MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 05.02.
a. H.O on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral, viimati Viru Maakohtu 5. veebruari 2008. a otsusega nr 1-06-13011
Kriminaalhooldaja ei poolda H.O tingimisi ennetähtaegset vabanemist, kuna isikul puudub vabaduses kindel töökoht, ta on kriminaalkorras varasemalt karistatud, kuid pole teinud vastavaid järeldusi ja sooritas katseajal esimese astme kuriteo. Korduvad väärteod vabaduses ja distsipliini rikkumised vanglas näitavad, et H.O on raske alluda reeglitele, seepärast ei sobi H.O kriminaalhooldusele. Kohtumenetluse poolte seisukohad H.O seletas kohtus, et ta kannab vanglas karistust esimest korda, samuti ei ole ta olnud kriminaalhooldusel. Tal on tütar ja haige ema, isa suri hiljuti, on vaja ema aidata. Ta on muutunud ega hakka enam narkootikume tarvitama. Distsiplinaarrikkumised ei ole suured. Prokurör leidis, et H.O ei saa karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada, kuna ta ei ole suutnud vanglas korralikult käituda, see näitab, et midagi pole muutunud, ta pole õiguskuulekas. Täitmiskohtuniku seisukoht H.O mõisteti kohtuotsusega süüdi muuhulgas ka tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemises. Tartu Maakohtu 27. aprilli 2009. a määrusega jäeti H.O ennetähtaegselt tingimisi vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Vangistusseaduse § 76 lg 2 kohaselt edastab vanglateenistus kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Täitmiskohtunik on seisukohal, et H.O on õigus sellele, et kohtus vaadatakse tema ennetähtaegse vabanemise materjalid läbi
a määrust tehes kohus sisuliselt vangla poolt esitatud materjale läbi ei vaadanud, sest H.O loobus soovist vabaneda elektroonilise valve alla.
lg 2 p 2 alusel tekkis õigus otsustada H.O vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise üle 25.08.2009. a.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Positiivsed on asjaolud, et H.O oleks vabanemisel olemas kindel elukoht ning ema Tatjana H.O materiaalne ja moraalne toetus. 2 H.O on kriminaalkorras süüdi mõistetud kolmel korral. Ta sooritas katseajal, olles vabastatud karistuse kandmisest tingimisi
Teda on vanglas distsiplinaarkorras korduvalt karistatud, millest mitmed rikkumised on seotud vangla ametnikule allumatusega. H.O on 6 korral karistatud alkoholiseaduse § 70 alusel ning neljal korral
Samuti on karistatud NPAS § 151 alusel ja kaks korda
Taoline käitumismaneer näitab, et H.O on reeglite järgimise suhtes ükskõikne hoiak, mille tõttu on uute süütegude toimepanemise tõenäosus suur. Vabanemise korral puudub H.O kindel töökoht, mis looks võimaluse enda materiaalse olukorra parandamiseks ning vähendaks igapäevast vaba aja hulka, tasumata rahalisi nõudeid on riigi ees ligikaudu 60 000 krooni ulatuses. Arvestades seda, et H.O pani katseajal toime uued kuriteod, tal on palju väärteokaristusi ning ka vanglas karistuse kandmise ajal ei ole ta suutnud käituda distsiplineeritult, puudub kohtunikul veendumus, et H.O soovib oma käitumist muuta. Selleks on õigusrikkumistevaba periood olnud liiga lühike, viimane distsiplinaarkaristus on H.O-le määratud alles 02.06.2009. Eeltoodud põhjustel jätab kohus H.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Ingeri Tamm Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.