Joobeseisundi tuvastamise aktist nr 917/129 nähtub, et B.V esines narkootiline joove segatüüpi (fentanüülist ja amfetamiinist). Samuti on B.V-le koostatud 01.05.2009.a. väärteoprotokoll nr AB 1111015 selle kohta, et tema, viibides 01.05.2009.a kella 11.59 ajal Tallinnas, aadressil Mustakivi tee 17, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet väikeses koguses ilma arsti ettekirjutuseta,
Joobeseisundi tuvastamise aktist nr 1101/8 nähtub, et B.V esines 01.05.2009.a. narkootiline joove fentanüülist. Samuti on B.V-le koostatud 23.05.2009.a. väärteoprotokoll nr AB 1096539 selle kohta, et tema, viibides 23.05.2009.a kella 17.50 ajal Tallinnas, Loitsu bussipeatuse vastas oleval tühermaal, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet väikeses koguses ilma arsti ettekirjutuseta,
Joobeseisundi tuvastamise aktist nr 1323/225 nähtub, et B.V esines 23.05.2009.a. narkootiline joove fentanüülist. B.V kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kohtukutse anti allkirja vastu üle talle isiklikult 03.06.2009.a. Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Ta jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et menetlusaluse isiku väärteod on tõendamist leidnud väärteotoimikutes olevate materjalidega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada B.V väärteoprotokollides kirjeldatud rikkumiste eest arestiga 12päeva. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et B.V süü väärteo toimepanemises 12.04.2009.a. on tõendamist leidnud eelkõige menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses 12.04.2009.a. antud ütlustega (lk 3), kiirabikardiga, mille kohaselt oli menetlusalune isik narkootikumide üledoosist tingituna teadvuseta, kui kiirabibrigaad tema juurde kutsuti (lk 2), joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 917/129, mille järgi esines B.V segatüüpi narkootiline joove fentanüülist ja amfetamiinist (lk 5), saatekirjaga joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks (lk 6), saatelehega laboratoorseks uuringuks ja laboratoorse analüüsiga nr 905 (lk 7), mille kohaselt olid B.V-lt võetud analüüsi tulemused fentanüüli ja amfetamiini suhtes positiivsed. B.V süü väärteo toimepanemises 01.05.2009.a. on tõendamist leidnud eelkõige joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 1101/8, mille järgi esines 01.05.2009.a. B.V narkootiline joove fentanüülist (lk 4), saatekirjaga joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks (lk 5), saatelehega laboratoorseks uuringuks ja laboratoorse analüüsiga nr 12 (lk 6), mille kohaselt oli B.V-lt võetud analüüsi tulemus fentanüüli suhtes positiivne ning õiendiga isikusamasuse tuvastamise kohta (lk 7). B.V süü väärteo toimepanemises 23.05.2009.a. on tõendamist leidnud eelkõige menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses 23.05.2009.a. antud ütlustega (lk 1), õiendiga 2 isikusamasuse tuvastamise kohta (lk 2), kiirabikardiga, mille kohaselt kutsuti kiirabi menetlusaluse isiku juurde seonduvalt narkootikumide üledoosiga (lk 3), joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 1323/225, mille järgi esines 23.05.2009.a. B.V narkootiline joove fentanüülist (lk 5), saatekirjaga joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks (lk 6), saatelehega laboratoorseks uuringuks ja laboratoorse analüüsiga nr 213 (lk 7), mille kohaselt olid B.V-lt võetud analüüsi tulemus fentanüüli suhtes positiivne. B.V poolt toime pandud eelpool kirjeldatud väärtegude kvalifikatsioon NPALS § 151 järgi on õige. Kohtu hinnangul on B.V väärteod toime pannud tahtlikult. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. B.V ei ole varasematest karistustest, sh arestid, järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elu normidesse. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et B.V tuleb seniste rikkumiste arvu arvestades karistada arestiga 12 päeva, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 31.juuli 2009.a. Aulike Salo Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.