuri vigastusi ei olnud ja ei olnud vajadust kiirabi kutsumiseks. Teise noormehe vigastuste kohta ei oska öelda. Tuvastasid isikud ütluste järgi, täpselt ei mäleta, mille järgi kindlaks tehti. Kontrollisid isikuid mobiilsest politsei andmebaasist, aga kellel neist oli kaasas dokument ja kes ise ütles andmed, seda ei mäleta, kahtlustava isikut kontrolliti osakonnas täiendavalt üle. Kontrollimise käigus oli võimalik isikut ka fotoga võrrelda. Nägi kuidas heleda pusaga noormees peksis rusikaga teist noormeest näo ja pea piirkonda 4-5 korda kindlasti ja kui nad kaldusid ukse avasse, siis ta juba üritas teist noormeest saada käehaardesse ja üritas ka pöialt või sõrme lükata talle silma. Parema käe kaenla alla haardesse haaras noormeest ümber kaela kinni võttes. Mõlemad noormehed olid alkoholi tarvitanud. Ründaja oli rohkem purjus ja märgatavalt agressiivsem. Tuvastasid Dmitri ja A aga naisterahva nime ei mäleta. Kannatanu ja kahtlustatava, tegid kindaks kohapeal olnud isikute ütluste abil, kes väitsid, et heledas noormees tungis kallale ja hakkas peksma. Kannatanuks oli see noormees, kes saalis istub. Kannatanupoolseid lööke ei mäleta. Mäletab, et ta keeras pea ära ja üritas lööke vältida. Kannatanul nähtavaid vigastusi ei mäleta. Süüdistatav oli kannatanust pikem, kannatanu oli turskem. Tunnistaja V T andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt nimi E.F ei ole tuttav. Fototabelil on võib olla nr 2 isik, keda nägi „Laine” baaris Stockmanni juures, aga ei ole kindel. Sel isikul oli lühike soeng, heledad juuksed, ja pikem kui 168 cm. Ta oli väga purjus. See juhtus 2008 sügise alguses. Oli baaris koos J Š , AP ja M T . Läksid J välja suitsetama. №ormees tuli ja tikkus ligi. A tuli välja baarist ja hakkas temaga rääkima, paludes tal tüdrukud rahule jätta. №ormees hakkas vastu, nad rääkisid ja siis see noormees tõukas jõuga ühe käega A vastu õlga ja hakkas kaklus. Tõukamisest A kõikus aga ei kukkunud. Kukkusid siis, kui A omaltpoolt noormehele midagi vastu tegi. Ei tea kes esimesena kukkus ja kes oli allpool. Hakkasid kohe põrandal veerema. Alguses kaklesid baari ees ja pärast baari eesruumis. Olid sel õhtul alkoholi tarvitanud aga ei mäleta kui palju. A ei olnud väga purjus. Ei saa öelda kes keda, kui palju ja kuhu lõi, nad veeresid põrandal. Ei olnud arusaadav kes lõi esimesena, kuna noormees nagu tõukas ja kohe hakkas pihta. №ormees tõukas A , sest vist ei olnud nõus tüdrukuid rahule jätma. A rääkis rahulikult ja viisakalt. Pärast juhtunut oli A silmavalge punane ja sinikad kätel. Kuna nad kaklesid, siis noormees kuidagi riivas teda silmast. Võib-olla, see ei olnud löök, mingi tõuge või rabelemine lihtsalt. Silm oli paar päeva punane. Ka teisel noormehel olid sinikad ja verd näo piirkonnas. Ei saanud aru, kust see veri tuli. №ormehel olid laiad püksid ja lai spordi pusa. A olid teksapüksid ja pluus. Seal ei olnud arusaadav, kes keda lõi. Ei saanud aru, kas A tegi konkreetseid lööke selle noormehe suhtes. Baaris ei olnud väga palju inimesi. Üks seltskond oli väljas ja sees 1-2 inimest, 6 võib-olla, istusid mingid naisterahvad. M üritas kuidagi kaklusesse sekkuda. Tunnistaja M T andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt E.F-i nimi on võõras. Fototabelilt kedagi ära ei tunne. Õhtul oli baaris kaklus. Baari nime ei mäleta, aga see asub Kesklinnas raadiomaja lähedal pargi kõrval. Kaklus toimus AP ja veel ühe inimese vahel. Võõrast noormeest kirjeldada ei oska. Baaris oli koos A , J ja V ga. Tarvitasid baaris alkoholi, õlut. Seisund oli enamvähem normaalne, adekvaatne. №ormees hakkas nende tütarlastele ligi tikkuma. Hoiatasid