lg 2 p-de 1 ja 2 järgi Prokurör Merike Lugna Süüdistatav A.F, isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxxxx vald xxxxxx maakond, töökoht xxxxxxx – xxxxxx, varem väärtegude eest karistatud 6 korral, varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Margo №rmann RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A.F
201 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ja karistuseks mõista vangistus 2 (kaks) aastat.
lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, allutades A.F katseajaks käitumiskontrollile Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Paide talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla 2 (kahe) aastase katseajaga. Kohustada A.F-i
lg 1 kohaselt järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxx; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Sisse nõuda A.F-ilt riigituludesse menetluskuludena kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu 238.50 (kakssada kolmkümmend kaheksa krooni ja 50 senti) krooni, sundraha 6525.00 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja postikulu 435.00 (nelisada kolmkümmend viis) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017 AS SEB Pank või 221023778606 Swedbank, viitenr.2800049696). Nõue loetakse menetluskulude osas nõuetekohaselt täidetuks, kui menetluskulud tasutakse vabatahtlikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, märkides tasumisel lisaks kohtulahendi numbrile isiku nime, kelle eest tasutakse ja menetluskulude liigi (sundraha, postikulu jne). Juhul, kui ei tasuta nimetatud tähtajal vabatahtlikult menetluskulusid, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista A.F-ilt 2 964 892.00 (kaks miljonit üheksasada kuuskümmend neli tuhat kaheksasada üheksakümmend kaks) krooni AS TNB Kütus (pankrotis) kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse või -protesti Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama. Süüdistus A.F-i süüdistatakse selles, et A.F, olles AS TNB Kütus, asukohaga Kalevi 11 Türi linn, juhatuse liige ja ainuomanik, kes juhtis eraõiguslikku juriidilist isikut, kellele olid pandud juriidilise isiku haldamis- ja juhtimisülesanded ning kellel oli pädevus korraldada varaliste väärtuste liikumist juriidilise isiku majandustegevuse käigus, omastas ajavahemikul 06.01.2005 kuni 15.03.2005 suures ulatuses ebaseaduslikult tema valduses olevat AS TNB Kütus vara. A.F omastas AS TNB Kütus xxxxxxx kontolt nr xxxxxxxxx ajavahemikul 06.01.kuni 15.03.2005.a. järgmised summad: 06.01.2005 pangast kokku 65 000.00 krooni; 10.01.2005 pangast 5000.00 krooni, 18.01.2005 pangast 285 000.00 krooni ja sularahaautomaadist kokku 50 000.00 krooni; 19.01.2005 pangast 19 500.00 krooni; 20.01.2005 pangast kokku 289 600.00 krooni; 25.01.2005 pangast kokku 168 000.00 krooni; 22.02.2005 pangast kokku 165 000.00 krooni; 23.02.2005 pangast 95 000.00 krooni; 23.02.2005 pangast 10 000.00 krooni; 04.03.2005 pangast kokku 180 000.00 krooni; 07.03.2005 pangast kokku 190 500.00 krooni; 08.03.2005 pangast kokku 150 000.00 krooni; 09.03.2005 pangast 90 000.00 krooni; 11.03.2005 pangast kokku 151 000.00 krooni; 14.03.2005 sularahaautomaadist kokku 50 000.00 krooni; 15.03.2005 pangast 76 000.00 krooni. Kokku sai A.F xxxxxxxx AS TNB Kütus raha 2 039 600.00 krooni, jättis saadud summas firma raamatupidamises arvele võtmata ja omastas. A.F-i süüdistatakse selles, et tema varem omastamise toimepannud isikuna, olles AS TNB