Obsah (5)

§ 169§ 57§58§ 74§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL resolutsioon Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik 12 augustil 2009.a Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuistungi sekretär Inna Kossin

§ 169

järgi lühimenetluses R.D Kaitsja isikukood: XXX, elukoht: xxx, töökoht xxx kriminaalkorras karistamata Oleg Gorškaljov Kriminaalasi Süüdistus: R.D süüdistatakse selles, et ta süstemaatiliselt alates 01.11.2007 rikub Viru Maakohtu otsust nr.2-06-8234, millega oli temalt N H kasuks välja mõistetud igakuise elatusrahana alates 05.04.2006 kuni 27.09.2018 summa 1500 krooni kuni nende ühise, XXX sündinud poja L H ülalpidamiseks tema täisealisuseni (XXX.

1. a)ja alates 05.04.2006 kuni 25.05.2022 summa 1500 krooni kuni nende ühise, XXX sündinud poja J H ülalpidamiseks tema täisealisuseni (XXX.
2. a)või vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni. Perekonnaseaduse (edaspidi tekstis PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed. PkS § 60 lg 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär oli 2006 aastal 3000 krooni, millest ½ on 1 500 krooni. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäära. Eeltoodust tulenevalt sõltub elatusrahana makstava summa suurus palga alammäära kasvust (2006.a. – alammäär 3000.- krooni ja väljamõistetava elatise 1 miinimummäär 1500.- krooni). Kohtutäitur Risto Kütt`i 15.08.2008 tõendi kohaselt R.D võlgnevus seisuga 01.09.2008 summas 55 200 krooni ja 15.08.2008 tõendi kohaselt ei ole N H alates 01.11.2007 saanud täitetoimiku nr 042/2006/2621 alusel elatusraha R.D-lt tema laste L sünd.: XXX.a ja J sünd.: XXX ülalpidamiseks. Seega R.D pani toime kuritahtliku kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, s.o.

§ 169järgi kvalifitseeritava kuriteo.

24.04.2009 esitas süüdistatav R.D prokuratuurile taotluse lühimenetluse kohaldamiseks. Juhindudes KrMS § 235 lg 1 nõustus prokuratuur lühimenetluse kohaldamisega. Kohtuliku uurimise käik: Prokurör andis avakõnes ülevaate süüdistusest ja süüdistust kinnitavatest tõenditest. Süüdistatav R.D tunnistas kohtuistungil, et on süüdistusest aru saanud ning tunnistas end süüdi temale esitatud süüdistuses

§ 169järgi.

Õigused ja kohustused olid talle arusaadavad. Süüdistatav R.D jäi eeluurimisel antud ütluste juurde ja loobus enda ülekuulamisest. Süüdistatava kaitsja vande advokaat Oleg Gorskaljev tunnistas, et R.D süüdistus on tõendatud. Seoses kohtuasja arutamisega lühimenetluse korras süüdistatav R.D poolt antud eeluurimisel ütlused olid avaldatud, millest tuleneb, et tema kuupalk on 2000 krooni. Seetõttu ei maksa ta oma laste ülalpidamiseks iga kuu elatusraha. Firma XXX kuulub temale ja N H, ta on selles firmas jühatuse liige palgaga 2000 krooni. 2006 a. hakkas elama vabaabielu L U, XXX.a. sündis neil ühine laps, kelle ülalpidamiseks peab samuti vahendid eraldama. Ta ei ole kohtusse esitatud avaldust alimentide summa ümberarvestamiseks. Ei keeldu talle kohtu poolt määratud 3000 krooni tasumisest kahele lapsele, kes elavad koos emaga - N. H, küid käesoleval ajal ta ei saa tasuda ülalnimetatud summat. Viimati nägi mõlemat last 2008 maikuus. Peale seda ei ole oma lapsi näinud. Seda, et tema naine sõitis arä Venemaale, säi teada kohtutäitur Risto Küttilt. Abiaasa ei ole talle teatanud oma elukoha aadressi kirjalikult ega suuliselt. Toimetulekuks aitab teda rahaliselt oma ema. Mäletab, et viimane kord maksis oma endisele abikaasale elatusraha kohtutäitur N.Malahhova kaudu suvel

