lg 1 -§ 25 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 06 aprilli 2009 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav P.T Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Lumiste Süüdistatav P.T, ik: xxx, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Vahistatud 06.aprillil 2009 kohtusaalist. Kaitsja Vandeadvokaat Rein Kiviloo RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 06 aprilli 2009 otsus kriminaalasjas nr 1-09-2869, P.T süüdistusasjas, muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS: P.T-le esitati
kella 23:00 paiku Tallinnas Mustamäe linnaosas Mustamäe suunal asuvas bussipeatuses, tungis kallale A. S. (ka A. S. ja A. S.), lüües teda vallasasjade äravõtmise eesmärgil vähemalt kolmel korral rusikaga näo piirkonda, peale seda haaras juustest ja tõukas kannatanu pikali maha, millest kannatanu tundis füüsilist valu. Kui kannatanu juba lamas pikali maas, lõi P.T teda jalaga vastu külge ja nõudis 300 krooni üleandmist. Kui kannatanu selgitas, et tal raha ei ole, otsis P.T tema taskud läbi ja võttis seejärel maast klaaspudeli, lõi pudeli katki ja ähvardas sellega kannatanut vigastada ja nimelt, ähvardamiseks näitas kannatanule katkilöödud pudelit, mida hoidis käes pudelikaelast, suunates terava, kildudega osa kannatanu näo poole ja lõi püsti tõusvat kannatanut veelkord jalaga vastu külge, millest kannatanu uuesti maha kukkus. Kuna seejärel saabus politseipatrull ja pidas P.T kinni, katkestas P.T oma tegevuse kannatanu suhtes. P.T põhjustas kannatanule oma tegevusega füüsilist valu ja tervisekahjustusi – silmalau ja silmaümbruse vigastused ja põrutused. HARJU MAAKOHTU OTSUS: Maakohus tunnistas P.T süüdi
lg.1-§ 25 lg.2 järgi ja mõistis karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.
lg.1 alusel arvestas karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud 1 päeva ja kandmata karistuseks luges 3 (kolm) aastat 11 ( üksteist) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Mõistis ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 5 (viis) aastat 5 (viis) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges 06.04.2009. APELLATSIOON: Apellatsioonis süüdistatav märgib, et tema pole
Tunnistab puhtsüdamlikult õigusvastase teo toimepanemist ja kannatanule füüsilise valu ja kannatuste tekitamist. Kuid ta ei pannud toime kannatanu vara hõivamise katset. Eitab, et oleks kannatanu taskus sorinud ja temalt raha nõudnud. Kannatanu on kinnitanud, et temalt ei võetud midagi ära. Palub asi läbi vaadata ja mõista kergem karistus. Ta ei saa toetada abikaasat sünnitusel. Ta on aru saanud oma teost ja puhtsüdamlikult kahetseb. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS. 2 Apellant- süüdistatav toetas esitatud apellatsiooni. Palus tema tegevus kvalifitseerida
Kaitsja toetas apellatsiooni, taotles toimepandu ümberkvalifitseerimist ja karistuse kergendamist. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud. Süüdistatava käitumisele antud juriidiline hinnang vastab kriminaalasja materjalidega tuvastatule, on õige ja põhistatud. Mõistetud karistus on kooskõlas seadusega. Palus jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni väidetega ja ära kuulanud menetlusosalised leidis, et maakohus on jälgitavalt motiveerinud oma järeldusi ning on hinnanud kogutud ja vahetult uuritud tõendeid nende kogumis ning on põhjendanud ka osade tõendite ebausaldusväärsust. Tõendite kajastamise ja analüüsi pinnalt on arusaadav kohtu siseveendumuse kujunemine. Otsuses on piisava selgusega põhistatud süüdistatava poolt toimepandud teo vastavust
lg 1 sätestatud deliktistruktuuri elementidele ja
