§-de 199 lg 2 p 4, 5, 8; 200 lg 2 p 7, 8; 266 lg 2 p 1 ja 424 järgi ning Elmu №rmaki süüdistus
oktoobri 2008 otsus Apellatsiooni esitajad süüdimõistetu Z.N ja tema kaitsja advokaat Anti Aasmaa Prokurör Sirje Merilo Süüdistatav Z.N, isikukood 37502165238, elukoht XXX XX, varem kriminaalkorras karistatud 6 korda Kaitsja advokaat Anti Aasmaa RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 ringkonnakohus otsustas: jätta Viru Maakohtu
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust; - peale 24.10.2006 toime pandud kuriteoepisoodide eest mõista karistuseks 2 aastat vangistust; -
lg 2 p 1 järgi ning karistati vangistusega 3 kuud; -
järgi ning karistati vangistusega 6 kuud; -
lg 2 p 7, 8 järgi ning karistati vangistusega 4 aastat.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust.
lg 6 ja 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 24.10.2006 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 8 kuud 23 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 10 kuud ja 23 päeva vangistust.
alusel loeti varasemate kuriteoepisoodide eest mõistetud karistus - 4 kuud vangistust kaetuks raskema karistusega ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 10 kuud ja 23 päeva vangistust.
Sama otsusega mõisteti süüdi ja karistati ka Elmu №rmakut, kuid tema osas apellatsiooni ei esitatud. Maakohus Atas Z.N-ile
lg 2 p 4, 5, 8; § 200 lg 2 p 7, 8; 266 lg 2 p 1 ja § 424 järgi esitatud süüdistusi selles, et tema
kuni 21.04.2005 tungis ukse luku lõhkumise teel sisse Lääne-Virumaal Vihula vallas Haili külas U.L suvilasse ning varastas toiduaineid koguväärtusega 50 krooni, magnetofoni väärtusega 300 krooni, pikendusjuhtme väärtusega 150 krooni, 9 patareid koguväärtusega 20 krooni, soojapuhuri väärtusega 280 krooni, jalgratta Blue Bird väärtusega 3000 krooni, söögiriistade komplekti väärtusega 250 krooni ja sülearvuti Toshiba väärtusega 2000 krooni, tekitades vargusega kahju kokku 6050 krooni; - ajavahemikul 19.03.-01.04.2005 tungis akna lõhkumise teel sisse Lääne-Virumaal Vihula vallas Tepevälja külas L.E kuuluvasse E talusse ning varastas vanaaegse kohviveski väärtusega 1500 krooni, metallist karbi vanaaegsete müntide ja medalitega koguväärtusega 600 krooni, kaks klaasist karahvini koguväärtusega 100 krooni, neli klaasist pokaali koguväärtusega 100 krooni, 12 valget portselantaldrikut koguväärtusega 500 krooni ja magnetofoni Salora väärtusega 300 krooni, tekitades vargusega kahju kokku 3100 krooni; - ajavahemikul 27.03.-02.04.2005 tungis sisse ukseluku lõhkumise teel Lääne-Virumaal Vihula vallas Villandi külas P.V kuuluvasse S tallu ning varastas antiikse tormilaterna väärtusega 500 krooni, antiikse priimuse väärtusega 1000 krooni ja vanaaegse kohviveski väärtusega 1000 krooni, tekitades vargusega kahju kokku 2500 krooni; - ajavahemikul 13.-17.06.2007 tungis sisse akna eemaldamise ja ukse avamise teel LääneVirumaal Haljala vallas Liiguste külas A.L kuuluvasse A tallu ning kõrvalhoonetesse ja varastas sõiduauto GAZ 52 piduritorud väärtusega 500 krooni, külmkapi ja televiisori vasest osad koguväärtusega 2000 krooni, tekitades vargusega kahju kokku 2500 krooni; - 12.08.2007 kella 16.00 paiku Lääne-Virumaal Võsul rannas varastas rannal olnud pluusi taskust A.J.T kuulunud mobiiltelefoni №kia väärtusega 1000 krooni ja sularaha 2800 krooni, tekitades vargusega kahju kokku 3800 krooni; - 18.08.2007 kella 02.00 paiku Lääne-Virumaal Haljala vallas Kandle külas varastas A.S pükste taskust sõiduauto võtmed ja mobiiltelefoni Samsung SGH-X-530 väärtusega 2000 krooni ning mõni hetk hiljem avalikult sõiduauto Volkswagen Golf reg nr XXX väärtusega 42 000 krooni, tekitades vargusega kahju kokku 44 000 krooni; - ajavahemikul 02.