1. Niipea kui olukord pareneb, kohustub maksma ülejäänud summad.(lk 9-11, 45-47,153-158): Kannatanu N H (N V) eeluurimisel antud ütlustest nähtub, et vastavalt Viru Maakohtu 28.09.2006 a. otsusele nr.2-06-8234 nõuti tema abikaasalt R.D-lt sisse alimentid nende poja L, sünd XXX a. ja poja J, sünd XXX a. ülalpidamiseks. Alimendid nõuti sisse tema kasuks summas 1500 krooni lapse kohta. 3000 krooni asemel maksis ta 4 kuu jooksul 200 krooni kaupa ning 20.06.2007 a. moodustub võlasumma 40200 krooni, mingit muud materiaalselt abi laste ülalpidamiseks ta ei osuta. Abielu oli lahutatud hiljem. Arvab, et materiaalsed võimalused on tal olemas, kuna ta on ärimees(lk 5-7). Kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: N H (N V) 14 juuni 2007.a. avaldus Ida Politseiprefektuurile R.D suhtes kriminaalmenetluse algatamiseks seoses süstemaatilise elatisraha maksmisest kõrvalehoidumisega. Avaldus registreeriti 14.06.2007.a. ( lk.1-2.) Kohtutäitur Risto Kütt büroo 14 juuni 2007.a. teatis, millest nähtub, et büroos on täitmisel Viru Maakohtu
3. 2006.a. otsus nr. 2-06-8234, mille alusel R.D-lt mõisteti N H (N V) kasuks nende poegade, L ja J ülalpidamiseks välja igakuine elatisraha 3000 krooni. 2 Võlgnik oma kohustust korrapäraselt ei täida. Seisuga 01.06.2007.a. moodustas R.D võlgnevus 40200 krooni (.lk.3.) Viru Maakohtu 28.09.2006.a. otsus nr. 2-06-8234, R.D-lt N H kasuks elatisraha väljamõistmiseks nende XXX aastal sündinud poja L H ülalpidamiseks summas 1500 krooni, alates 05.04.2006.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni. R.D-lt N H kasuks elatisraha väljamõistmiseks nende XXX aastal sündinud poja J H ülalpidamiseks summas 1500 krooni, alates 05.04.2006.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Otsus jõustus 18 mail 2007.a. (lk.14-17). Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse teade11.07.2007, et R.D , sünd. 07.04..1964.a. ei ole arvel Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuses ning ei ole saanud rahalisi toetusi Kohtla-Järve linnast / lk 24/ Viru Maakohtu Kinnistusosakonna teade 09.07.2007, et Viru Maakohtu kinnistusosakonnas on kinnisvara regestreritud R.D nimele. Kohtla-Jäarve kinnistusosakond reg. osa nr.2400207 ja Ida-Viru kinnistusosakond reg.osa nr. 2551908 / lk 26-28/ ARK vastus 12.07.2007, et R.D nimele sõidukeid registreeritud ei ole /lk.30/ Tööturuameti vastus 13.07.2007, et R.D ei ole registreeritud töötuna. Talle ei ole makstud Tööturuameti poolt rahali toetusi /lk.32/ Sampo panga vastus 11.07.2007, et R.D ei oma ega ole omanud arvelduskontot AS-s Sampo Pank / lk.34/ R.D SEB-panga arveldusarve nr.XXX 13.07.2007 väljavõte, millest nähtub, et kohtutäitur Natalja Malahhova arvele olid R.D poolt üle kantud järgmised rahasummad: 2006 aastal: 10.10.-200 krooni, 10.11.-200 krooni. Periodi algjaak 01.01.