Kütus, asukohaga Kalevi 11 Türi linn, juhatuse liige ja ainuomanik, kes juhtis eraõiguslikku juriidilist isikut, kellele olid pandud juriidilise isiku haldamis- ja juhtimisülesanded ning kellel oli pädevus korraldada varaliste väärtuste liikumist juriidilise isiku majandustegevuse käigus, avas 31.03.2005 xxxxxxx panga xxxxxx filiaalis AS-le TNB Kütus pangakonto nr xxxxxxx ning omastas sellelt kontolt ajavahemikul 06.04.kuni 23.05.2005 järgmised summad: 06.04.2005 pangast 98 000.00 krooni; 08.04.2005 pangast 91 000.00 krooni; 13.04.2005 pangast 59 000.00 krooni; 15.04.2005 pangast kokku 221 000.00 krooni; 18.04.2005 pangast 99 000.00 krooni; 20.04.2005 pangast 6500.00 krooni; 27.04.2005 pangast kokku 198 000.00 krooni; 03.05.2005 pangast 95 500.00 krooni; 04.05.2005 pangast 57 200.00 krooni; 23.05.2005 pangast 92.00 krooni. Kokku sai A.F xxxxxxx pangast AS TNB Kütus raha 925 292.00 krooni, jättis saadud summad firma raamatupidamises arvele võtmata ja omastas. Oma tegevusega omastas A.F ajavahemikul 06.01.2005 kuni 23.05.2005 suures ulatuses ebaseaduslikult tema valduses olevat AS TNB Kütus vara, võttes AS TNB Kütus pangakontodelt 2 välja kokku 2 964 892.00 krooni ning pöörates selle enda kasuks, pannes toime
Kohtulik uurimine ja kohtu põhjendus A.F ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista ja väidab, et raha, mis ta süüdistuse kohaselt pangakontodelt välja võttis, kasutas ta AS TNB Kütus äritegevuses. AS TNB Kütus äriregistri väljavõttest nähtub, et A.F on AS TNB Kütus ainuomanik ja juhatuse liige (1 kd tl 226-230), kes vastutab ainuisikuliselt AS TNB Kütus varaliste väärtuste liikumise eest firma majandustegevuses, ainult tal oli allkirjaõigus pankades ning ta vastutas firma majandustegevuse dokumenteerimise eest. Vastavalt Järva Maakohtu otsusele 13.juulist 2005.a. on välja kuulutatud AS TNB Kütus pankrot ja pankrotihalduriks on määratud Eha Pehk (1.kd tl 10-11). Nimetatud pankrotiotsuse alusel on võlgnik AS TNB Kütus esitanud pankrotiavalduse tõendades, et võlgnikul on tasumata võlausaldajatele üle 6,5 miljoni krooni. Pankrotihalduri avaldusest kriminaalasja algatamiseks nähtub, et raamatupidamisprogrammi väljatrükk ei kajasta deebitore tegelikkusele vastavalt, raamatupidamisdokumendid on 2004.a. ja 2005.a. kohta osaliselt korrastamata/ süstematiseerimata, puudub raamatupidamisseaduse nõuetele vastav raamatupidamine, esinevad puudused raamatupidamislikus arvestuses ja nõuete rikkumine sularaha tehingutes. Ka nähtub viimatinimetatud avaldusest, et puudub avansiliselt aruandva isiku arvestus ja vastavad kuludokumendid, mistõttu pole võimalik selgitada välja sularahatehingutega seonduv ning pangakontodelt väljavõetud raha kulutamine seoses AS TNB Kütus majandustegevusega. Paar kuud enne pankrotiavalduse esitamist on A.F-i poolt avatud AS TNB Kütus konto xxxxxx pangas (1 kd tl 4-9). Eelpoolnimetatut on Eha Pehk ka kannatanu esindajana kohtuistungil kinnitanud. Pankrotimenetluses raamatupidamisprogrammist väljatrükk perioodist 01.01.2005.a. kuni 30.06.2005.a. kajastab kassa lõppsaldot miinus 1 621 651.41 krooni ja laekumist OÜ-lt Agro Salu ja AS-lt Turgel kokku summas 88 878.95 krooni (1 kd tl 77-78). Pankrotihalduri kinnitusel kajastab pearaamat perioodist 01.05.2005 kuni 17.03.2006.a. samuti peakassasse laekumist 88 878.95 krooni ulatuses 2005.aastal, samuti nähtub pearaamatu väljatrükist, et perioodil 01.01.2005.a. kuni 2006.a. märts pole tankla kassasse raha