← Eesti

1-09-11233/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.juuli 2009.a Paide kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-11233 Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Lahesoo Kohtuistungi sekretär Taima Kits Kriminaalasi H.G süüdistus KarS § 424 järgi Prokurör Merike Lugna Süüdistatav H.G, isikukood xxx, xxxxxxxxxx, töökoht kriminaalkorras karistamata Kaitsja elukoht xxxxxxxxxxxxx, varem Vandeadvokaat Matti Reinsalu RESOLUTSIOON

  1. Süüdi tunnistada H.G KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks vangistus 5 (viis) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda ärakantud karistuseks eelvangistuses viibitud aeg 21.07.2009.a – 22.07.2009.a, so 2 päeva. Lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 74 lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi süüdimõistetu suhtes kohaldamata. Mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.G ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontrollnõudeid: 1) elada oma elukohas xxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata süüdimõistetu kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide talituse juhatajal määrata H.G-le kriminaalhooldaja.
  2. Lisakaristusena võtta H.G-lt KarS § 50 lg 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks.
  3. Vabastada H.G kinnipidamiselt Pärnu Politseiprefektuuri politseijaoskonna arestimajas peale kohtuotsuse kätteandmist. Paide
  4. Välja mõista H.G-lt riigituludesse 3262.50 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks krooni ja 50 senti) krooni sundraha, 1150.00 (üks tuhat ükssada viiskümmend) krooni kaitsjatasu, millele lisandub 230.00 (kakssada kolmkümmend) krooni kaitsjatasult arvestatud käibemaksu. Kaitsjatasu koos käibemaksuga ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 AS-s SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 AS-s Swedbank, viitenumber 2800049696 ning märkida selgitusse „H.G, krim.asi nr 1-09-11233, sundraha ja kaitsjatasu koos käibemaksuga“. Kriminaalasi nr 1-09-11233 Kaitsjatasu koos käibemaksuga ja sundraha tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsusele võib kohtumenetluse pool esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning apellatsioon tuleb esitada kirjalikult 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Süüdistus H.G-le on süüdistus esitatud selles, et tema 21.07.2009.a kella 17.35 ajal Järva maakonnas Paide vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 78.kilomeetril juhtis mootorsõidukit VW Caddy Kombi reg märgiga xxxxxxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 0,97 mg/l kohta, +/- 0,09 mg/l, seega oli alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,88 mg/l. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani H.G toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlus kohtus
  5. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on süüdistuses märgitud teo toime pannud, et on süüdistusest ja kokkuleppe sisust aru saanud, et on kokkuleppes väljendanud oma tõelist tahet ning et ta nõustub kokkuleppega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et süüdistatava kokkulepe karistuse osas on olnud tema tõelise tahte avaldus ning et kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Eeltoodut arvestades tuleb H.G süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör H.G süüdi tunnistamist KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 5 kuud, kusjuures kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.07.2009.a – 22.07.2009.a, st 2 päeva, tuleb lugeda ärakantud karistuseks. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb vangistus 4 kuud ja 28 päeva.
  6. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-dele 4 ja 9 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud (määratud kaitsja tasu ja sundraha) süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse. 2.
  7. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub süüdimõistetult sisse nõudmisele sundraha 6525 krooni. Kuna aga asja menetlemisel kohaldati kiirmenetlust, vähendab kohus KrMS §-st 2565 lg 2 alusel sundraha suurust poole võrra. Seega tuleb H.G riigituludesse välja mõista 3262.50 krooni sundraha. 2.
  8. H.G määratud kaitsjana osales kriminaalmenetluses vandeadvokaat Matti Reinsalu. Kohtueelses menetluses on uurija arvestanud kaitsjale menetlustoimingute eest tasu koos käibemaksuga 840 krooni, sh kaitsjatasu 700 krooni ja sellelt arvestatud 20 % käibemaksu, st 140 krooni. Prokurör on arvestanud kaitsjale menetlustoimingu eest tasu 350 krooni, millele lisandub 20% kaitsjatasult arvestatud käibemaksu, st 70 krooni. Kohtuistungil osalemise eest on advokaadil õigus saada tasu 100 krooni, millele lisandub 20% käibemaksu, st 20 krooni, kokku 120 krooni. Seega on kaitsjatasu kokku 1150 krooni, millele lisandub 230 krooni käibemaksu, st kokku 1380 krooni. Seoses süüdimõistmisega kannab kaitsja tasu H.G. Sirje Lahesoo Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.