Obsah (8)

§ 75§ 424§ 74§ 65§ 68§ 69§ 50§ 275

1-07-15542 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. septembril 2009.a. Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1. Kriminaalasja number 1-07-15542 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Ka

§ 75, § 76 ja Kr

MS § 426, 432 kohus määras Jätta vabastamata A.L (isikukood: xxx) Pärnu Maakohtu 13.03.2009.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Välja mõista A.L-ilt kaitsjatasu 600.- (kuussada) krooni Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034800017 SEB pangas või nr. 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber

1. Kaitsjatasu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates määruse jõustumisest. Vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartus, Kalevi
2. Eelnimetatud tähtajal 600.- krooni tasumata jätmise korral pööratakse määrus sundtäitmisele ja sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates. 1 Põhjendused A.L tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 13.03.2008.a otsusega

§ 424

järgi ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust.

§ 74

lg 5 alusel pöörati täitmisele 25.07.2006.a Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja poolt mõistetud karistus 1 aasta vangistust,

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 05.-13-03.2008.a, s.o 9 päeva karistuse kandmise aja hulka ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu ja 21 päeva vangistust.

§ 69

lg 1,3,4 alusel asendati vangistus 850 tunni üldkasuliku tööga, millest arvati maha

§ 68alusel eelvangistuses viibitud aeg 9 päeva, s.o 18 tundi üldkasulikku tööd.

Lõplikuks karistuseks mõisteti 832 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga 24 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Pärnu Maakohtu 29.01.2009.a määrusega pöörati A.L-ile Pärnu Maakohtu poolt 13.03.2008.a mõistetud ja üldkasuliku tööga asendatud vangistus 790 tegemata töötunni ulatuses täitmisele. Ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks määrati 1 aasta 1 kuu. Karistuse kandmise algas 28.01.2009.a ja lõpeb 27.02.2010.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 12.08.2009.a. A.L on varem kriminaalkorras karistatud 7-l korral: 1) 26.07.1994 Saare Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3 alusel tingimisi vabadusekaotus 6 kuud katseajaga 1 aasta; 2) 12.12.1995 Rapla Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p1,2,3 ja § 197 lg p 2 alusel tingimisi 1 aasta ja 9 kuud vabadusekaotust katseajaga 3 aastat; 3) 15.04.1997 Rapla Maakohtu poolt KrK § 180 ja § 181 alusel 1 aasta ja 3 kuud vabadusekaotust; 4) 23.02.1999 Rapla Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p1,2,3 ja § 197 lg 2 p 1 alusel 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust; 5) 23.11.2000 Rapla Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 ja § 195 lg 1 alusel tingimisi 2 aastat vabadusekaotust katseajaga 3 aastat; 6) 31.03.2004 Rapla Maakohtu poolt

§ 275

ja § 68 lg 1 alusel rahaline karistus 1200 krooni (asendatud Rapla Maakohtu 06.01.2005 otsusega mõistetud karistusega 8 päeva vangistust); 7) 25.07.2006 Pärnu Maakohtu Rapla Kohtumaja poolt

§ 424

ja 74 alusel tingimisi 1 aasta vangistust katseajaga 24 kuud ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole vanglas A.L distsiplinaarkorras karistatud. Vabanedes asuda elama elukaaslase juurde endisel aadressil xxx alevikus. Omab väidetavalt pikaajalist töökogemust puidu- ja ehitusvaldkonnas. Endisest kooselust on 3 last, kelle eest on majanduslikult vastutav. Praeguse elukaaslase 3 last on samuti kinnipeetava ülalpidamisel. Kinnipeetava hinnangul on tal tasumata rahalisi nõudeid u 30000-40000 krooni. Vabaduses liigtarvitas alkoholi, väidetavalt on minevikus saanud alkoholiravi, mis osutus ebaefektiivseks. Samuti tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid. Väidetavalt pole hilisemal eluperioodil kokkupuudet narkootikumidega olnud. Vangla hinnangul võib kinnipeetava vabanemisel oht seisneda mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes. Kriminaalhooldusametnik ei toeta A.L ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetav asub elama endisesse elukohta koos elukaaslase O.T.ga, korter kuulub kinnipeetava õele. O.T.-l on suured võlgnevused, mistõttu on tema enda korter pandud sundmüüki. Seega ei ole A.L vabanedes võimalik loota elukaaslase materiaalsele toetusele. Kinnipeetaval puudub vabaduses kindel töökoht, kuid on säilinud kontaktid endise tööandjaga. Hüvitamata rahalisi nõudeid on ligi 43 000 krooni. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktoreiks on varasemad kuriteod ja alkoholi liigtarvitamine. Arvestades A.L poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja ühiskonnaohtlikkust, leiab kriminaalhooldusametnik, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. 2 A.L avaldas istungil, et ta soovib ennetähtaegset vabastamist ja on enda arvates valmis sellega kaasnevaid kohustusi. Prokuröri arvamuse kohaselt ei ole A.L ennetähtaegne vabastamine pole põhjendatud. kriminaalhooldusele sobiv isik ja tema Kaitsja leiab, et A.L tuleb vabastada ennetähtaegselt. Kohus tegi kindlaks, et formaalselt on olemas alus A.L ennetähtaegseks vabastamiseks, kuid silmas pidades suurt hulka varasemaid karistusi ja tema käitumist varasema kriminaalhoolduse ajal on see sisuliselt välistatud. Kohus nõustub kriminaalhooldaja arvamusega kriminaalhooldaja poolt esitatud põhjendusel ja prokuröri arvamusega. A.L on korduvalt karistatud kriminaalkorras, s.h. 2 korda mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Käesolevaks ajaks on siiski probleemid alkoholi tarvitamine, kuriteo toime panemine katseajal ja pideva tööharjumuse puudumine ning sellest tulenev ebastabiilsus oma elu korraldamiseks ühiskonnas tunnustatud viisidel. Nimetatud asjaoludel on aga määrav tähtsus kriminaalhoolduse rakendamisel. Kohtunik 3