-06.09.2007 tungis sisse akna eemaldamise teel Lääne-Virumaal Vihula vallas Adaka külas T.H kuuluvasse L tallu ning varastas erinevaid toiduaineid koguväärtusega 190 krooni, ranitsatüüpi koti väärtusega 300 krooni, taskulambi koos kahe patareiga koguväärtusega 60 krooni, 2 paari kummikuid koguväärtusega 450 krooni, riidest koti väärtusega 200 krooni, erinevaid kosmeetikavahendeid koguväärtusega 700 krooni, matkamadratsi väärtusega 100 krooni, majapidamisküünlaid koguväärtusega 20 krooni, sülearvuti Compac väärtusega 4000 krooni ja erinevaid tööriistu koguväärtusega 170 krooni, tekitades vargusega kahju kokku 6190 krooni; - ajavahemikul 15.-18.09.2007 tungis sisse akna lõhkumise teel Lääne-Virumaal Vihula vallas Metsanurga külas E.K kuuluvasse S tallu ning varastas autoraadio Ford väärtusega 250 krooni, erinevaid toiduaineid koguväärtusega 25 krooni, taskulambi väärtusega 200 krooni ja akudrelli Black&Decker väärtusega 1000 krooni, tekitades vargusega kahju kokku 1475 krooni; - ajavahemikul 09.-10.10.2007 tungis sisse akna lõhkumise teel Lääne-Virumaal Vihula vallas Villandi külas K.V kuuluvasse R talusse ja varastas taskulambi väärtusega 250 krooni, tuulejope väärtusega 300 krooni, elektripardli väärtusega 350 krooni ja 0,7 l viski Canadian Old Special väärtusega 150 krooni, tekitades vargusega kahju kokku 1050 krooni; - ajavahemikul 05.-19.11.2007 tungis sisse ukseluku lõhkumise teel Lääne-Virumaal Vihula vallas Vihula külas J.K kuuluvasse suvemajja ning varastas 4 vanaaegset tooli väärtusega 4000 krooni ja raadiomagnetofoni Sharp väärtusega 100 krooni, tekitades vargusega kahju kokku 4100 krooni; - 19.11.2007 kella 01.00 paiku varastas Lääne-Virumaal Vihula vallas Vihula külas A.R kuuluva sõiduauto Opel Vectra reg nr XXX väärtusega 10 000 krooni; - 2007.a novembrikuus tungis aknaklaasi eest ära võtmise teel sisse Lääne-Virumaal Vihula vallas Altja külas A.P kuuluvasse S talusse ning varastas toiduaineid koguväärtusega 400 krooni, erinevaid riideid koguväärtusega 800 krooni ja spordikoti väärtusega 280 krooni, tekitades vargusega kahju kokku 1480 krooni. Seega Z.N
lg 2 p 4 tähendatud isikuna võttes sissetungimisega ja avalikult ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime
Z.N süüdistatakse veel selles, et tema: - 2007.a septembri lõpus tungis ukseluku lõhkumise teel Lääne-Virumaal Vihula vallas Metsanurga külas E.L kuuluvasse R tallu; - ajavahemikul 27.10.-02.11.2007 tungis sisse ukseluku lõhkumise teel Lääne-Virumaal Vihula vallas Vila külas M.R kuuluvasse L tallu. Seega Z.N tungides korduvalt ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt võõrastesse hoonetesse, pani toime
Z.N süüdistatakse veel selles, et tema, olles 15.11.2004 karistatud Liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 10 200 krooni: - 18.08.2007 kell 05.15 olles joobeseisundis juhtis mootorsõidukit Volkswagen Golf registrimärgiga XXX , Lääne-Virumaal Vihula vallas Rakvere-Haljala-Käsmu mnt 17. kilomeetril; - 19.11.2007 kell 13.08 olles joobeseisundis juhtis mootorsõidukit Opel Vectra registrimärgiga nr XXX Harjumaal Kosel Pika ja Ujula tänavate ristmikul liikudes TallinnTartu mnt suunas. Seega Z.N juhtides mootorsõidukit joobeseisundis ja olles varem karistatud sellise teo eest, pani toime