laekunud. Pankrotihalduri valduses olevas arvutis raamatupidamisprogrammis kajastatud kassaraamatu kanded perioodist 01.11.2004.a. kuni 31.05.2005.a. näitavad 30.novembril 2004.a. A.F-i poolt pangast toodud raha kassasse kandmist kokku 51 386.50 krooni (1 kd tl 120-122). Kuigi süüdistatav ja tema kaitsja on kahtluse alla seadnud pankrotihalduri järeldused, on Maksu- ja Tolliameti Lääne maksukeskus oma maksuotsuses nr xxxxxx xx.xxxxxx 2005.a. jõudnud sarnaselt pankrotihalduriga samade järeldusteni varasema perioodi kohta 2004.a. lõpu seisuga, et lisaks ebakorrektsele raamatupidamisele ei olnud dokumenteeritud kõike sularaha tehingutega seonduvat ning kassaraamatu väljatrükid puudusid, ei esitatud 2003.a. ja 2004.a. pearaamatut, kontoplaani, kassaraamatut, laoarvestust, arvestust tasutud ja mittetasutud arvete kohta jne. (1 kd tl 20-32). Sarnaste puuduste esinemisel ei olnud neid ilmselgelt võimalik 2005.a. alguseks kõrvaldada ning kohtu arvates puudub alus kannatanu esindaja ütlustes kahelda. Eha Pehk on kinnitanud, et jõudis enne tanklas toimepandud vargust teha ära ka kassa väljatrüki. A.F on antud ütluste kohaselt pangaarvetelt võetud AS TNB Kütus sularaha kasutatud kütuse, autotarvikute ja palkade maksmiseks ning kõigi maksete kohta sai ta enda sõnul tšekid, mis ta pani raamatupidaja lauale. Töötasu maksmisel jäi raamatupidajale töötaja allkirjaga pool, mis läks raamatupidamisse. Raamatupidajana töötanud K V on tunnistajana kohtuistungil kinnitanud, et töötas AS-s TNB Kütus 2005.a. alguseni, tehes ära 2004.a. aruande, kuid 2005.a. kohta raamatupidamist ei teinud ega süstematiseerinud ka dokumente, ta ei olnud allkirjaõiguslik pangas, rahaga tegemist ei teinud ega suhelnud ka hankijate ega klientidega. Tunnistaja sõnul ta sularaha liikumist ei näinud, kuid panga väljavõtted tõi A.F talle korra kuus lauale ning sealt oli näha liiga suur kassajääk. Tunnistaja ei eita, et on juhtinud A.F-i tähelepanu vajadusele esitada kuludokumente ning süüdistatav lubas need esitada. Müügiarveid raamatupidaja ei teinud, neid tegi A.F koos pojaga. A.F on kohtuistungil eitanud pankrotihalduri juttu selle kohta, et viimane küsis süüdistatavalt kuludokumente, kuid kuludokumentide küsimist kinnitab nendevaheline elektrooniline kirjavahetus. 3 A.F on vastanud, et kõik dokumendid on kaustas (1 kd tl 100-102). Seega sai A.F äriettevõtte juhina aru kuludokumentide esitamise vajadusest. Seda enam, et mingid kuludokumendid A.F siiski esitas (1 kd tl 103). Ka tunnistajana ütlusi andnud K V on rääkinud, et 2005.a. alguse seis oli selline, et firma kulud olid ülekaalus, kassas oli suur jääk ning kuludokumente vähem kui vaja. Seda, et kuludokumente ka varasemal perioodil polnud või need olid puudulikud, kinnitab maksu- ja tolliameti maksuotsus ning tunnistajana revisjoni läbi viinud K L, kelle sõnul A.F revisjoni ajal kassaarvestust ei toonud ning väitis laoarvestuse mittepidamist. Süüdistatav on nimetanud põhiliste klientidena, kellelt ta sularahas kaupa ja kütust ostis, AS-i Tanklatehnika ja Mondo KTB, hiljem ka OÜ Fireport ning ostetud kaup müüdi kohe edasi firmadele Linnakütus, Fabergate jne. (1 kd tl 100-103). Pankrotihalduri andmetel firmat AS Tanklatehnika äriregistri andmebaasis ei eksisteeri, on AS Tanklavarustus, OÜ-le Fireport saadetud järelepärimine saabus aga tagasi märkega registriaadressil nimetatud osaühingu mitteasumise kohta. Maksuhaldur on kütuse müügi osas 2004.a. kindlaks teinud, et