teda ühe korra ja teist korda. Kas see noormees riivas A tütarlast või oli 3 midagi muud ja siis algas see kaklus. Täpselt ei mäleta kes keda esimesena lõi. Ei mäleta kes kõigepealt noormeest korrale kutsus. Võimalik et tegi noormehele märkuse võimalik et mitte. Algul istusid baaris sees, hiljem ka väljas. Ei mäleta kus see noormees tüdrukutele ligi ajama hakkas aga märkused tegid talle vist sees. №ormees oli alkoholi tarvitanud. Ei mäleta mis moodi kaklus algas, kuid lõppes õues. Ei mäleta kellel ja milliseid kehavigastused kakluse tulemusena tekkisid. A oli vist mingi trauma kui teda järgmine päev nägi. Täpsemalt ei mäleta. Politsei saabus, kuid ei mäleta mis hetkel. A viidi politseisse. Ise kakluses ei osalenud. Alguses proovis neid lahutada. Pärast ei teinud enam midagi. Ei tea kumb noormees oli kakluses agressiivsem pool, vist olid mõlemad agressiivsed. Ei tea kes peale jäi. Sündmusest on möödas aasta või pool ja toimus soojal ajal. Ei mäleta kas kakluse teisel poolel oli vigastusi. Kohus uuris järgmisi dokumente Fototabel (III k lk 6-7) 03.05.2008 episood: - süüdistatava E.F-i eeluurimisel kahtlustatavana 03.05.2008 antud ütlused, mille kohaselt talle on arusaadav milles teda süüdistatakse ja ta tunnistab oma süüd täielikult. 02.05.2008 oli koos Igoriga baaris „Kolm lõvi“. Tarvitasid alkoholi ja otsustasid seejärel E.F-i poole koju rummi järgi minna. Käisid kodus rummi järel ja jõid selle kodu lähedal tänaval ära. Pärast seda otsustasid osta veel õlut ja läksid selleks sööklasse, mis töötab ööpäevaringselt. Küsis sööklas õlut, aga ei mäleta millises vormis. Mäletab, et müüja keeldus talle õlut müümast, pärast mida ütles müüjale, et ei lähe enne kusagile, kui saab õlut. Igor seisis kogu aja E.F-i kõrval ja vahele ei seganud. E.F-i ja müüja vahel tekkis sõnavahetuss, mille käigus ronis üle leti, aga müüja hakkas teda välja tõukama. Hakkas vastu (kuidas nimelt, ei oska öelda) ja ajas maha poti supiga. Näinud, millega sai hakkama, sai aru, et tema tegevus oli vale ja lahkus. Igor tuli koos temaga ära. Politseitöötajad pidasid ta kinni lähedal asuva lasteaia territooriumil. Kahetseb oma tegu. Toimunu üksikasju mäletab halvasti, sest kui on palju joonud (ja oli palju joonud) muutub agressiivseks ja pärast mäletab halvasti, mis nimelt toimus. Käesoleval ajal on tal kehtiv kriminaalkaristus (on jäänud veel pool aastat). Elab koos emaga ja töötab mitteametlikult mööblitislerina. Viimasel ajal on püüdnud mitte juua. (kohus avaldas süüdistatava ütlused KrMS § 294 p 2 alusel, I k lk 12-15); - joobe tuvastamise protokoll, mille kohaselt 03.05.2008 kell 06.20 tuvastati E.F mõõteriistaga AlcoQuant 6020 nr A104080 mõõteriista reaktsioon(näit) 1,04 mg/l alkoholijoove. Isik oli tuvastamise tulemusega nõus ja andis selle kohta allkirja ( I kd lk 8); - kahtlustatavana kinni pidamise protokoll, mille kohaselt E.F peeti kinni 03.05.2008 kell 06.00 Lastekodu
2. Õigused loeti talle ette ja need olid arusaadavad. Riietus: must värvi spordidress kapuutsiga, mustad püksid ja sussid. Välised vigastused puuduvad. Isik vabastati 03.05.2008 kell 19.15 (I kd lk 9-11); - kriminaalhooldaja E Laane poolt E.F-i kohta 06.05.2008 antud iseloomustus, mille kohaselt on E.F regulaarselt ja kohusetundlikult täitnud registreerimiskohustust; suhtlemisel on ta olnud koostöövalmis ja avameelne. Tema suhtumise ja hoiakutega kriminaalhooldusesse ei ole senise katseaja jooksul probleeme olnud. E.F töötab mitteametlikult OÜ-s D. Väidetavalt on ta praegu katseajal ja pärast selle lõppu sõlmitakse ametlik tööleping. E.F on olnud probleeme alkoholikasutusega. Ta tunnistab ka ise, et