K § 140 lg 2 p 1, 3, § 203 lg 1 järgi 1 aasta 6 kuud vangistust,
S § 215 lg 2 p 1, 3 järgi 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust 3-aastase katseajaga, täitmisele pööratud Tartu Maakohtu 11.11.2005.a määrusega; 6) 28.06.2006.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 263 p 1, § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 201 lg 2 p 1 järgi 1 aasta vangistust,
S § 331 järgi 3 kuud 15 päeva vangistust,
Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta M.R-i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör samuti ei toeta M.R-i vabastamist enne tähtaega, kuna tegemisat isikuga, kes korduvalt kriminaalkorras karistatud. Eelmisel korral vanglast vabanemise järel sai vabaduses olla vaid 3 päeva. Vangistuse ajal on teda korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ja vangistuse ajal on toime pannud ka uued kuriteod. M.R ise leidis, et teda võiks vabastada. Ta nõustus, et on varem korduvalt karistatud ja pole usaldust õigustanud. Kuid siis oli tal palju võimalusi ja see tingis olukorra, et ta võttis kõike väga kergekäeliselt. Käesolevaks ajaks on ta järele mõelnud. Talle on jäänud vaid üks toetaja – sõber, kes on lubanud kindlustada teda elu- ja töökohaga. Sellises olukorras ei saa ta enam lubada endale eksimusi ja on valmis alustama seaduskuulekalt. Kaitsja toetas M.R-i taotlust vabastamiseks, kuna vabanemisel on tal sõbra toetus ja ta on valmis muutma oma senist rutiini ning asuma elama seaduskuulekalt. M.R on valmis võtma endale mitmeid lisakohustusi ja kriminaalhoolduse näol oleks vabanemise järel tagatud tema üle vajalik kontroll. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. M.R on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. M.R on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta on olnud korduvalt ka kriminaalhooldusel. Kriminaalhooldus ei olnud tulemuslik, kuna M.R ei täitnud kontrollnõudeid ja karistus pöörati täitmisele. Ka vangistuse ajal on ta jätkanud õigusvastast käitumist - teda on korduvalt karistatud distsiplinaarkorras ja viidud läbi vestlusi. Lisaks on 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.