Obsah (6)
§ 424§ 74§ 75§ 50§ 55§ 56Kriminaalasi nr 1-08-3257 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20 oktoober 2008 a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-3257 (08260100353) Kohtunik Li
§ 424
järgi Prokurör Anneli Hinto Süüdistatav K.N Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel-eesti keel, töökoht: OÜ „MJM Ehitus“ – üldehitaja, varem kriminaalkorras karistatud 1 korral: 27. 01. 2006 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt
§ 424
alusel mõisteti tingimisi vangistus 3 k katseajaga 1 a 6 k koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 k ( tl 46, 49 - 50); väärteokorras karistatud 3 korral, tõkendiks elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Tanel Pürn RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K.N
§ 424
järgi ja karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust.
§ 74
lg 1, 2, 3 alusel kuulub K.N mõistetud karistusest koheselt täitmisele 2 (kaks) kuud vangistust. Ülejäänud 8 (kaheksa) kuud vangistust täitmisele mitte pöörata, kui K.N 2 (kaks) aasta jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle
§ 75
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas –xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma 1
(7)kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata K.N katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.
§ 50
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena K.N-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üks) aastaks 6 (kuus) kuuks.
§ 55
lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Sisse nõuda K.N-ilt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; 2) toimiku paljunduskulu 51 (viiskümmend üks) krooni 70 senti; 3) postikulu 179 (ükssada seitsekümmend üheksa) krooni 50 senti. Menetluskulud tuleb tasuda 1 (üks) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber
- Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. K.N-i suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada vangistuse kandmisele asumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule. Apellatsioon tuleb esitada otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamisest teatamise järel tervikuna kättesaadav Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kantseleis alates
- novembrist 2008.a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Käesolevas kriminaalasjas on K.N-ile esitatud süüdistus selles, et tema, olles alkoholijoobes, 01.01.2008 kella 22.00 paiku Jõgevamaal Jõgeva linnas Pae tn-l juhtis sõiduautot „Mazda 6“ reg märgiga 972 MGM, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt 27.01.2006
§ 424
alusel 3 kuud vangistust tingimuslikult katseajaga 1 aasta 6 kuud koos juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Seega K.N, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime
§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Prokurör jäi esitatud süüdistuse juurde, palus K.N-i süüdi tunnistada ja karistada. K.N ennast süüdi ei tunnistanud, väites, et viibis küll süüdistuses märgitud ajal Jõgeva linnas süüdistuses märgitud autos ja oli tarvitanud ka alkoholi, kuid tema ei juhtinud nimetatud autot. Kaitsja leidis, et süüdistatava selgitused toimunu kohta on leidnud kohtuistungil kinnitamist ning palus K.N-i õigeks mõista. Kohus leidis, et K.N-ile esitatud süüdistus on kohtuistungil leidnud täielikult tõendamist ja seda järgmiste tõenditega. Prokurör esitas kohtuistungil koopia 27.01.2006.a Tartu Maakohtu otsusest 1-06-1164 (t. l 49-50 I 2
(7)kd) ja karistusregistri väljavõtte K.N-i kohta (t. l 46 I kd), millistest nähtub, et K.N-i karistati 27.01.2006.a
§ 424
järgi 3 kuu vangistusega, mille kandmisest ta tingimuslikult vabastati ja katseajaks määrati 1 aasta 6 kuud. Lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Seega 01.01.2008.a oli K.N isik, keda on varem karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, s.o
§ 424tähendatud isik.