alkoholi mõju all olles muutub tema käitumine agressiivseks ja ettearvamatuks. Ta on aktiivselt ka probleemiga tegelenud ja lasknud end kodeerida psühhiaater-narkoloogi juures. Siiski on toimunud ka tagasilangusi ja 2008 aasta algul hakkas E.F uuest alkoholi tarvitama. Katseajal on ta sooritanud 3 väärtegu ja teda karistati rahatrahvidega. Märtsi ja aprilli kohtumistel selgus, et ta on teinud juhtunust järeldused ja alkoholi enam ei tarbi. Eesmärgiks on seadnud elada esialgu aasta alkoholivabana. E.F-i senise käitumiskontrolli aja võib hinnata rahuldavaks. Tema riskitase on mõnevõrra langenud, kuid uute süütegude sooritamine käitumiskontrolli ajal viitab sellele, et E.F ei ole veel täielikult mõistnud 4 seadusekuulekuse tähendust ja ei suuda stabiilselt teha endale ja teistele kasulikke valikuid. Tema seaduskuulekust võib tõsta täielik loobumine alkoholist, ametliku töölepingu tööle rakendumine ja oma käitumisi tagajärgede põhjalikum mõistmine. (I kd lk 35); 16.08.2008 episood: - süüdistatava E.F-i eeluurimisel kahtlustatavana 16.08.2008 antud ütlused, mille kohaselt talle on arusaadav milles teda kahtlustatakse, kuid ta ei ole kuritegu toime pannud. 16.08.2008 kella 03.00 paiku läks baari „Laine” (Pronksi 19 Tallinn) istus baari välisterrassil (suunaga tänava poole) rahulikult vestles juhututtavatega. Nende laua juurde tuli üks tundmatu noormees, kes tahtis E.F-iga kakelda. Ta ei seletanud ründe põhjust. №ormees lõi E.F korduvalt rusikatega näkku, hakkas ennast kaitsma ja lõi kätega teda vastu, kas ja kuhu tabas ei oska öelda. Inimesed, kes olid baari ees hakkasid neid lahutama. Politsei saabudes peeti E.F kinni. Talle ei meenu, et oleks noormehele sõrme silma torganud. Täpseid asjaolusid sündmuse kohta ei mäleta. Oli alkoholijoobes. (kohus avaldas süüdistatava ütlused KrMS § 294 p 2 alusel, II k lk 19-20); - kahtlustatavana kinni pidamise protokoll, mille kohaselt E.F peeti kinni 16.08.2008 kell 05.
3. Õigused loeti talle ette ja need olid arusaadavad. Riietus: mustad dressipüksid, valge dressipluus, mustad tossud. Vigastused puuduvad. Isik vabastati 16.08.2008 kell 10.45 (II kd lk 15-18); - karistusregistri teatis E.F-i karistusandmete kohta (II k lk 24-29); - Harju Maakohtu 15.08.2007 otsus, millega E.F-ile mõisteti KarS § 239 järgi karistuseks 1 aasta vangistust, millest kandmata osa 10 kuud ja 14 päeva ei pööratud täitmisele KarS § 74 alusel 18 kuu pikkuse katseajaga (II k lk 35-36) Kohus kuulas kõnesalvestusi CD-plaadil Kohus, kuulanud ära kannatanute ja tunnistajate ütlused ning uurinud toimiku materjale ja asitõendit , analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud E.F-i süü 03.05.2008 avaliku korra raskes rikkumises, mis seisnes kohvikus RV ähvardamises ja talle kallale tungimises ja tema peale 20-liitrise kastruli ümber lükkamises. Süüdistatav E.F-i ütluste kohaselt tekkis tal müüjaga sõnavahetus, ta ronis üle leti, hakkas müüjale vastu, kuid ei mäleta täpselt kuidas ja ajas maha supi poti. Toimunu üksikasju ei mäleta, kuid oli joonud ja joobes muutub agressiivseks. Süüdistatav seega võtab omaks, et ta rüseles kohviku müüjaga ja ajas keeva supipoti ümber. Süüdistatava poolt suure tulise potiga supi ümber ajamist kinnitavad ka kannatanu V ja tunnistaja L , kes tundsid fototabelilt E.F-i kõhklematult ära, kuna nad on sellel inimesega rohkem kui korra kokku puuutnud. Seda, et 03.05.2008 rüseluses kohvikus osales just E.F kinnitab ka kahtlustatavana kinni pidamise protokoll (I k lk 9-11). Süüdistatava ütlustest nähtub, et joobes võib ta käituda agressiivselt, mis kinnitab, et ta võis kannatanut rünnata. Süüdistatava