Z.N süüdistatakse veel selles, et tema 19.11. 2007 kella 00.30 paiku Lääne-Virumaal Vihula vallas Vihula külas koos Elmu №rmakuga ähvardas noaga taksojuht E.L ja röövis OÜ-le Rakvere Takso kuulunud sõiduauto Volvo registrimärgiga nr XXX . Seega Z.N võttes isikute grupis ja relvaga ähvardades ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime
Karistuse mõistmisel arvestas maakohus isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti süüteo toimepanemise asjaolusid ning menetlusaluse isiku varasemat käitumist ja tema suhtumist toimepandud õigusrikkumistesse. Maakohus leidis, et Z.N-i karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. Z.N on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuritegusid hakkas ta toime panama lühikese ajavahemiku möödumisel peale vangistusest ennetähtaegset vabanemist, osad kuriteod pani ta toime katseajal. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus, et kuriteod on toime pandud otsese tahtlusega ning et Z.N on kuritegusid toime pannud korduvalt. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Z.N ja tema kaitsja esitasid apellatsioonid, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse osaliselt Z.N-ile mõistetud karistuse osas ning teha uus otsus, millega kergendada Z.N-ile mõistetavat karistust. Apellatsioonide kohaselt on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ning kohaldanud vääralt materiaalõigust. Kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes seisneb selles, et kohus ei ole põhjendanud, miks ta peab vajalikuks karistada Z.N niivõrd range karistusega. Kaitsja hinnangul ei vasta mõistetud karistus kuritegude raskusele.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellandi hinnangul ei piisa kohtuotsuse nõuetekohaseks põhjendamiseks üksnes
Kohus peab ära näitama ka oma siseveendumuse pinnalt konkreetsed motiivid, miks ta leiab, et vangistuse mõistmine on vältimatu. Kohus on sellega rikkunud sisuliselt ka süüdistatava kaitseõigust, kuivõrd
lg 1 eesmärk on ennekõike see, et kohus viitaks konkreetsetele põhjendustele miks ta konkreetse karistuse mõistmiseni jõudis, mitte aga ei refereeriks pealiskaudselt üksnes seaduse teksti. Kohtuotsuse põhjendamise nõue muutuks sisutühjaks ja mõtetuks kui seda saaks teha kohtu poolt vaid lg 1 sätestatu sõna - sõnalt refereeringuga. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kaitsja leiab, et käesoleval juhul ei olnud põhjendatud Z.N-i karistamine niivõrd range karistusega, kuivõrd varguse episoodides tegi ta kohtueelse menetlejaga aktiivselt koostööd ning enamus kuriteoepisoode avastati üksnes tänu tema avameelsele ütluste andmisele. Samuti ei nõustu kaitsja sellega, et Z.N karistati röövimise episoodis rangema karistusega kui tema kaaskohtualust. Z.N-i teosüü oli nimetatud episoodis väiksem kui tema kaassüüdistataval, kuivõrd tema ise vahetult kannatanut ei ähvardanud. Sellest tulenevalt ei ole maakohus karistust piisavalt individualiseerinud ning motiveerinud, miks tuleb Z.N karistada rangemalt kui kaassüüdistatavat. Samuti puuduvad motiivid selle kohta, et miks maakohus Z.N-i puhul
