← Eesti

1-09-5900/2

Obsah (4)§ 424§ 68§ 69§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. aprillil 2009. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-5900 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi s

§ 424

järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör Ruti Kilg Süüdistatav V.T elukoht: XXXXXXXX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4, 249 ja 2565 lg 1 p 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada V.T

§ 424

järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68

alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 23.04.2009 kuni 24.04.2009, so 2 (kaks) päeva karistusaja hulka, V.T poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 69

alusel asendada V.T-le mõistetud 2 kuu ja 28 päevane vangistus 176 (ükssada seitsekümmend kuus) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 8 (kaheksa) kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 1 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena V.T-lt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 9 ( üheksaks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus

  1. mail
  2. a. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista V.T-lt riigituludesse menetluskuludena ½ sundrahast, s.o 3262.50 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks krooni 50 senti) krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu 1634.30 (üks tuhat kuussada kolmkümmend neli krooni 30 senti) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon V.T süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 16.03.2009 Lääne Politseiprefektuuri otsusega karistatud Liiklusseaduse § 74-19 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis alkoholijoobe seisundis 23.04.2009 kella 17.25 ajal Tartumaal Tartu vallas Lähte alevikus mootorsõidukit Mitsubishi Galant riikliku registreerimismärgiga XXXXXX, millega pani toime

§ 424

järgi kvalifitseeritava 2 kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kolm kuud vangistust.

§ 68

järgi arvata eelvangistuses viibitud aeg 23.04.2009 kuni 24.04.2009, so kaks eelvangistuspäeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista kaks kuud kakskümmend kaheksa päeva vangistust.

§ 69

alusel asendada V.T mõistetud 2 kuu ja 28 päevane vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69

lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 176 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha kaheksa kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule.

§ 50

lg 1 alusel nõuab prokurör kohtus süüdistatavale lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist üheksaks kuuks. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. V.T tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni. Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks vastavalt KrMS §-le 2565 lg 2 vähendada sundraha suurust poole võrra. Samuti on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu: kohtueelses menetluses 1486.80 krooni ja kohtumenetluses 147.50. krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Ingeri Tamm Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.