Kohtukolleegium ei pea vajalikuks juba maakohtu poolt analüüsitud tõendeid uuesti hinnata, tõendite ümberhindamiseks seaduslikud alused puuduvad. Seetõttu piirdub ringkonnakohus vaid apellatsiooni põhilistele väidetele hinnangu andmisega. Apellatsioonis esitatud paljasõnaline väide, et tema ei ole kannatanult raha nõudnud ega taskus sorinud on maakohtu poolt eelkõige kannatanu poolt kohtueelsel uurimisel antud ja maakohtu istungil seaduslikult avaldatud ütlustega juba kummutatud. Kohtuistungi ajaks surnud kannatanu ütlusi on maakohus kõrvutanud teiste vahetult uuritud tõenditega. On tulnud seaduslikult järeldusele et kannatanu poolt antud ütlused sündmuste toimumisest ning süüdistatava poolt just varavastase kuriteo toimepanemisest on kogutud ja kontrollitud tõenditega riimuvad ning piisavad tuvastamaks, et süüdistatav on temale inkrimineeritud kuriteo toime pannud, on selles süüdi. Apellatsioonis on süüdistatav tunnistanud kannatanule füüsilise valu ja kannatuste tekitamist, seega on võrreldes maakohtus antud ütlustega oma positsiooni muutnud ning peksmist tunnistanud. Oma ütluste muutmist süüdistatav ringkonnakohtu istungil veenvalt põhjendada ei osanud, väitis, et tema poolt maakohtu istungil antud ütlused olid valed, ta tegi vea. Maakohus on süüdistatava poolt maakohtus antud ütlused lugenud ebausaldusväärseteks ning teiste tõenditega ümber lükanud. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatava poolt apellatsioonikohtus ütluste muutmine ei too endaga kaasa nende usaldusväärseteks tunnistamist. Ka tema poolt ringkonnakohtus antud ütlused on erinevad nii kannatanu kui ka tunnistajate poolt antud ütlustega. Põhiliseks apellandi taotluseks on temale mõistetud karistuse osas kohtuotsuse tühistamine ja uue otsusega kergema karistuse mõistmine. Ringkonnakohtus apellant karistuse kergendamise põhjendusi ei lisanud, sidus kergema karistuse mõistmise tema teo ümber kvalifitseerimise taotlusega. Kohtukolleegium ei tuvastanud, et maakohus oleks materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning eeltoodud põhistusel jättis toimepandule antud õigusliku hinnangu muutmata, seega 3 nimetatud alusel kohtuotsusega mõistetud karistuse muutmiseks apellatsioonikohtul seaduslikud alused puuduvad. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus lubatav juhul, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt temale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isiksusele või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Maakohus on mõistetud karistust põhistanud, mõistetava karistuse motiveerimise nõue on täidetud. Maakohtule on teada olnud, et süüdistatava abikaasa ootab last ja maakohus on seaduslikult tulnud järeldusele, et selline asjaolu ei anna alust kergema karistuse mõistmiseks. Karistuse mõistmisel arvestatakse eelkõige süü suurust. Maakohus ei ole seaduses ettenähtud karistust kergendavaid asjaolusid tuvastanud. Maakohtu istungil süüdistatav oma süüd eitas, puhtsüdamlikku kahetsust ei väljendanud. Apellatsioonis on süüdistatav väitnud, et on aru saanud teo ebaseaduslikkusest ja puhtsüdamlikult kahetseb. Kohtukolleegium leiab, et
lg 1 p 3 ettenähtud karistust kergendava asjaolu, puhtsüdamliku kahetsuse, arvestamiseks peab selline asjaolu olema kontrollitav ja tulenema asja materjalidest. Puhtsüdamlik kahetsus puudub kui süüdistatav ei ole temale etteheidetavat tegu omaks võtnud. Antud juhul ei ole süüdistatav röövimise toimepanemist tunnistanud, seega pole alust ka rääkida kahetsuse puhtsüdamlikkusest. Kohtukolleegium leiab, et kui kohtueelsel uurimisel ja esimese astme kohtus süüdistatav sõnades ega tegudes ei väljenda oma siirast kahetsust ja alles apellatsioonis seda märgib taotledes kergema karistuse mõistmist, pole kahetsus usutav ega anna alust põhistatud karistuse muutmiseks.
Maakohus on süüdlasele mõistnud 4 aastase vangistuse, seega sanktsiooni alammäärale ligilähedases tähtajas ning on põhjendanud miks ei ole seadusega kooskõlas P.T karistamine sanktsiooni alammääras. Kohtukolleegium maakohtu põhjendustega nõustub, apellatsioonis puuduvad kohtu järeldust kummutavad argumendid. Süüdistatava isiku arvestamine on karistuse mõistmisel õigustatud ja maakohus on seaduslikult sedastanud, et tegemist on varem kriminaalkorras karistatud isikuga, kes uue raske kuriteo pani toime katseajal ja eelmise otsusega määratud katseaja algusest oli möödunud vaid kolm kuud. Sellest tulenevalt on seaduslik ka maakohtu poolt
MS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 06 aprilli 2009 otsuse muutmata ja süüdistatava apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA MALLE PREIMER 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.