← Eesti

1-09-11277/5

Obsah (4)§ 199§ 200§ 69§ 318

Isikuandmed ei kuulu avaldamisele KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.septembril 2009 Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number Kohtuko

§ 199lg.2 p.

4,7,8 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatava andmed T.N Elu- või asukoht ja aadress: XXXXXXX XXX X Isikukood: XXX Karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 8-l korral, viimati Tallinna Linnakohtu 2.01.2004 otsusega KrK § 139 lg. 2 p. 2, 3 - § 15 lg. 2 ja

§ 200lg.

2 p. 4, 7, 8, 9 alusel vangistusega 3.a.11.k.28.p., mille kandmisest vabanes tingimisi enne tähtaega 09.04.2007 Väärtegude eest karistatud 2 korral ; Tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Adv. Rainer Objartel( Advokaadibüroo Karl Saavo OÜ ) Juhindudes KrMS § 239-§ 250, § 311 , § 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada T.N

§ 199lg.

2 p. 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista T.N-ile karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 69

alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 180 tundi (90 vangistuse päeva eest)

§ 69lg 3 alusel tuleb üldkasulik töö teha 10 (kümne) kuu jooksul.

Üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta Üldkasuliku töö tegijana peab T.N järgima kontrollnõudeid ning täitma temale pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: elama määratud alalises elukohas; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kui süüdimõistetu T.N hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päevaga vangistusega. Välja mõista T.N-ilt KrMS § 179 lg. 1 p. 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis)krooni riigieelarvesse. Välja mõista KrMS § 180 lg.1 alusel T.N-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 1110(üks tuhat ükssada kümme)krooni riigieelarvesse. Menetluskulu ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB-s või nr. 221023778606 Swedbank, viitenumber

  1. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale. Vabatahtlik tasumine 30 päeva jooksul. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid- televiisor LG koos puldiga ning mikrolaineahju Bomann, millised on tagastatud kannatanule- vabastada asitõendi staatusest KrmS § 126 lg. 3 p. 2 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. 2 Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ja süüdistatava T.N-i vahel 14.09.2009 sõlmitud kokkulepe T.N süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, grupis koos Sergei Bedrit´iga 24.03.2009 kella 11.30 paiku tungis võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil ukseluku lõhkumise teel sisse Tartus XXX asuvasse korterisse, kus varastas S.J. ´ile kuuluva televiisori LG koos puldiga väärtusega 2500 krooni ja mikrolaineahju Bomann väärtusega 500 krooni. Vargusega tekitati S.J. ´ile varaline kahju kokku 3000 krooni.. Sellega T.N pani toime

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omistamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, grupi poolt ja sissetungimisega. Kuriteoga on tekitatud varaline kahju, kuid tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludeks kohtueelses menetluses on: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel hüvitamisele kuuluv kaitsjatasu summas 840 krooni. Asitõenditena on: televiisor LG koos puldiga ning mikrolaineahju Bomann, millised on tagastatud kannatanule. Karistus:

§ 199lg.

2 p. 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale T.N-ile karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 69

alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 180 tundi (90 vangistuse päeva eest)

§ 69lg 3 alusel tuleb üldkasulik töö teha 10 (kümne) kuu jooksul.

T.N-ile on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Üldkasuliku töö tegija peab järgima kontrollnõudeid ning täitma temale pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrduv ühe päeva vangistusega. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. 3 Kokkuleppe tõlkis Antonina Muravjova, keda hoiatati oma kohustuste täitmisest keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest

§ 318ja § 321 järgi.

Menetlus kohtus Tartu Maakohtu 14.09.2009 kohtuistungil kokkuleppemenetluses prokurör Tatjana Tamm jäi kokkuleppe juurde. Süüdistatav T.N tunnistas kohtuistungil end süüdi temale esitatud süüdistuses

§ 199

lg.2 p.4,7,8 järgi ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning kinnitas, et kokkulepe vastab tema tahtele. Kaitsja advokaat Rainer Objartel jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitas kokkuleppemenetluse seaduslikkust, otstarbekust ning vastavust tema kaitsealuse tahtele. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et T.N-i süütunnistus ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava T.N-i vaba tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Seega tuleb süüdistatav T.N süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses

§ 199lg.2 p.

4,7,8 järgi ja mõista temale karistus vastavalt tema poolt sõlmitud kokkuleppele. Asitõendid (tagastatud omanikule) vabastada asitõendi staatusest. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS § 179 lg.1 p. 2 alusel tuleb 2. astme kuriteo toimepannud isikul T.N tasuda riigieelarvesse sundraha 6525 krooni. KrMS § 180 lg. 1 alusel mõista T.N-ilt välja menetluskuluna kaitsjatasu 1110 krooni. riigieelarvesse. Kohtunik : 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.