4. a. oli 0,26 krooni konto lõppjääk 11.07.2007 oli 0,65 krooni /lk.36-37/ R.D Swedpank’i arveldusarve nr.XXX 13.07.2007 väljavõte, millest nähtub, et alates 01.01.2006.a. arvel oli algsaldo 113372,66+. Deebetkäive oli 298613,89 - ja kreeditkäive 185223,52 +. 09.07.2007 Lõppsaldo 17.71-/ lk.39-41/. Kohtutäitur Risto Kütt büroo teatis
6. 2008.a., millest nähtub, et büroos on täitmisel Viru Maakohtu 28.09.2006.a. otsus nr. 2-06-8234, mille alusel R.D-lt mõisteti N H kasuks nende pojagade L ja J ülalpidamiseks välja igakuine elatisraha 3000 krooni. Võlgnik oma kohustust korrapäraselt ei täida. Seisuga 01.08.2008.a. on elatisraha võlgnevus 52200 krooni. Võlgnik töötab temale ja tema emale, N H kuulvas ettevõttes XXX, mis aga võlgniku töötasust elatisraha kinni ei pea. Võlgniku pangaarved on arestitud kuid siiani puuduvad vahendid võlgnevuse tasumiseks. / lk. 51/ Täitetoimiku nr 042/2006/2621 materjalide koopiad / lk 54-99/ Vastus Maksu-ja Tolliametist XXX lisadega /lk. 101-108/ Vastus Maksu-ja Tolliametist XXX lisadega /lk. 109-146/ Äriregistri andmed /lk.149-152/ Uurinud kõiki kogutud tõendeid, kohus tuvastas: Kohtuistungil andis R.D seletuse, et ta tunnistab ennast esitatud süüdistuses süüdi. Kohus leiab, et kohtuliku uurimise käigus uuritud tõendid tõendavad R.D-le esitatud süüdistust. Alates 18.03.2000.a. oli R.D abielus N H (N V). XXX. sündis neil poeg L H. XXX a. sündis neil poeg J H Abielu lahutati 28 septembril 2006 aastal. R.D on L H ja J H isa. Seadus kaitseb lapse materiaalseid huve ja tema õigust igakuise elatisraha saamiseks. EV 3 Põhiseaduse § 27 sätestab, et vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Vastavalt Perekonnaseaduse § 60 lg.1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vastavalt PS § 61 lg.1, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Vastavalt PS § 61 lg.4 igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Viru Maakohtu 28 septembri 2006.a. otsuse nr. 2-06-8234 alusel, pandi R.D kohustus maksta N H (N V) kasuks elatisraha nende XXX aastal sündinud poja L H ja XXX aastal sündinud poja J H ülalpidamiseks summas 3000 krooni, alates 05.04.2006.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Otsus jõustus 18 mail 2007.a. 28 septembril 2006 aastal, tehes elatisraha väljamõistmise otsust, arvestas kohus kõiki asjaolusid, seda, et R.D on töövõimiline, kuid alates lahkuminekust ei toeta oma lapsi materiaalselt. Olles teadlik kohustusest oma alaealisi lapsi ülal pidada, on ta suuteline korraldama oma töist tegevust viisil, mis võimaldaks lastele elatist maksta vähemalt miiinimum määras. Kohtuotsusega tsiviilasjas on R.D-lt mõistetud välja elatis oma alaealiste laste ülalpidamiseks N H (N V) kasuks. R.D ei ole elatise maksmise kohustust täitnud alates aastast 2006.a. Vastavalt kohtuotsusele, pidi R.D alates 05 aprillist 2006.a. maksma igakuiselt 3000 krooni.