lg 1 järgi suurendas üksikkaristustest raskeimat ning ei lugenud kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega. Põhjendatud ei ole röövimise episoodis Z.N-i karistamine rangeima karistusega kui kaassüüdistatavat. Seega tuleks Z.N karistada
lg 2 p 7 ja 8 järgi 3 aasta ja 6 kuulise vangistusega ning
MS § 238 lg 2 alusel vähendada nimetatud karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust. Nimetatud karistust suurendada 24.10.2006 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis esitatud väitega, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust sellega, et KrMS § 339 lg 1 p 7 kohaselt puudub kohtuotsuses karistuse mõistmise põhjendus. KrMS § 341 lg1 kohaselt, kui kohtuistungil tuvastatakse kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine käesoleva seadustiku § 339 lõike 1 järgi, tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja esimese astme kohtule uuesti Atamiseks teises kohtukoosseisus. Apellant väidab, et maakohus on rikkunud §-s 339 lg 1 p 7 sätestatud, ometi ei taotle ta kriminaalasja saatmist maakohtule uueks Atamiseks, vaid Z.N-ile kergema karistuse mõistmist. Seega ei ole apellant apellatsioonis esitatud põhjendustes ja taotlustes järjekindel. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendused Z.N-ile karistuse mõistmisel on küll lakoonilised, ometi ei saa väita, et need puuduvad. Ringkonnakohus kasutab KrMS §-s 342 lg 3 p 1 antud õigust lisada omapoolseid põhjendusi, mis puudutavad Z.N-ile karistuse mõistmist.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Z.N on süüdi tunnistatud muuhulgas
lg 2 p 7, 8 järgi, see on esimese astme kuriteo toimepanemise eest, kusjuures seadus näeb ette sellise kuriteo toimepanemise eest kolm kuni viisteist aastat vangistust. Maakohus, mõistes Z.N-ile sanktsiooni alammääralähedase karistuse on oluliselt arvestanud kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja kahetsust. Seda enam, et kohtupraktika on karistuse mõistmisel omaks võtnud orienteerituse keskmisele karistusmäärale, mis antud juhul on üheksa aastat. Z.N-i puhul on tegemist isikuga, keda on varem korduvalt kuritegude toimepanemise eest karistatud, need aga ei ole andnud tulemusi. Vaidlustatud otsusega on ta lisaks röövimise eest süüdi mõistetud kaheteistkümnes varguse episoodis (
lg 2), korduvas ebaseaduslikus tungimises võõrasse hoonesse (
lg 2 p 1) ja kahes episoodis, kui ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis (
). Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et Z.N pani osa kuritegudest toime ajal, kui ta oli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud ja tema suhtes teostati kriminaalhooldust. Sellise aktiivsete õiguskorra rikkumiste tõttu tuleb Z.N-ile karistuse mõistmisel oluliselt arvestada õiguskorra kaitsmise huvisid, mistõttu on Z.N-ile mõistetud karistusmäär kooskõlas
§-ga 56 lg 1. Elmu №rmakule, kellega koos Z.N pani toime röövimise, mõistis maakohus kolm aastat ja kuus kuud vangistust, kohaldades
Kummalegi süüdistatavale mõistetud karistused on proportsioonis, kuivõrd E. №rmakut ei ole varem karistatud, mistõttu temapoolne oht õiguskorrale on väiksem kui Z.N. Kuna K. Z.N-ile mõisteti liitkaristus mitme eriliigilise kuriteo toimepanemise eest, siis on põhjendatud ka liitkaristuse mõistmine
Aarne Sarjas Maarika Kuusk Ago Kutsar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.