Selle kohta, et 01.01.2008.a kella 22 paiku oli K.N alkoholijoobes, on kohtule esitatud joobe tuvastamise protokoll (t.l 5 I kd), millest nähtub, et K.N tuvastati 01.01.2008.a kella 22.25 ajal alkoholijoove 0,92 mg/l kohta, mille alusel koostati väärteoprotokoll (t. l 3 I kd). Kuivõrd isik oli joobes juhtimiselt tabatud teistkordselt, siis lõpetati väärteomenetlus ja alustati kriminaalmenetlust (t. l 9 I kd). Nimetatud asjaolu kohta andsid ütlusi ka tunnistajadxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kes kõik kinnitasid, et K.N oli süüdistuses märgitud ajal alkoholijoobes. Eelnimetatud tõendite osas kohtuistungil vaidlust ei olnud. K.N tunnistas ka ise, et on varem karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest ja oli ka 01.01.2008.a tarvitanud alkoholi. Asjaolu kohta, kes juhtis süüdistuses märgitud ajal ja kohas sõiduautot Mazda 6 reg märgiga 972 MGM, andsid kohtuistungil ütlusi tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning süüdistatav K.N. Tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx andsid kohtuistungil ühetaolisi ütlusi selle kohta, et olid 01.01.2008.a õhtul olnud Jõgeva linnas Pae kaupluse parklas koos sõpradega, kui samas parklas olnud Mazdast väljus juhi kohalt meesterahvas, kes oli tulnud nende seltskonna juurde ja küsinud ega nad ei tea, kas mõni kauplus lahti on. Nimetatud mehes tundsid nad kohtuistungil ära süüdistatav K.N. 01.01.2008.a õhtul olid mõlemad tunnistajad tundnud K.N-ina ära isiku, kes oli mõni kuu tagasi samas parklas auto roolis maganud. 01.01.2008.a õhtul mõne aja pärast, kui tunnistajad sõitsid Jõgeva linna servas olevasse Mokteri tanklasse poodi, märkas tunnistaja xxxxxxxx, et samas tanklas seisis sõiduauto Mazda, millest Pae poe juures oli K.N väljunud. Autos kedagi ei viibinud ja auto mootor töötas. Ka tunnistaja xxxxxxxxxn nägi parklas Mazda 6 ning seda, et autos kedagi ei viibinud. Tunnistaja xxxxxxxx sisenes tankla poodi,xxxxxxxxxxx jäi autosse. Tanklas sees nägi xxxxxxxx süüdistatavat. K.N seisis järjekorras tunnistaja järel ja ostis õlut. Süüdistatav oli ilmsete joobetunnustega. Kui tunnistaja xxxxxxxxxtanklast välja tuli, ütles ta tunnistaja xxxxxxxxxxxxx, et sama mees oli tankla poes ostnud alkoholi kokku ning oli tugevate alkoholi lõhnadega. Tunnistajad otsustasid jääda ootama, et näha, kas K.N kavatseb ise autot juhtima hakata. Mõne aja pärast oligi süüdistatav tanklast väljunud, istunud juhi kohale ja kohe ära sõitnud. Kedagi teist autos näha ei olnud. Peale selle, kui K.N oli autot juhtima asunud, oli xxxxxxxx helistanud politseisse ja teatanud, et ilmselt joobes mees oli tanklas autot juhtinud ja pööranud Jõgeva poole. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxi ühetaoliste ütlustega on kooskõlas ka toimikus olev ja kohtuistungil avaldatud väljavõte politseiregistrist (t.l 1 I kd), millest nähtus, et politsei oli saanud 01.01.2008.a kella 21.22 ajalxxxxxxxxxxxt teate, mille kohaselt Mokteri tanklas oli sõiduauto Mazda 6, reg nr-ga 972 MGM, mille juht võib olla joobes. Nimetatud info edastati Tartu ja Jõgeva patrullidele. Samast teatest nähtub, et kella 22 ajal sõitis sama sõiduk Jõgeva linnas mööda Pae tänavat Kivi t 4 maja ette parklasse, juhiks osutus K.N, kellel tuvastati alkoholijoove 0,92 mg/l, juht kõrvaldati sõiduki juhtimiselt. Samuti kinnitavad tunnistajate ütlusi selles osas, et nende poolt nähtud isik oli K.N kohtuistungil avaldatud isiku äratundmiseks esitamise protokollid koos