enda ning kannatanu ja tunnistaja kokkulangevad ütlused ning joobe tuvastamise protokoll (I k lk 8) tõendavad, et süüdistatav oli vahejuhtumi ajal alkoholijoobes. Kannatanu Väli ja tunnistaja L kokkulangevate ütlustega, mille kohaselt noormees lükkas kannatanut vastu seina, hoidis teda kätest ja üritas lüüa ning muljus teda, on tõendatud, et süüdistatav E.F kasutas kannatanu suhtes füüsilist vägivalda. Kannatanu poolne keeldumine, mitte müüa alkoholijoobes olevale isikule lisaalkoholi, ei õigusta tema suhtes füüsilise vägivalla kasutamist. Nii kannatanu kui tunnistaja ütlustest nähtub, et kannatanul olid pärast kätel sinikad ja marrastused, mis kinnitab, et kannatanu suhtes kasutati süüdistatava poolt füüsilist vägivalda. Kohtul ei ole alust kahelda valeütluste andmises hoiatatud kannatanu ja tunnistaja kokkulangevates ütlustes, mida kinnitab ka kohtuistungil kuulatud helisalvestus. 5 Avaliku rahu all mõeldakse inimeste ühiselu aluseid ja suhtlemiskorda ühiskonnas. Avalikuks korraks loetakse tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhted ühiskonnas, mis tagavad igaühele avaliku kindlusetunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Lükates kannatanut vastu seina, hoides ja sikutades tema käsi ja üritades teda lüüa avalikus kohas (kohvikus) rikkus süüdistatav E.F sellega teiste isikute rahu. Tunnistaja L ja kannatanu Väli ütlustest nähtub, et süüdistatava käitumine häiris nende rahu ning kohvikus parajast söönud meesterahva rahu, kes kakluse peale jättis söömise pooleli, lahkus ja tuli alles hiljem tagasi. Seega nähtub tunnistaja ja kannatanu ütlustest, et vahejuhtumi juures oli inimesi, kes olid sunnitud oma tegevuse süüdistatava käitumise tõttu katkestama, millest võib järeldada, et vahejuhtum rikkus nende kõigi rahu. Süüdistatav ei võimaldanud realiseerida kannatanu subjektiivset õigust viibida tülitamata avalikus kohas (täita oma tööülesandeid). Lükates kannatanut ja väänates ja sakutades tema käsi tekitades talle sellega kergeid tervisekahjustusi (marrastused, sinikad) kasutas süüdistatav kannatanu suhtes vägivalda. Vägivald võib seisneda kehalises väärkohtlemises, mille objektiivne koosseis eeldab koosseisulise tagajärjena füüsilist valu. Süüdistatava ütlustest, alkoholijoobes muutub ta agressiivseks ja ei mäleta mida ta tegi, nähtub, et ta ei mõelnud oma tegevuse tagajärgedele, mööndes sellega igasuguse tagajärje saabumise võimalikkust. Seega on E.F-i poolt kuritegu toime pandud kaudse tahtlusega. Süüdistataval ei olnud omaette eesmärgiks rahu ja avaliku korra rikkumine, kuid objektiivselt ta rikkus rahu ning tegi seda ilmse lugupidamatuse avaldamisega ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku vastu. Ta pidas võimalikuks, et oma tegevusega rikub ta teiste isikute rahu. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud E.F-i süü 16.08.2008 avaliku korra raskes rikkumises, mis seisnes baaris „Laine” A. P lükkamises temaga rüselemises ja talle sõrmega silma torkamises. E.F end esitatud süüdistuse süüdi ei tunnistanud. Tundmatu noormees tahtis temaga kakelda ja lõi teda rusikatega näkku, tema lõi vastu ja ei tea kas ja kuhu tabas. Ei mäleta, et oleks noormehele silma torganud. Täpseid asjaolusid sündmuse kohta ei mäleta, sest oli alkoholijoobes. Seda, et 16.08.2008 toimus kaklus E.F-i ja A. P vahel kinnitavad ka kannatanu P ning tunnistajate T , T ja A ütlused. Tunnistaja A tundis kõhklematult ära E.F-i kui ühe kakluses osalenud isiku. Samuti kinnitab E.F-i kakluses osalemist kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (II k lk 1518). Kannatanu P ei mäleta kuidas kaklus algas ja kas ja