lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista F.T-lt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse.
lg 1 p 4 alusel välja mõista F.T-lt menetluskuluna määratud kaitsjale vandeadvokaadi abile Anti Aasmaale makstud tasu 495 krooni ja 60 senti. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034800017 AS’s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära Viru Maakohtu viitenumbri 2800049900 ning selgitus. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud J K /endise nimega K / ja F.T elasid vabaabielu. Nende kooselust sündis poeg A , xxxx.a. Pärast kooselu lõppemist jäi laps ema ülalpidamisele ning 17.11.2005.a. Lääne-Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kohtuotsusega mõisteti F.T-lt välja igakuine elatusraha 1500 krooni lapse A ülalpidamiseks J K kasuks. Alates 19.09.2006.a. hakkas F.T kõrvale hoidma elatise maksmisest ja elatise võlgnevus 19.03.2009.a. seisuga on summaliselt 45200 krooni. II Süüdistuse sisu F.T süüdistatakse selles, et tema, hoidub alates 19.09.2006.a. kuritahtlikult kõrvale igakuise elatusraha maksmisest, milline on temalt välja mõistetud 17.11.2005.a. Lääne-Viru Maakohtu otsusega poeg A , sünd. xxxx.a. ülalpidamiseks 1500 krooni, kuid mitte vähem, kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast J K kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatise võlgnevus seisuga 19.03.2009.a. moodustab summaliselt 45200 krooni. Seega F.T, kes hoiab kuritahtlikult kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek Prokurör teeb ettepaneku tunnistada F.T süüdi KarS § 169 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses, mis arvestades päevamäärana 207 krooni moodustab 8280 krooni. 2 IV Kohtu põhjendused Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuste tõendatuse ning karistuste määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses
Kohus F.T käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 169 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava käitumises KarS § 57 sätestatud karistust kergendavaid ja KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6525 krooni ja
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu.
Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik /allkiri/ T.Kullerkupp Ärakiri õige №oremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 10. juulil 2009.a №oremreferent I.Golubev 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.