fototabelitega (t.l 33-40 I kd), millest nähtub, et mõlemale tunnistajale on esitatud äratundmiseks nelja isiku fotod, millede hulgas on süüdistatava foto. Mõlemad tunnistajad on esitatud fotode hulgast ära tundnud 01.01.2008.a Mazda 6 roolis olnud isikuna K.N. xxxxxxxx on selgitanud, et nimetatud isik on kitsa näoga ja xxxxxxxxxxon kirjeldas, et tundis K.N-i ära kitsa näo ja viltuse nina järgi. Nimetatud kirjeldused eritunnuste kohta vastavad süüdistatava välimusele. Eelkirjeldatud tunnistajate ütluste ja kirjalike tõenditega on kooskõlas ka tunnistaja xxxxxxxxxxxi, kes on Jõgeva politseijaoskonna liiklusjärelevalve grupi vanemkonstaabel, kohtuistungil antud 3
(7)ütlused, millistest nähtus, et ta oli koos vanemkonstaabel xxxxxxxxxx olnud 01.01.2008.a õhtul valves, kui neile teatati, et Mokteri tanklas võib olla joobes juht. Neile teatati ka sõiduki mark ja number. Politseinikud läksid saadud teadet kontrollima politsei kasutuses oleva eravärvides sõiduautoga Nissan. Tankla juures nad rikkujat ei leidnud. Tankla operaator oli kinnitanud, et joobes meesterahvas oli poes käinud, kuid ta ei teadnud, kas see mees autot juhtis. Seejärel suundusid politseinikud Jõgeva linna poole ja jäid seisma Pae tänaval asuva lasteaia ees olevasse parklasse. Mõne aja pärast märkasid nad, et sama sõiduauto, mille kohta enne teade oli tulnud, sõitis neist mööda ja keeras Pae tänavalt vasakule. Nad alustasid ka kohe liikumist ja järgnesid autole, kuni auto pargiti Kivi tänaval ühe maja ette parklasse. xxxxxxxx kinnitas, et tal oli pidev silmside eessõitnud autoga ja keegi sellest sõidukist ei väljunud. Kui auto oli peatunud, läks tunnistaja xxxxxxxx kõnealuse auto juhiukse juurde. Auto uksed olid lukus ja tunnistaja koputas juhi aknale. Juht avas vaid veidi akent. Roolis oli süüdistatav K.N. Tunnistaja xxxxxxxx tutvustas ennast ja palus esitada sõidudokumendid, mille peale süüdistatav oli öelnud, et tema roolis ei olnud. Samas kedagi teist autos ei viibinud, samuti polnud läheduses ühtegi inimest või sõidukit liikumas näha. Lõpuks sai ta juhilt dokumendid kätte ja juhil tuvastati joove. K.N ütlusi andes vaidlustas seda, nagu oleks tema juhtinud 01.01.2008.a Jõgeva linnas sõiduautot. Ta andis ütlusi, et viibis süüdistuses märgitud autos, mille rentnik ta on, kaasreisijana. Sõidukit olevat juhtinud kõigepealt, kui teda Pae parklas nähti, üks tundmatu isik ja hiljem Mokteri tanklas ja Pae tänaval tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx, kes oli kutsutud Elvast kaineks autojuhiks. xxxxxxxxxxxxxxxxa, keda süüdistatav tundis vaid näo järgi, olevat ta kokku leppinud juba 30.12.2007.a Elvas pubis olles, et viimane tuleks K.N-ile 01.01.2008.a õhtul, kuid mitte hiljem kui kell 22, Jõgevale järgi. Konkreetset aadressi, kuhu pidi tunnistaja tulema, süüdistatav polnud öelnud, vaid oli juhendanud, et tuleb sõita Jõgevale jõudes esimesel võimalusel linna poole paremale ja siis teisest tänavast vasakule ja seal oodata. Süüdistatav pidi ise auto üles otsima. Telefoninumbreid ei vahetatud, samuti ei teadnud süüdistatav nimetatud isiku nime. Aga ta oli kindel, et kui selline kokkulepe on siis see inimene talle Jõgevale ka järgi tuleb. 