millised vigastused talle tekitati, mäletab üksnes, et kakles. Tunnistajate T ja T kokkulangevatest ütlustest nähtub, et tüli kannatanu ja süüdistatava vahel tekkis seetõttu et kannatanu palus süüdistataval lõpetada tüdrukutele ligi tikkumine. Kannatanu hoiatas süüdistatavat mitu korda, et ta jätaks tüdrukud rahule. Tunnistaja T i ütlustest nähtub, et süüdistatava mingi käitumise tulemusena algas kaklus, aga ta täpselt ei mäleta. Tunnistaja T ütlustest nähtub, et süüdistatav tõukas A käega vastu õlga ja siis algas kaklus. Tunnistaja T ja T ei mäleta, kes keda kui palju lõi ja kuhu. Sündmuskohale saabunud politseiametnikust tunnistaja A , kes on sündmuses osalenud isikute suhtes kõige erapooletum, ütlused kinnitavad, et kakluses oli agressiivsemaks pooleks E.F, kes lõi kannatanut rusikaga näo ja pea piirkonda ja üritas teda kaenla alla võtta, samuti lükkas talle sõrme või pöidla silma. Seda, et süüdistatav kannatanul silma puutus kinnitavad ka tunnistaja T ütlused, mille kohaselt olid A pärast silmavalge punane. Tunnistaja A ütlustest nähtub, et kannatanu ei suutnud süüdistatavat rünnata vaid ainult kaitses end. Süüdistatava ja tunnistajate kokkulangevatest ütlustest nähtub, et süüdistatav oli tol õhtul alkoholijoobes. Süüdistatav kinnitab, et ta ei mäleta täpseid asjaolusid sündmuse kohta. Süüdistatav on ise öelnud, et kui ta tarvitab alkoholi, siis ta muutub agressiivseks, seega kinnitavad tema enda ütlused, et alkoholijoobes on tal kalduvus kakelda, mida kinnitab ka 03.05.2008 episood. Kuna süüdistatav ise sündmusi täpselt ei mäleta, siis ei saa tema ütlused kinnitada ega ümber lükata tunnistajate T ja T ütlusi, mille kohaselt süüdistatav alustas kaklust ja tunnistaja A ütlusi, mille kohaselt süüdistatav oli agressiivsem pool ja ei lõpetanud kaklust ka politsei saabudes. Kohtul ei ole alust 6 kahelda valeütluste andmises hoiatatud tunnistajate kokkulangevates ütlustes. Mõlemast episoodist nähtub, et süüdistatav kainenedes ei mäleta täpselt alkoholijoobes tehtut. Eeltoodust tulenevalt on tunnistajate T T ja A ütlustega leidnud tõendamist E.F-i poolt AP kätega lükkamine, tema suhtes vägivalla kasutamine (rusikaga löömine) ja sõrmedega silma torkamine. Avaliku rahu all mõeldakse inimeste ühiselu aluseid ja suhtlemiskorda ühiskonnas. Avalikuks korraks loetakse tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhted ühiskonnas, mis tagavad igaühele avaliku kindlusetunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Lükates kannatanut ja kakeldes, lüües ja näpuga silma torgates avalikus kohas (baari ees ja baari koridoris), rikkus süüdistatav E.F sellega teiste isikute rahu. Tunnistajate T ja T ütlustest nähtub, et süüdistatava käitumine häiris nende rahu ning baaris oli rohkem inimesi, kui ainult nende seltskond. Tunnistaja A ütlustest nähtub, et baaris oli laud pikali ja tool ära lõhutud, millest võib järeldada, et kaklus ei olnud selline väike, mis oleks jäänud teistele baarikülastajatele märkamata. Arvestades, et rüseluse käigus lõhuti ka baari mööblit on ilmselge, et kaklusega rikuti ka teiste baarikülastajate rahu. Seega nähtub tunnistajate ütlustest, et vahejuhtumi juures oli inimesi, kes olid ilmselgelt sunnitud oma tegevuse süüdistatava käitumise tõttu katkestama, (keegi neist kutsus politsei), millest võib järeldada, et vahejuhtum rikkus nende kõigi rahu. Süüdistatav ei võimaldanud realiseerida tunnistajate ja kannatanu subjektiivset õigust viibida tülitamata avalikus kohas (veeta vabaaega baaris). Lükates ja lüües kannatanut ning torgates näpud silma, tekitades talle sellega kergeid tervisekahjustusi (sinikad silma