← Eesti

1-09-14434/4

Obsah (13)§ 189§ 239§ 248§ 310§ 175§ 179§ 43§ 45§ 180§ 126§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Kaitsja 01. oktoob

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

  1. Tunnistada R.M varguses süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 kuud; KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg mõistetud vangistuse aja hulka ning lugeda R.M-i kandmata karistuseks vangistus 5 (viis) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva; lugeda R.M-ile mõistetud kandmata karistuse kandmise alguseks
  2. oktoober 2009; tõkend vahistamine jätta R.M kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata. Muud otsustused
  3. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult A-Selver AS tsiviilhagi ning välja mõista R.M-ilt 730 (seitsesada kolmkümmend) krooni 50 A-Selver AS kasuks; 2.2 välja mõista R.M-ilt sundraha 2 000 (kaks tuhat) krooni, riigi õigusabi tasu 960 (üheksasada kuuskümmend) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 (kolmkümmend) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 2 990 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a märtsi kuust igakuise menetluskulu osa 600 (kuussada) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.3 kohtuotsuse jõustumisel asitõendid turvakaamera salvestised CD plaatidel jätta kriminaalasja juurde; 2.4 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 120 (ükssada kakskümmend) krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Anu Rannaveskile. Selgitused kohtuotsusele
  4. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-09-14434“); 3.3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (

§ 239

- § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED 1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on R.M toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud isikute grupis ja süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi, mis seisnesid: 1) 03. jaanuaril 2009.a kella 10:06-10:11 paiku koos eeluurimisel kindlaks tegemata isikuga varastasid Viljandi linnas Riia mnt 35 A-Selver AS Männimäe Selveri kauplusest 2 pudelit õlut Taurus (1

  1. l)väärtusega 22.90 krooni, kokku 45.80 krooni ja kella 12:53-13:02 paiku koos eeluurimisel kindlaks tegemata isikuga varastasid Viljandi linnas Riia mnt 35 A-Selver AS Männimäe Selveri kauplusest 2 pudelit õlut Taurus (1
  2. l)väärtusega 22.90 krooni, kokku 45.80 krooni. Kokku tekitati A-Selver AS-ile kahju 91.60 krooni; 2) 04.jaanuaril 2009.a kella 11:41-11:46 ajal Viljandi linnas Riia mnt 35 asuvas A-Selver AS Männimäe Selveri kauplusest varastas koos eeluurimisel kindlaks tegemata isikuga 2 pudelit õlut Taurus (1
  3. l)väärtusega 22.90 krooni ja 2 pudelit brändit Aramis V.S väärtusega 89 krooni, kokku 200.90 krooni; 3) 15.septembril 2009.a kella 09:24 paiku Viljandi linnas Riia mnt 35 asuvas A-Selver AS kaupluses Männimäe Selver varastas 1 pudeli meeste tualettvett Adidas Deep Energy väärtusega 219 krooni ning seejärel kella 11:03 ajal varastas samast 1 pudeli meeste tualettvett Adidas Victory League väärtusega 219 krooni, põhjustades vargusega kahju kokku 438 krooni; 4) 15.septembril 2009.a kella 19:20 paiku püüdis varastada Viljandi linnas Riia mnt 35 A-Selver AS Männimäe Selveri kauplusest 2 pakki žileti varuterasid Mach 3 Power 265 krooni tükk, koguväärtusega 530 krooni. Vargus jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu; 5) 21.septembril 2009.a kella 20:15 ajal Viljandis Vaksali tn 11 asuvas kaupluses Maxima püüdis varastada 2 pudelit piiritusejooki Aramis väärtusega kokku 171 krooni, 1 paki žilette Series balm hinnaga 99.90 krooni ja 1 paki žilette Series gel hinnaga 77.90 krooni, kaupu kokku väärtuses 326.30 krooni, kuid vargus jäi lõpule viimata turvatöötaja poolt kuriteo tõkestamise tõttu. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi ja karistamiseks 6 kuud; KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.09.-17.09.2009, so 3 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 5 kuud ja 27 päeva; karistuse kandmise alguseks lugeda 22.09.2009.a. 2 3. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud

§-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

§ 239

lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.

  1. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
  2. Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks

§ 310kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. A-Selver AS on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 730.50 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista R.M-ilt 730.50 krooni A-Selver AS-i kasuks. 4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 6 525 krooni.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 120 krooni. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda. 3

§ 175

lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 30 krooni. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumise väljavaateid tuleb süüdistataval vähendada sundraha 4 525 krooni võrra. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb R.M-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 2 000 krooni, riigi õigusabi tasu 960 (840 + 120) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. 5. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Kriminaalasja juures olevad asitõendid turvakaamera salvestised CD plaatidel tuleb

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

R.M on kahtlustatavana kinni peetud

  1. september 2009 ning
  2. septembril 2009 on ta teistkordselt kahtlustatavana kinni peetud ja
  3. september 2009 on talle kohaldatud tõkendina vahistamine. Seega on R.M viibinud eelvangistuses 12 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Arvestades kohtuotsuse kuulutamise päeva
  4. oktoober 2009 karistusena mõistetud vangistuse esimeseks päevaks tuleb R.M lugeda kantud karistuseks 12 päeva ja kandmata karistuseks 5 kuud ja 18 päeva.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Toomas Lillsaar Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.