01.01.2008.a õhtul oli süüdistatav kõndinud väljas ja teinud suitsu ja otsustanud minna ühe tuttava juurde, kes elas veidi eemal. Kuna ta oli ise alkoholi tarvitanud, siis oli ta pöördunud juhuslikult mööduva noormehe poole, et see talle kaineks autojuhiks tuleks. №ormees oligi nõustunud sõitma. Siis olid nad sõitnud Jõgeva linnas elava sõbra juurde. Süüdistatav käis sõbra pool sees, võõras ootas teda väljas autos. K.N ajas veel ka väljas ühe sõbraga juttu ning siis sõideti ära Pae poe juurde. Seal oli võõras noormees korraks ära kadunud. Samal ajal oli K.N suhelnud kohapeal olnud noortega. Seejärel oli ta istunud autosse juhi kohale, et telefoniga juttu ajada ja kui võõras noormees tagasi tuli, ronis süüdistatav autost väljumata kõrvalistmele ning nad sõitsid tagasi Pae tänavale. Seal võõras noormees lahkus ja süüdistatav jäi välja suitsu tegema. Ta kõndis seal edasi-tagasi ja siis märkas, et talle järelekutsutud isikud tulid autoga talle vastu. Hiljem süüdistatav täpsustas, et ainult tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx tuli jalgsi mäest alla tema poole. K.N oli tunnistajal palunud enne Elvasse minekut tanklast läbi sõita, mida ka tehti. Süüdistatav käis tankla poes õlut ostmas. Kui ta auto juurde tagasi tuli, siis oli ta nalja pärast istunud autosse sisse juhi poolt ja siis veeretanud ennast üle xxxxxxxxxxi ja käigukangi kõrvalistmele. Siis olid nad ära sõitnud. Kui nad autos juba olid, siis süüdistatav oli xxxxxxxxxxxxe öelnud, et ta ei tule Elvasse. Selle peale oli tunnistaja vihastanud ja peale auto parkimist autost kohe välja tormanud ning liikunud üle platsi mäest üles enda auto suunas. Peale seda 5-10 sekundit oli politseinik auto juurde jõudnud. Eelnevalt oli süüdistatav autost väljumata roninud kõrvalistmelt jälle juhi kohale ja lihtsalt istus seal. Millal ja kuidas autouksed lukku läksid ja autovõtmed kõrvalistmele said, ei osasnud K.N selgitada. Inimesi, kelle juures ta oli Jõgeval peatanud või keda külastanud, keeldus süüdistatav nimetamast. Süüdistatav ütluste kinnituseks kuulati kohtuistungil üle tunnistajatena xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kes kinnitasid süüdistatava ütlusi. Mõlemad selgitasid, et K.N oli xxxxxxxxxxxxx kokku leppinud juba 30.12.2008.a Jõgevale sõidu osas. xxxxxxxxxx oli kaasa kutsunud xxxxxxxxxi, et oleks võimalik kahe autoga tagasi Elvasse sõita. Jõgevale teed juhatas xxxxxxxxxx K.N-ilt saadud juhiste järgi ja kohale jõuti enne kella 10, nii nagu kokku lepitud. xxxxxxxxxx oli autost väljunud ja eemale kõndinud ning varsti märganudki K.N. Koos 4
(7)süüdistatavaga olid nad käinud tanklas, xxxxxxxxxxoli jäänud ootama. Tanklas oli xxxxxxxxxx jäänud autosse ja lasknud ennast külili juhiistmelt kõrvalistmele, et uurida autos olnud DVD mängijat. Järsku oli K.N istunud juhi poolt uksest tunnistajale selga. xxxxxxxxxx oli ennast püsti ajanud ja süüdistatavat eemale tõuganud ja siis oli K.N kukerpallitanud üle tema kõrvalistmele. Tunnistaja oli veel öelnud, et ära lollita. Siis olid nad hakanud sõitma tunnistaja auto juurde ja teel oli K.N öelnud, et ta mõtles ümber ning jääb Jõgevale. xxxxxxxxxxxsai kuuldu peale väga pahaseks, et oli pidanud asjatult Jõgevale sõitma. Ta sõitis K.N-i autoga tagasi samasse parklasse, kust olid sõitu alustanud. Seal oli xxxxxxxxxx autost väjunud, ümber pööranud ja K.N-ile veel paar kurja sõna öelnud ning siis kiirustades auto juurest lahkunud. Ta läks tagasi xxxxxxxxxi auto juurde. K.N-i auto juurest oli tunnistajale olnud see auto nähtav. Kedagi teist ta samal ajal seal piirkonnas jalgsi liikumas ega autoga sõitmas ei näinud. Autos ta selgitas xxxxxxxxxxxx, mis oli juhtunud ja koos sõitsid nad tagasi Elvasse. Kohus leidis, et süüdistatava ja tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlusi ei saa tõendina kasutada, kuna need on ebausaldusväärsed ja antud ilmse eesmärgiga K.N-i süüst vabastada. Nimetatud isikute ütlused on vastuolus muude asjas kogutud ja kohtu poolt eelnevalt kirjeldatud tõenditega. Ütluste usaldusväärsuse hindamisel on oluline hinnata lisaks vastuoludele muude tõenditega ka seda, kas ütlused on eluliselt usutavad. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav situatsioon, kus kaks inimest, kes teavad üksteist vaid näo järgi, lepivad kokku, et üks neist sõidab teisele paari päeva pärast järgi võõrasse linna kuhugi parklasse hiljemalt kella kümneks õhtul. Nad ei vaheta telefoninumbreid ega tea endiselt üksteise nimesid. Ei süüdistatav ega ka tunnistaja xxxxxxxxxx osanud kohtus mõistlikult selgitada, kuidas nad pidid kokku saama ja mille järgi pidi süüdistatav aru saama, et tunnistaja on kohale jõudnud või tunnistaja aru saama, et ta on õiges kohas või kaua K.N-i ootama. Süüdistatav selgitas, et ta käis aeg-ajal vaatamas ega xxxxxxxxxx pole veel kohale jõudnud. Samas ei olnud ta kutsunud tunnistajat sinna kohta, kus ta väidetavalt peatus, vaid eemal olevasse parklasse. On ebaloogiline ja mitteusutav, et lepitakse kokku võõra inimesega suvaline koht võõras linnas ja umbmäärane aeg ega vahetata isegi telefoninumbreid, et vajadusel oleks võimalik kontakti võtta. Peale selle leiab kohus teise isiku osas, kes olevat K.N-i autot juhtinud, et isegi kui uskuda, et täiesti juhuslik möödakäija nõustus juhtima süüdistatava palvel Jõgeva linnas autot, ei ole usutav, et süüdistatav jätab nimetatud võhivõõra isiku ennast ootama enda liisitud autosse ja et see inimene ootabki ja veidi hiljem kaob korraks ära ja siis tuleb jälle tagasi ja viib süüdistatava autoga paar maja edasi asuvasse parklasse tagasi. Ka on eluliselt mitteusutav, et olles varem korduvalt karistatud sõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, ei nimeta järjekordse joobeseisundis juhtimise kahtluse tõusetumise korral K.N koheselt 01.01.2008.a öösel väidetavalt sõidukiroolis olnud isikut või seda, et nimetatud isik võiks viibida veel läheduses. Pärast Mazda 6 peatumist, loetud sekundite jooksul, sõiduki juhiukse juurde saabunud vanemkonstaabel xxxxxxxx loomulikult reaalsuses ei näe läheduses ega autos ühtegi teist isikut peale süüdistatava, kes istub lukustatud ustega autos juhi kohal. Kriminaalasja materjalidest (t. l 3 Ikd) nähtuvalt on märkimisväärne, et pärast toimunut ei jõudnud süüdistatav veel koheselt kaitseversiooni välja mõelda ja väljendus lihtsakoeliselt ja üldiselt "Ei juhtinud liiklusvahendit alkoholijoobes", jättes lahti erinevad võimalused, ka selle, et autoga üldse ei sõidetutki. Alles hiljem, endisest töökaaslasest tunnistaja xxxxxxxxxxx, kellel on ka väliselt teatav sarnasus süüdistatavaga, nõustumisel asub ta selgitama enda kaitseversiooni, mille on tunnistajaga kooskõlastanud. Peale eeltoodud, eluliselt mitteusutavate selgituste, ei ole ühtegi mõistlikku põhjendust ka asjaolule miks peaks isik, kes on kaasreisija, sisenema autosse pidevalt juhi uksest ja siis auto sees olles ronima kõrvalistmele või veeretama ennast üle autos oleva juhi või peale selle, kui juht on autost lahkunud, ronima ise juhi kohale ja jääma sinna lihtsalt istuma. Lisaks ei vastanud tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxi ütlused olustiku kirjeldamisel tegelikkusele. Kui kohus palus kirjeldada kohta, kuhu nad Jõgeval autoga olid sõitnud, ei vastanud kummagi kirjeldused tegelikule olukorrale. Tunnistajad rääkisid mõlemad üksikutest suurtest majadest, mida nad kohapeal märkasid. Tegelikult kohas, mida tunnistajad ja süüdistatav kirjeldasid nende väidetava peatumiskohana ja K.N-i auto asukohana, on 2-5 kordsetest majadest koosnev 5