punetus), kasutas süüdistatav kannatanu suhtes vägivalda. Vägivald võib seisneda kehalises väärkohtlemises, mille objektiivne koosseis eeldab koosseisulise tagajärjena füüsilist valu. Süüdistatava ütlustest - alkoholijoobes muutub ta agressiivseks ja ta ei mäleta sündmuse kõiki asjaolusid - nähtub, et ta ei mõtle oma tegevuse tagajärgedele, mööndes sellega igasuguse tagajärje saabumise võimalikkust. Seega on E.F-i poolt kuritegu toime pandud kaudse tahtlusega. Süüdistataval ei olnud omaette eesmärgiks rahu ja avaliku korra rikkumine, kuid objektiivselt ta rikkus rahu ning tegi seda ilmse lugupidamatuse avaldamisega ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku vastu. Ta pidas võimalikuks, et oma tegevusega rikub ta teiste isikute rahu. Kuigi E.F-i tegevuse esialgne eesmärk ei pruukinud olla avaliku korra rikkumine, kasvas see tegevuse koha ja laadi spetsiifika tõttu selleks üle. E.F-i tegevus kahes episoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 263 p 1 järgi kui vägivallaga rahu või avaliku korra rikkumine. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. E.F-i karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendavaks asjaoluks loeb kohus ühes episoodis süü tunnistamist ja kahetsust E.F on varem ühel korral kriminaalkorras ja väärtegude eest korduvalt (s.h korduvalt avaliku korra rikkumise eest) karistatud (II k lk 24-29). Väärtegude eest määratud rahatrahvid on osaliselt suures summas tasumata. Kuriteod on toimepandud katseajal. Süüdistatav ei ole endale varasemast karistustest, mille raames ta viibis isegi vanglas, järeldusi teinud ja jätkas kuritegude toimepanemist, pannes katseajal toime alkoholijoobes kaks avaliku korra rikkumist, mis on seotud kannatanu suhtes vägivalla kasutamisega. Tal oli kindel elukoht ja tema enda ütluste kohaselt ta ka töötas, kuid vaatamata sellele on näha, et E.F-ile on kuritegelik käitumine kujunemas elustiiliks. Ka kriminaalhooldaja iseloomustusest nähtub, et probleemid tekivad süüdistataval seoses alkoholi tarvitamisega. Ehkki § 263 sanktsioon näeb ühe võimalusena ette ka rahalise karistuse ei pea kohus E.F-ile rahalise karistuse määramist põhjendatuks, sest isikul on pikemat aega tasumata väärtegude eest määratud rahatrahvid. Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et teda tuleb karistada reaalse vangistusega, mis on sanktsiooni alammäärast pikem. 7 KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele kaitsetasu riigituludesse ning sundraha KrMS § 179 lg 1p 2 kohaselt 6525 krooni riigituludesse Juhindudes KrMS § 306, 311- 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada E.F KarS § 263 p1 järgi ja mõista karistuseks üks aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03.05.2008 ja 16.08.2008 so 2 päeva KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 15.08.2007 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 (kümme) kuud ja 14 (neliteist) päeva võrra ja lõplikuks karistuseks üks aasta kümme kuud ja kaksteist päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Karistuse kandmisele asumisel valida E.F suhtes tõkendiks vahistamine. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada. Välja mõista E.F-ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 4029.70 (neli tuhat kakskümmend üheksa krooni seitsekümmend senti). Sundraha ja kaitsetasu kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 Eesti Ühispank arvelduskontole nr 221023778606 Hansapank, viitenumber
4. Kviitung esitada Harju Maakohtule. Asitõend CD plaat jätta kriminaalasja juurde Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 03.04.2009 Kohtunik Liina Pohlak 8