§ 169

järgi kriminaalasja algatamise ajal, 2007 aasta juunis, moodustas tema võlgnevus 40200 krooni. Vaatamata Ida-Viru Maakohtu 28 septembri 2006.a. otsusele nr. 2-06-8234, määras R.D ise igakuise elatisraha summa, mida ta oma lapsele maksis, 10 otoobril 2006.a. oli see 200 krooni, ja 10 novembril 200 krooni, kokku kahel korral. R.D on ise tunnistanud, et ta ei täitnud elatise maksmise kohustust. Sama kinnitab ka kannatanu oma seletuses ja seetõttu on ta esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Seega ei ole asjas vaidlust selle üle, et R.D ei ole täitnud kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmise kohustust. On tekkinud elatisevõlgnevus kahele lapsele seisuga 01.08.2008.a kokku summas 52200 krooni.

§ 169järgi kvalifitseritava kuriteo objektiivsed tunnused on realiseeritud.

Kohtul tuleb hinnata, kas esinevad süüdistuse inkrimineerimiseks vajalikud subjektiivsed tunnused kuritahtlik kõrvalehoidumine elatusraha maksmisest. R.D on Swedpanga ja SEB-panga klient ja kontoväljavõtetest nähtub, et R.D on teinud korduvalt sularahasissemakseid enda nimele ja teinud oma kontolt väljamakseid eraisikutele erinevateks otstarveteks märkides ära põhjenduse. R.D arvab, et tema elatisraha maksmisest kõrvale ei hoidunud ja täitis vastavalt võimalustele oma kohustusi poegade ees, vastavalt kohtu otsusele. Tema töötasu oli 2000 krooni kuus ja rohkem maksta ei saanud. EV Põhiseaduse § 129 näeb ette, et „Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.“. Sama seaduse §-s 29 räägitakse samuti sellest, et kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle…“ kuid täites ja realiseerides oma õigusi, ei vabastata kedagi kohustustest austada teiste inimeste õigusi ja täita seadust. R.D oli alates 2006 aasta aprillist kuni 2009 aasta augustini terve ja töövõimeline inimene. Ta omas EV territooriumil püsivat elamisluba. Uuritud tõendid tõendavad, et R.D oli teadlik kohustusest maksta lastele igakuiselt elatusraha. R.D ei ole maksnud igakuist elatist alates 05.04.2006 kuni 01.08.2008, s.o. kaks aastat ja kolm kuud. Tegelikkuses on elatise mittemaksmine kestnud edasi ka peale 01.08.

1. See on väga pikk periood, eriti arvestades laste kasvuiga ja igapäevaseid vajadusi. 4 Uuritud tõendid tõendavad R.D vastutustundetust, ükskõiksust ja hoolimatust laste toimetuleku suhtes. Kohus peab siin vajalikuks märkida, et lastele ülalpidamise andmine on vanema seadusest tulenev kohustus ja tal tuleb pingutada selle kohustuse täitmise nimel, s.t. vajadusel otsida paremini tasustatud töökoht, teha tööd rohkem või nii, et seda hinnataks kõrgemalt. Kohus märgib veel, et käesoleva kohtuasja arutamisele eelnenud aastad - 2006-2007 on Eesti majanduses olnud edukad. See tähendab, et tööd ja töökohti on leidunud igale soovijale, töötasud on olnud pidevas tõusujoones. Puudub igasugune alus väita, et oma vajalikele väljaminekutele vastavate sissetulekute saamine on olnud objektiivselt võimatu. Elamiskulud, s.h. kommunaalkulud oli vajalik katta ka kannatanul ja lastel. Perekonnaseaduse § 61 lg.5 ja lg.6 näevad ette, et seaduses ettenähtud asjaoludel, „kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
2. lõikes nimetatud suuruse…“ R.D pole pöördunud kohtusse avaldusega vähendada elatisraha. Isegi juhul, kui kohus võtab vastu otsuse elatisraha maksmise lõpetamiseks, ei vabastata isikut kriminaalvastutusest varem toimepandud süütegude eest, mis on ette nähtud

§ 169dispositsiooniga.

R.D mõistis ja pidas võimalikuks, et ta realiseerib asjaolu, mis vastab

§ 169

järgi ettenähtud süüteo koosseisule kuritahtlik kõrvalehoidumine oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatisraha maksmine. Sellega on R.D realiseerinud ka

§ 169järgi kvalifitseeritava süüteo subjektiivse tunnuse.

Ta on kuriteo toime pannud tahtlikult. Seega, R.D vanemana hoidudes kuritahtlikult kõrvale oma noorematele kui kaheksateistaastastele lastele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime

§ 169järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus peab vajalikuks tuvastada kohtuistungil R.D poolt õigusvastaste tegudega kannatanu N.V tekitatud kahju täpne summa, et kohustada teda hüvitama tema poolt tekitatud varalist kahju seisuga 01.08.2008.a. Kohtutäitur Risto Kütt büroos on täitmisel Viru Maakohtu

