järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatava andmed R.L elu- või asukoht ja aadress: XXXX XX-XX, isikukood või sünniaeg: XXX kaitsja nimi: Rein Napa (määratud) karistatus: kr. korras karistatud 1 kord tõkend: elukohast lahkumise keeld Advokaat Anu Pärtel (Advokaadibüroo In Jure) Kaitsja Juhindudes KrMS § 239-§ 250, § 311 , § 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada R.L
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista temale karistuseks neli kuud vangistust.
lg.1 alusel lugeda kantud karistuseks üks päev vangistust ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kolm kuud ja 29 päeva vangistust.
Tartu Maakohtu otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o. nelja kuu võrra ja lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis R.L-ile seitse kuud ja 29 päeva vangistust.
lg.1,3,4 asendada vangistus 478(neljasaja seitsmekümne kaheksa)tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata üks aasta ja kuus kuud. R.L on kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima
1 sätestatud kontrollnõudeid: elama määratud alalises elukohas; tulema kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg.1 alusel võtta R.L-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks ja kolmeks kuuks. Tökend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista KrMS § 179 lg. 1 p. 2 alusel R.L-ilt sundraha 6525(kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigieelarvesse. Välja mõista KrMS § 180 lg. 1 alusel R.L-ilt menetluskulu 2252(kaks tuhat kakssada viiskümmend kaks )krooni ja 40 senti riigieelarvesse. Menetluskulu ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB-s või nr. 221023778606 Swedbank, viitenumber
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. 2 Materiaalset kahju tekitatud ei ole. Karistuse liik ja määr:
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks neli kuud vangistust.
lg.1 alusel lugeda kantud karistuseks üks päev vangistust ja ärakandmisele kuuluvaks kolm kuud ja 29 päeva vangistust.
Tartu Maakohtu otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o. nelja kuu võrra ja lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis seitse kuud ja 29 päeva vangistust.
lg.1,3,4 asendada vangistus 478 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata üks aasta ja kuus kuud.
lg.1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks ja kolmeks kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Tartu Maakohtu 08.09.2009 kell 16.00 alanud kohtuistungil kokkuleppemenetluses prokurör Alar Häidberg jäi kokkuleppe juurde ning selgitas valitud sunnivahendi otstarbekust. Süüdistatav R.L tunnistas kohtuistungil end süüdi temale esitatud süüdistuses
järgi ja jäi Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 8.09.2009 sõlmitud kokkuleppe juurde ning kinnitas, et kokkulepe vastab tema tahtele. Kaitsja advokaat Anu Pärtel jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitas kokkuleppemenetluse seaduslikkust, otstarbekust ning vastavust tema kaitsealuse tahtele. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et R.L-i süütunnistus ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava R.L-i vaba tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Seega tuleb süüdistatav R.L süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses
järgi ja mõista temale karistus vastavalt Lõuna Ringkonnaprokuratuuris sõlmitud -ja kohtus avaldatud kokkuleppele. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS § 179 lg.1 p. 2 alusel on 2. astme kuriteo toimepannud isiku sundraha 6525 krooni ning see summa tuleb süüdistatavalt välja mõista riigieelarvesse. KrMS § 180 lg. 1 kohaselt süüdistatav peab kandma ka menetluskulu, mis on 2252,40 krooni. Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.