(7)elamurajoon, kus on oluliselt rohkem maju kui 2-3. Tunnistajad rääkisid aga 1-2 suuremast majast. Peale selle kirjeldas xxxxxxxxxx oludele mittevastavalt ka tanklat milles ta olevat koos süüdistatavaga käinud. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et K.N nimetades erinevaid viibimiskohti ning erinevaid isikuid, kes oleksid võinud kinnitada tema ütlusi erinevate asjaolude osas, keeldus kohtus avaldamast nende isikute nimesid või elukohti. Riigikohus on märkinud, et kui isik asub aktiivsele kaitsele, peab ta võimaldama menetlejal ka kontrollida esitatud alibit. Antud juhul süüdistatav seda ei teinud. Kõike eelnevat kogumis arvestades leidis kohus, et süüdistatava ja tunnistajate xxxxxxxxxx ningxxxxxxxxxxxi ütlused ei ole usaldusväärsed ja tuleb kohtuotsuse tegemisel kõrvale jätta. Küll aga pole kohtul põhjust kahelda ülalpool toodud tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlustes. Kõik nimetatud tunnistajad olid veendunud, et nägid 01.01.2008.a süüdistuses märgitud sõidukit juhtimas just K.N-i ja peale süüdistatava nad autos ega autost lahkumas kedagi ei näinud. Tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnitasid, et olid spetsiaalselt jälginud süüdistatava autot Mokteri tanklas, kuna neil oli kahlus, et alkoholijoobes K.N võib sellega sõitma minna. Kedagi teist autos ei olnud ja K.N istus juhi kohale ning sõitis kohe ka minema. Tunnistaja xxxxxxxn teatas toimunust politseisse ja saadud teate põhjal asus politsei tegutsema ning mõne aja pärast märkas nimetatud sõidukit liikumas ning selle peatumisel leidis K.N-i sõidukis juhi kohalt. Kui K.N oleks autos sees olles kohta vahetanud või autos oleks veel viibinud mõni isik, oleks tunnistajad seda kindlasti näinud. Tunnistaja xxxxxxxx kinnitas, et peale selle, kui ta märkas Pae tänaval kõnealust autot sõitmas, oli tal pidev silmside süüdistatava poolt juhitud autoga ja keegi sellest autost ei väljunud, ei liikumise ajal ega ka peale parklas seisma jäämist. Kohapeal oli xxxxxxsk erilise tähelepanuga autot jälginud, kuna viimasel ajal on juhtunud, et politsei poolt kinnipeetud autos vahetatakse kohti enne kui politseinik autoni jõuab. Antud juhul autos mingit liikumist ei toimunud, roolis oli K.N ja tunnistaja oli veendunud, et tema oli ka autot eelnevalt juhtinud. Kohtule ei ole esitatud mingeid tõsiseltvõetavaid asjaolusid, mis seaks eelkirjeldatud tunnistajate ütlused kahtluse alla. Tunnistajate ütlused on omavahel kooskõlas, haakuvad kohtus uuritud kirjalike tõenditega, on usaldusväärsed ning seega tuleb võtta aluseks otsuse tegemisel. Kõige eelneva põhjal leidis kohus, et tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx poolt kohtuistungil antud ütluste ning kohtus avaldatud ning eelpool analüüsitud ja tunnistajate ütlustega kooskõlas olevate kirjalike tõenditega on leidnud täielikult tõendamist, et K.N, olles varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, juhtis taas 01.01.2008.a kella 22 paiku Jõgeva linnas Pae tänaval sõiduautot „Mazda 6“ reg märgiga 972 MGM, olles alkoholijoobes. Seega pani ta toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, s.o
§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.