2. 2006.a. otsus nr. 2-06-8234 mille alusel R.D-lt mõisteti N H(N V) kasuks nende poegade L ja J ülalpidamiseks välja igakuine elatisraha 3000 krooni.. Seisuga 01.08.2008.a. on elatisraha võlgnevus 52200 krooni. Nimetatud kohtuotsust pole keegi tühistanud, see on täitmisel ka antud ajahetkel. Süüdistusaktis on märgitud, et N H on tekkitatud kahju summas 55200 krooni, kahju on kannatanule hüvitamata. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekkitanud isik (kahju tekkitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekkitamises süüdi või vastutab kahju tekkitamise eest vastavalt seadusule. Kahju tekkitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekkitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kannatanule N V tekkitatud kahju summas 55200 krooni on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Juhindudes KrMK § 310 lg.1, Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg.1 p.7 välja mõista R.D-lt 55 200 krooni N V (XXX) kasuks. Karistuse kohaldamine. R.D tuleb süüdi tunnistada tema poolt toime pandud kuriteos ja mõista karistus. Süüdistatava R.D käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. R.D pani süüteo toime otsese tahtlusega. Karistuse mõistmisel lähtus maakohus

§-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku 5 süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Vastutust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 3 järgi on puhtsüdamlik kahetsus.

Raskendavaid asjaolusid (

§58järgi), kohus R.D käitumises ei tuvastanud.

Süüdistatav R.D ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Kehtivaid väärteokaristusi on karistusõiendis fikseeritud neli. Teda karistati 2008 - 2009 a. neljal korral liiklusseaduse rikkumise eest rahatrahvidega, trahvid kokku summas 18 9600 krooni on tasunud. Karistuse määra ja liiki määrates arvestab kohus seda, et käesoleval ajal on R.D pere kus kasvab laps. Tal on suured võlad, mis on väljamõistmisel kohtutäituri juures. Karistuse mõistmine rahalise karistuse näol ei ole otstarbekas, seoses R.D materiaalse olukorraga on see raskesti täidetav. Tuleb mõista karistus vabadusekaotuse näol. Seoses sellega, et R.D on varem kohtulikult karistamata, tuleb mõista karistus

§ 169sanktsiooni keskmisele määrale lähedases määras.

Süüdistatava R.D suhtes on võimalik karistuse eesmärke saavutada, kohaldades

§ 74

lg 1,3 sätteid ja vabastades ta tingimisi kogu temale mõistetava karistuse kandmisest ning määrates talle sealjuures

§ 75

lg 1 p 15, § 75 lg 2 p.1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi 18 kuulise katseajaga. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdimõistetu isikut kätumiskontrolli ajal, kohustada R.D hüvitama kuriteoga tekitatud kahju 55 200 krooni katseaja jooksul ning maksta kannatanu N V igakuuliselt võlgnevuse katteks vähemalt 3066,60 krooni. KrMS § 238 lg 2 kohaselt tehes süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses, vähendab kohus peale kõikide- kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Juhindudes KrMS §§ 238; 306; 309 lg 1,3; 313; 315; 318; 319 kohus Otsustas: R.D kuriteo toimepanemises

§ 169järgi süüdi tunnistada ning mõista karistus 6 (kuus) kuud vangistust. Vastavalt Kr

MS § 238 lg 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 74

lg.1, 3 alusel mõistetud vangistust mitte pöörata täitmisele, kui R.D 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§75

lg.1 p.1-5 ja lg 2 p 1 järgi ettenähtud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldajalt eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldajalt eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks Hüvitama kuriteoga tekitatud kahju 55 200 krooni katseaja jooksul, makstes igakuuliselt võlgnevuse katteks vähemalt 3066,60 krooni. 6 Katseaja algust arvestada alates 12.08.2009.a. Määrata R.D katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kannatanu N V esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele krooni. summas 55 200 Juhindudes KrMK § 310 lg.1, Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg.1 p.7 välja mõista R.D-lt 55 200 krooni N V Vilimson (XXX) kasuks. Välja mõista R.D-lt riigituludesse kohtukulud: kaitsjatasu 1771,20 krooni, paljundatud toimiku maksumus 7.-krooni ning sundraha 6525.- krooni. R.D tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr.10220034800017 või Swedpangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „R.D, 1-09-6225, kohtukulud”, „R.D, 1-09-6225, sundraha“. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Viru Maakohtu kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni korras kaebuse Tartu Ringkonnakohtule, Viru Maakohtu kaudu, millest tuleb Viru Maakohut kirjalikult teavitada seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamise päevast. Apellatsioon peab olema esitatud Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia käteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtumenetluse poolel on võimalus peale kohtuotsuse avaldamist keelduda apellatsiooni õigusest. Jüri Sakkart Kohtunik 7