1-08-2659/8

1-08-2659 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2009.a. Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi
2. Kriminaalasja number 1-08-2659 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Kaire Päri Tõlk Anna Jänes Kriminaalasi Prokurör Tartu Vanglas kinnipeetava V.T tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine Kristi Keldo Kinnipeetav V.T Elukoht: xxx; isikukood: XXX; käesoleval ajal asukoht: Tartu Vangla. Kaitsja Adv. Ahto Sirendi RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras Jätta vabastamata V.T (sündinud XXX, isikukood: XXX) Tartu Maakohtu 22.02.2008.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Välja mõista V.T-lt kaitsjatasu 600 (kuussada) krooni Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank, viitenumber
3. Kaitsjatasu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates määruse jõustumisest. Vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartus, Kalevi
4. Eelnimetatud tähtajal 600 krooni tasumata jätmise korral pööratakse määrus sundtäitmisele ja sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. 1 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest. Põhjendused V.T on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 22.02.2008.a otsusega KarS § 329 järgi ja karistatud KarS § 65 lg 2 alusel 9 kuu pikkuse vangistusega, mis oli asendatud üldkasuliku tööga 540 tunni ulatuses ja mis tuli ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajaks oli V.T määratud kriminaalhooldusele. Tartu Maakohtu 16.02.2009.a määrusega pöörati Tartu Maakohtu 22.02.2008.a otsusega mõistetud karistus 9 kuud vangistust täitmisele. Karistusaeg algas 16.02.2009.a ja lõpeb 15.11.2009.a. Võimalus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist tekkis 15.08.2009.a. V.T on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral: 1) 16.06.2000 Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3; § 197 lg 2 p 1,2 järgi vabadusekaotusega 2 aastat 6 kuud; 2) 24.04.2003 Rapla Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3-§ 15 lg 2 järgi 2 kuud vangistust; 3) 04.08.2004 Harju Maakohtu poolt KarS §-de 215 lg 2 p 1; 200 lg 2 p 7; § järgi 2 aastat 11 kuud ja 4 päeva vangistust; 4) 14.08.2007 Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 3 kuud vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat, lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole V.T distsiplinaarkorras karistatud. Vabanedes kindel töökoht puudub. Enne vangistust töötas väidetavalt ametlikult EQUA OÜ-s. Võimaliku vabastamise korral hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest ning asuda koheselt ametlikult tööle, et hüvitada rahalised kohustused. Kinnipeetava suhtes on algatatud kriminaalmenetlus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta enne vangistust amfetamiini, alkoholi probleemiks ei pea. Varasemalt toime pannud kuritegusid alkoholijoobes. Vangistuse jooksul vanglaametnike ja teiste kinnipeetavatega probleeme esinenud ei ole, käitumine rahuldav. Ohtlikkusele viitab käimasolev kriminaalmenetlus, ohtlikkust suurendab alkoholi tarvitamine. Kriminaalhooldusametnik ei toeta V.T ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetaval puudub vabaduses kindel elukoht, kuna endine üürikorter xxx tänavas on välja üüritud uutele üürnikele. Kinnipeetava ema sõnul on pojal võimalus elama asuda tema juurde Harjumaale xxx külla. Elukaaslase sõnul on kinnipeetava ema alkoholi kuritarvitaja. Nii elukaaslasel kui emal puudub võimalus V.T materiaalselt toetada. Jõgevamaa kohtutäituri Pille Rosina teatel on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid ligi 110 000 krooni. Uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid on lähivõrgustiku puudumine, varasem karistatus, ebaselged elamis- ja töötamisvõimalused ning kriminogeenne alkoholi ja narkootikume tarvitav sõpruskond. Lisaks on kinnipeetavale esitatud süüdistus suures koguses narkootilise aine käitlemises. Katseajal viibides ei proovinud hooldusalune korrigeerida oma kriminaalset käitumist ning ei näidanud üles koostöövalmidust. Eeltoodut arvestades on uue kuriteo toimepanemise risk kõrge. Seega ei pea kriminaalhooldusametnik võimalikuks V.T vangistusest vabastamist. 2 V.T avaldas istungil, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri arvamuse kohaselt ei ole põhjendatud V.T ennetähtaegne vanglast vabastamine Kaitsja on seisukohal, et V.T tuleks vabastada ennetähtaegselt. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, prokuröri ja kaitsja arvamuse, leiab, et V.T tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on ta sobimatu isik kriminaalhoolduse jaoks. Kohus nõustub kriminaalhooldaja arvamusega kriminaalhooldaja poolt esitatud põhjendusel. V.T on 5 korda karistatud kohtu poolt ja sellest 3 korda reaalse vangistusega. Viimati ei olnud ta võimeline täitma vangistuse asemel määratud üldkasulikku tööd ja sellest tulenevaid kohustusi ning saadeti reaalset vangistust kandma. Käesolevaks ajaks on V.T probleemideks alkoholi kuritarvitamine ja pideva tööharjumuse puudumine ning sellest tulenev ebastabiilsus oma elu korraldamiseks ühiskonnas tunnustatud viisidel. Seetõttu on väga raske jääda uskuma tema paljasõnalisi lubadusi oma elu muutmise kohta. Peale selle on problemaatiline V.T võimalik elukoht vabanemisel ja määramatus konkreetse töökohaga. Nimetatud asjaoludel on aga määrav tähtsus kriminaalhoolduse rakendamisel. Lisaks eeltoodule on käesolevaks ajaks V.T-le esitatud süüdistus esimese astme narkokuriteos ja kriminaalmenetlus on pooleli. Seega tuleb V.T tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal tunnistada põhjendamatuks. Kohtunik 3