← Eesti

1-08-3348/5

Obsah (7)§ 422§ 424§ 65§ 50§ 199§ 74§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. septembril 2009. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-3348 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk Natalia

§ 422

lg 1 ja

§ 424

järgi ning karistati

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel 2 aasta pikkuse vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati O.T-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks jäi 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 01.11.2006.

a Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuu 27 päeva vangistuse võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti O.T-le 1 aasta 7 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 50lg 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 aastaks.

Kohtuotsus jõustus 14.01.

  1. a. O.T karistusaeg algas 03.02.
  2. a ja lõpeb 29.09.
  3. a. O.T tekkis õigus tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabanemisele 22.08.
  4. a. Kinnipeetav on esitanud avalduse ennetähtaegseks tingimisi vangistusest vabastamiseks ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. O.T on varasemalt kriminaalkorras karistatud 5 korral, viimati 01.11.
  5. a Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4 - 25 lg 2 alusel 4 kuu vangistusega

§ 74alusel tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga.

Kriminaalhooldaja ei poolda O.T tingimisi ennetähtaegset vabastamist arvestades toimepandud kuritegu ja varasemaid seaduserikkumisi. Ta on varem rikkunud käitumiskontrolli nõudeid, kuritarvitanud alkoholi ning narkootikume. Seetõttu on süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalvega seotud kõrge riskiga, mis tuleneb tema elustiilist, sõltuvusest, käitumisest ja hoiakutest. Kohtumenetluse poolte seisukohad O.T seletas, et kahetseb tehtut, ta hindab oma vaateid elule üle. Teda ei huvita enam alkohol ja narkootikumid, ta tegeleb spordiga. Vanglas ei ole ta mingeid kursusi saanud läbida, sest nende algusega oli viivitus. Ta soovib vabaneda, et minna tööle. Prokurör on seisukohal et O.T ei saa karistuse kandmiselt vabastada, kuna ta on karistust kandnud liiga vähe. Teda on 5 korda varem kriminaalkorras karistatud, väärtegude eest 34 korral, tal on suured probleemid narkootikumidega, samuti alkoholiga, millest ei saa nii lihtsalt üle. Kaitsja leidis, et O.T on tekkinud õigus ennetähtaegsele vabanemisele, 7 kuud on karistusest ära kantud. Tal on olemas elu- ja töökoht, tema suhtes võiks näidata üles usaldust ja ta ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada. 2 Kohtuniku seisukoht O.T mõisteti kohtuotsusega süüdi teise astme kuritegude toimepanemises.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tänase päeva seisuga on

§-s 76 lg 1 p 1 tingimused täidetud. Seega on olemas formaalne alus O.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Positiivsed ja uute kuritegude toimepanemise riski vähendavateks asjaoludeks on O.T kindla elukoha olemasolu, mis vastab elektroonilise valve nõuetele, garanteeritud töökoht OÜ-s Remind ja toetav võrgustik perekonna näol. Samas on O.T kriminaalkorras korduvalt karistatud, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Varasemad katseajad on ebaõnnestunud, O.T on katseajal toime pannud uued kuriteod. Ta on kuritarvitanud alkoholi ning narkootikume.. O.T on enda sõnul narkootikume tarvitanud 3 aastat, põhiaineks oli fentanüül, mida tarvitas igapäevaselt. Alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamisega on O.T seadnud ohtu nii enda kui ka teiste tervise. Viimase kohtuotsusega on O.T lisaks surmaga lõppenud liiklusõnnetuse põhjustamisele karistatud kolmel korral mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kahel korral oli ta alkoholijoobes ja ühel korral narkojoobes. Teda ei takistanud sellises seisundis autorooli istumast ka fakt, et tema käitumise tulemusena hukkus jalakäija. Hinnates kõiki neid asjaolusid kogumis, on kohtunik seisukohal, et O.T puhul on uute kuritegude toimepanemise risk jätkuvalt suur. Kuna süüdimõistetul on välja kujunenud harjumus kuritarvitada joovet tekitavaid aineid, puudub kohtunikul veendumus selles, et ta on võimeline elama vabaduses ilma narkootiliste aineteta. Alles hiljuti, s.o 17. märtsi 2009. a Harju Maakohtu otsusega on O.T karistatud väärteokorras narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 alusel teo eest, mis on toime pandud 02.12.2008, s.o vähem kui aasta tagasi. Sellise isiku puhul ei ole kriminaalhooldus piisavaks riske maandavaks faktoriks. Kantud karistuse aeg on liiga lühike, O.T ei ole sisuliselt tegelenud oma sõltuvusprobleemiga, tal oleks vaja osaleda vanglas vastavas grupitöös, et näidata oma tahet muutusteks. Eeltoodu põhjal jätab kohus O.T tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Menetluskuludeks on käesolevas asjas määratud kaitsjale makstud tasu, mis tuleb O.T-lt KrMS § 180 lg 1 kohaselt välja mõista. Ingeri Tamm Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.