OÜ-l Mondo KTB pole kütusega tegelemiseks nõutavaid tehnilisi vahendeid, tingimusi ega personali. Ka puudub OÜ-l Mondo KTB juriidiline alus kütuse tegevusalal tegutsemiseks (1 kd tl 29; 1.kd tl 138-139). Pankrotihalduri andmetel on OÜ Mondo KTB kohta 20.jaanuaril 2005.a. avaldatud sundlõpetamise teade. Tunnistajana ülekuulatud A R on kinnitanud seda, et tal olid A.F-iga äritehingud, kuid lisaks OÜ-le Mondo KTB oli ta müügimees ka OÜ-s Brookvik, mille kaudu toimus samuti tehinguid, kuid tema ütlused 2005.a. kohta on väga üldsõnalised. Kuigi uurimises on nõutud OÜ-lt Brookvik arveid, mis ta on AS-le TNB Kütus esitanud, on OÜ Brookvik pankrotis ning arveid esitada ei ole (1 kd tl 134-137). A R on kinnitanud, et kõik tehingud toimusid dokumentiga, kuid kuna tema vormistas üksnes mõne saatelehe, ta asjast rohkem ei tea. Nii süüdistatav kui ka tunnistaja A R on rääkinud OÜ Mondo tanklast Saaremaal, kuid Maksu- ja Tolliameti Lääne maksukeskuse aktist nähtub, et 2005.a. ei ole OÜ Mondo toonud ega väljastanud sinna kütet (1 kd tl 27). Seega kui A.F-i ja A Ri vahel mingid tehingud toimusidki, olid need tehingud, mida ei saa seostada AS TNB Kütus äritegevusega. Kui A.F on väitnud, et saadud sularaha eest osteti diiselkütet, siis laoraamatu koopiast nähtuvad üksnes minimaalsed kogused sissetuleku kohta ning diiselkütuse kohta andmed puuduvad (1.kd t l 104105). Laoraamatust 2004/2005 nähtub, et viimane eriotstarbelise diiselkütuse sissetulek oli 2005.a. jaanuarikuus, bensiini 95 toodi viimati sisse 2005.a. veebruarikuus. Süüdistatav ja kaitsja on viidanud tõendina kütuse soetamise kohta maksu- ja tolliameti aruannetele perioodil 01.jaanuar 2005.a. kuni 01.juuni 2005.a., mis puudutab AS TNB Kütus vedelkütuse käitlemist (3 kd tl 18-28), kuid nimetatud aruannetest nähtub, et kogumis on soetatud kogus väiksem kui müüdud ning märgitud on soetamise aruandes üksnes AS HEPA. 2005.a. jaanuari- ja veebruarikuu käitlemise aruandes on fikseeritud nii algjääk kui ka soetatud kogused. Jaanuarikuu aruande esitamist ei ole raamatupidaja K V eitanud ja kuigi tema kinnitusel on see aruanne tehtud olemasolevate dokumentide alusel, ei ole kohtu arvates tegemist aruandega, mis usutavalt kinnitab nii laojääke kui ka käideldud kütte koguseid. Nimelt nähtub maksuotsusest, et Tartu Tolliinspetsioonile esitatud aruannetel näidatud kogused ei osutunud õigeteks, kohapeal mõõtmise tulemusena fikseeritud kogus, aruandel näidatud ja raamatupidamise algdokumentide järgi välja toodud kogused erinesid oluliselt (1 kd tl 29 pöördel). A.F ei ole ka ise kohtuistungil antud ütluste kohaselt välistanud, et deklareeritud kogused ei pruugi õiged olla. Kannatanu esindaja Eha Pehki seletuse kohaselt olid kütusemahutid praktiliselt tühjad ning tolliaruanded esitas ta 2005.a. aprilli- ja maikuu kohta tagantjärele trahvihoiatuse tõttu. A.F on väitnud, et süüdistuses märgitud perioodil toimus aktsiaseltsi majandustegevus, osteti sularaha eest kütust ja müüdi seda kohe ka edasi, mille kinnistuseks on AS TNB Kütus poolt esitatud arved erinevatele firmadele kütuse müügi kohta (1 kd tl 124; 127; 3 kd tl 30-60). See, et AS-i TNB Kütus pangaarvetele raha laekus ja see ka praktiliselt kohe A.F-i poolt pangaarvetelt välja võeti (1 kd tl 79-83; 84-88; 89-95) ei tõenda veel, et tegemist oli A.F-i poolt alates 2005.a. algusest sularahas ostetud kütuse ja tarvikute edasimüügiga. Antud väide ei ole kontrollitav raamatupidamisdokumentide puudumise tõttu. Tõendeid kogumis hinnates ei ole kohtu arvates tõsiseltvõetav süüdistatava kahtlus pankrotihalduri 4 poolt arvete ja tšekkide omavolilise kõrvaldamise kohta. Ka ei pea kohus põhjendatuks kahtlusi raamatupidaja suhtes, kuna raamatupidaja on väitnud, et tegeles 2005.a. 2004.a. kohta käiva raamatupidamisega. 