← Eesti

1-09-14355/4

Obsah (6)§ 25§ 275§ 65§ 69§ 199§ 74

Kriminaalasi nr.1-09-14355 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.septembril 2009.a. VALGA kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-14355 Ko

§ 25

lg 2 ja § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Valdo Gerassimov Süüdistatav R.S elu- või asukoht ja aadress: X isikukood või sünniaeg: XXX kodakondsus: X perekonnaseis: X haridus: X emakeel: X töökoht või õppeasutus: X karistatus: varem kohtulikult karistatud, viimati: 06. 05. 2009.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt

§ 275alusel 4 kuu vangistusega tingimisi 2 – aastase katseajaga.

tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja : vandeadvokaat Neeme Leok määratud korras RESOLUTSIOON KrMS §173, §§248-249 ja §318 lg.3 p.4, alusel Kohus otsustas: Süüdi tunnistada R.S

§ 25lg 2 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks kaks

(2)kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada karistust 06.05.2009.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa nelja

(4)kuu vangistuse võrra ja lõplikuks liitkaristuseks R.S-ile mõista kuus
(6)kuud vangistust.

§ 69alusel asendada R.S-ile mõistetud vangistus kuus

(6)kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd (6 kuud vangistust = 180 päeva x 2) , s.o kokku üldkasuliku tööga 360 tundi. Üldkasulik töö tuleb R.S teha ära kaheteist kuu jooksul s.o hiljemalt 16.septembriks 2010.a.

§ 69

lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal R.S järgida

§-is 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid 1) elama alalises elukohas 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. Samuti tuleb R.S määrata ühiskondliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld R.S kohtuotsuse jõustumisel. suhtes tühistada Välja mõista süüdistatavalt R.S-ilt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) kohtukulu - vandeadvokaat Neeme Leok osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas üks tuhat kaheksakümmend (1080.- ) krooni (s.h käibemaks 180 krooni). 2

(4)Välja mõista süüdistatavalt R.S-ilt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525.-) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (16.09.2009.a.). Apellatsioon esitatakse Valga kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda (16.09.2009.a.). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga kohtumajale. ASJAOLUD Kohus tuvastas: Kriminaalasjas süüdistatakse R.S selles , et tema, olles Tartu Maakohtu poolt 15. 06. 2005.a. karistatud

§ 199lg.

2 p. 4, 7, 8 alusel,

  2. 2009.a. kella
  3. 15 ajal võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil püüdis X linnas XX asuvast kauplusest X varastada ühte 0,5 l pudelit rummi Stroh väärtusega 299.- krooni möödudes kassaliinist jättes kauba eest tasumata. Turvatöötajate sekkumise tõttu jäi kuritegu lõpule viimata. Võõra vallasasja äravõtmise katsega, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, pani R.S toime

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuna varastatu tagastati, tsiviilhagi puudub. Kokkuleppe sisu : Karistuse liik ja määr R.S suhtes : Prokurör nõuab kohtus :

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kahe

(2)kuud vangistust.

§ 65lg 2 tulenevalt suurendada mõistetavat karistust 06.

05. 2009.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega R.S-ile

§ 275alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s. o. 4 kuud vangistust ja liitkaristuseks mõista kuus

(6)kuud vangistust.

§ 74

lg 5 kohaselt asendada vangistus üldkasuliku tööga

§ 69

sätteid arvestades.

§ 69

alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 6 kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd ( 6 kuud vangistust = 3

(4)180 päeva x 2 ) s. o. üldkasuliku tööga 360 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha ühe
(1)aasta jooksul kuni
  2. 2010.a.

§ 69

lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal jälgida kontrollnõudeid vastavalt

§-s 75 sätestatule. Välja mõista R.S-ilt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.krooni. Menetluse käik : R.S on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning andnud üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav R.S ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 16.09.2009.a. lihtmenetluse kokkuleppe. Süüdistatav R.S kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde. Aivar Pellja Kohtunik 16.09.2009.a. 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.