ja
lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Enn Pustak Süüdistatav S.G (isikukood: XXX; elukoht: xxxx, töökoht: xxxx; kriminaalkorras väärteokorras karistatud 2-l korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld 01.01.2009 Kaitsja: vandeadvokaat Kristel Vedro karistamata, Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada S.G
3000 krooni. Süüdi tunnistada S.G
10000 krooni.
lg 1 alusel mõista S.G-le liitkaristus, lugedes mõistetud üksikkaristustest kergem kaetuks raskemaga ja karistada teda rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses, s.o. 10000 (kümme tuhat) krooni. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS`s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank märkides ära Viru Maakohtu viitenumbri 4100065064 ning selgitus. Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista S.G-lt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista S.G-lt menetluskuluna määratud kaitsjale vandeadvokaat Kristel Vedrole makstud tasu 495 krooni ja 60 senti. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034800017 AS’s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära Viru Maakohtu viitenumbri 2800049900 ning selgitus. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Välja mõista S.G-lt OÜ Transtime (a/a 221018558242 AS`s Swedbank) kasuks 42751.40 krooni tsiviilhagi katteks. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud 01.01.2009 hommikul lahkus alkoholijoobes S.G Võsu alevikus oma tuttava suvilast, kus ta koos sõpradega oli tähistanud aastavahetust ja ühega sõpradest tülli läinud. Kell 09.55 ajal sattus ta Võsu alevikus Spordi 16 asuva OÜ Transtime väravatega piiratud ning elektrooniliselt valvatavale territooriumile, kus oma isiklikke emotsioone välja elades lõhkus leitud kangiga territooriumil angaari taga pargitud paakauto ZIL130 reg.märk 409AGR kabiini aknaklaasid, esilaternad ning kabiini laepolstri ja armatuurlaua näidikutebloki. Samuti lõhkus angaari ukse tabaluku ja seinapleki. Samal ajal sai G4S Ida-Eesti turvatöötaja juhtimiskeskuselt teate sissetungimisest nimetatud objektile, kus tabas S.G samal hetkel kangiga angaari kõrvale pargitud autobussi Mercedes Benz O614D reg.märk 503ATJ küljeklaase lõhkumas. P.Lõhmuse käsule lõpetada lõhkumine, S.G ka koheselt kuuletus. Eelnevalt oli ta jõudnud juba lõhkuda autobussi esi- ja tagalaternad, peeglid, esi- ja tagaaknaklaasid, ukseklaasid ning küljeakna klaase. II Süüdistuse sisu S.G süüdistatakse selles, et tema - 01.01.2009 kell 09.55 tungis omavoliliselt Vihula vallas Võsu alevikus Spordi 16 asuvale OÜ Transtime väravatega piiratud ja elektrooniliselt valvatavale territooriumile. Seega S.G, tungides ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt piirdega alale, pani toime
- olles 01.01.2009 kell 09.55 ebaseaduslikult tunginud Vihula vallas Võsu alevikus, Spordi 16 asuva OÜ Transtime territooriumile, lõhkus metallkangiga territooriumil asuva angaari seina ukseplekke, seejärel angaari kõrvale pargitud autobussi Mercedes Benz O614D reg.märgiga 2 503ATJ esi- ja tagalaternad, peeglid, esi- ja tagaaknaklaasid, ukseklaasid ning 7 küljeakna klaasi, tekitades kahju kogusummas 47001.40 krooni ning lõhkus kaarhalli taga pargitud paakauto ZIL-130 reg.märgiga 409AGR kabiini aknaklaasid, esilaternad ning kabiini laepolstri ja armatuurlaua näidikutebloki, tekitades kahju kogusummas 4250 krooni, tekitades lõhkumisega OÜ-le Transtime olulise kahju kogusummas 51251.40 krooni. Seega S.G, rikkudes ja hävitades võõraid asju, põhjustades oma tegevusega olulise kahju, pani toime
III Prokuröri ettepanek Prokurör teeb ettepaneku tunnistada S.G süüdi
3000 krooni. Tunnistada S.G süüdi
10000 krooni.
10000 krooni, lugedes mõistetud üksikkaristustest kergeim kaetuks raskeimaga. IV Kohtu põhjendused Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuste tõendatuse ning karistuste määra kohta. Tegemist on teise astme kuritegudega. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus S.G käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime
lg 1 ja 203 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.
lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ja
rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava käitumises
sätestatud karistust kergendavateks asjaoludeks on osaline kahju hüvitamine, süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus.
Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava puhul saavutatavad rahaliste karistuste mõistmisega kohaldades
MS § 310 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagi OÜ Transtime poolt summas 42751.40 krooni, milline on dokumentaalselt tõendatud (t.lk. 44-51). Tuvastatud on, et kannatanule põhjustatud materiaalne kahju on põhjuslikus seoses süüdistatava käitumisega. Seega on põhjendatud tsiviilhagi väljamõistmine esitatud ulatuses süüdistatavalt VÕS §§ 127; 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6525 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 180 3 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik /allkiri/ T.Kullerkupp Ärakiri õige №oremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 10. juulil 2009.a №oremreferent I.Golubev 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.