K.N on süüvõimeline, samuti ei ole kohus tuvastanud ühtegi tema süüd välistavat asjaolu. Seega on K.N süüdi talle süüks arvatud kuriteo toimepanemises, ta tuleb vastavalt süüdi tunnistada ja karistada. Karistuste mõistmisel juhindub kohus
§ 56
. Karistuste määramisel arvestad kohus eelkõige K.N-i süüd, samuti toimepandud kuriteo raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdistatava isikut ja võimalusi mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. K.N pani talle süüks arvatava kuriteo toime tahtlikult. Vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud K.N-i suhtes puuduvad. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada, et K.N tuvastati alkoholijoove 0,92 mg/l, s.o keskmine joove ülemise piiri lähedal ja et taolises joobes liiklemine võib kujutada endast ohtu paljude isikute tervisele/elule ja nende varale.
§ 424sanktsioon näeb ette karistusena rahalist karistust või vangistust.
Kohus ei pea võimalikuks käesoleval juhul rahalise karistuse mõistmist. Karistuse mõistmisel tuleb peale isiku süü arvestada ka teisi asjaolusid, s.h ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude 6
(7)toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Igasugune mõjutamine toimub läbi isiksuse, tema hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on K.N varem kriminaalkorras karistatud samalaadse kuriteo eest. Tema katseaeg möödus 2007.a juunikuu lõpus ja vähem kui kuue kuu möödudes pani ta toime uue kuriteo. Teda on karistatud ka väärteokorras samalaadse liiklusalase rikkumise eest. Kohtu arvates näitab eeltoodu, et K.N on liikluseeskirjade rikkuja, kes ignoreerib määratud karistusi ning jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Varem on teda joobes juhtimise eest karistatud nii rahatrahvi (väärteokorras) kui ka vangistusega, mille kandmisest ta oli tingimuslikult vabastatud. Vaatamata määratud karistustele ja antud võimalustele näidata ennast seaduskuuleka kodanikuna, vangistust kandmata, ei ole süüdistatav järeldusi teinud, vaid on jätkanud õigusvastast käitumist. Eelneva põhjal leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole võimalik K.N-i vangistuse kandmisest täies ulatuses tingimuslikult vabastada, vaid osa mõistetavast vangistusest tuleb koheselt täitmisele pöörata, et anda nn šokivangistusega süüdistatavale tõsine hoiatus. Alkoholijoobes isiku poolt mootorsõiduki juhtimine kujutab endast kõrgendatud ohtu nii sõiduki juhile, kui ka ümbruskonnale, mistõttu peab kohus vajalikuks
§ 50lg 1 p 1 kohaldamist ja M.
K.N-ilt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Arvestades süüdimõistetu hoolimatut suhtumist kehtestatud normidesse, toimunusse ning talle määratud karistustesse, peab kohus vajalikuks kohaldada lisakaristust üle keskmise määra. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb riigituludesse sisse nõuda süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo korral on 6525 kr, toimiku paljunduskulu 51 kr 70 s (t.l 54 I kd) ja kohtu poolt tehtud postikulu 179 kr 50 s. Kohtu poolt tehtud postikulu käesolevas asjas oli üldse kokku 359 kr (t.l 12 II kd), kuid esimene kohtuistung jäi ära süüdistatavast mitteolenevatel asjaoludel ja sellega seoses tehtud kulutus summas 179 kr 50 s tuleb jätta riigi kanda. Kohtunik 7
(7)