04.augustil 2006.a. on lõpetatud A.F-i initsiatiivil alustatud kriminaalmenetlus eelmise raamatupidaja suhtes kahtlustatuna riisumise toimepanemises, läbi on viidud raamatupidamisekspertiis ning ka siis tuvastati AS TNB Kütus tegevuses analoogsed puudused (1 kd tl 107-119).
Kuigi A.F oli AS TNB Kütus ainuomanik, oli tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-1-1-74-05 A.F-i valduses oleva raha näol tegemist võõra, s.o. juriidilise isiku, varaga. A.F on väitnud, et raha, mis ta AS TNB Kütus pangaarvetelt sai, kasutas ta ära AS TNB Kütus huvides, kuid see kriminaalasjas uuritud tõenditest kogumis ei nähtu. Et A.F pärast xxxxxxx arvel oleva raha omastamist avas pangaarve xxxxx pangas ja omastas ka sealt raha, on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud isikuna, kes on varem toime pannud omastamise. Ka on õige süüdistus selles osas, et ta pani toime omastamise suures ulatuses, kuna tekitatud kahju on tunduvalt suurem kui sajakordne 2005.a. kehtinud palga alammäär kuus. Oma valduses olevate rahaliste vahendite jätmisega oma kasutusse pani A.F toime talle süüks pandava teo otsese tahtlusega ning puuduvad süüdistatava teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Tsiviilhagi on esitatud AS TNB Kütus (pankrotis) poolt 2 964 892.00 krooni nõudes. Tegemist on sularaha nõudega, mille kasutamine tehingutena ei kajastu raamatupidamises ega ole tõendatud ka hageja majandustegevuses. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi ja vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Seega on tsiviilhagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, süüdlase isikut, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuriteo toimepanemise ajal kehtinud
lg 2 p-d 1 ja 2 nägid ette karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat. Kuigi A.F on varem kriminaalkorras karistamata, arvestab kohus talle karistuse mõistmisel tema süü suurust ja leiab, et põhjendatud ei ole A.F-i karistamine kergemaliigilise karistusega, milleks on rahaline karistus. Seda enam, et tekitatud kahjud on suured. Kuna A.F on varem karistamata, peab kohus karistusena vangistuse kohaldamisel põhjendatuks ta karistusest tingimisi vabastada allutamisega kontrollnõuetele. Karistust ei pöörata täitmisele, kui A.F ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Et A.F äriühingu juhina eiras talle pandud juriidilise isiku haldamis- ja juhtimisülesandeid, peab kohus põhjendatuks ka lisakaristuse kohaldamist äriühingu juhina töötamise keelu näol. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistmisel süüdimõistetu menetluskulud, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p-de 5, 9 ja 10 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud, sundraha 1,5 miinimumpalga ulatuses ja postikulud. Ingrid Niinemägi Kohtunik Jõustus Riigikohtu 22.06.2009.a. k/määrusega. 5 Tallinna Ringkonnakohtu 06.aprilli 2009.a. kohtuotsuse RESOLUTSIOON: Pärnu Maakohtu 23.01.2009.a. kohtuotsus A.F-i süüdistuses jätta muutmata ning esitatud apellatsioon ja kaitsjatasu hüvitamise taotlus rahuldamata. 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.