← Eesti

1-09-7903/16

Obsah (13)§ 199§ 209§ 69§ 74§ 64§ 65§ 17§ 16§ 2§ 27§ 32§ 56§ 62

1-09-7903 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.juuni 2009.a, Narva kohtumaja, 1.Mai 2, Narva Kriminaalasja arutamise aeg ja koht 18.juuni 2009.a, Narva k

) § 209 lg 2 p 1 järgi, lühimenetluses Prokurör Viru Ringkonnaporokuratuuri Narva osakonna prokuröri abi Anneli Pärt Süüdistatav L.H, sünniaeg xxx - isikukood xxx, kodakondsuseta, keskharidusega, emakeel-vene keel, elukoht: xxx linn, töötu, tõkendit kohaldatud ei ole, varem kriminaalkorras karistatud neljal korral: 1.Narva Linnakohtu 27.märtsi 2004.a kohtuotsusega KrS § 199 lg 1 3 alusel vangistusega 5 (viieks) kuuks. Mõistetud karistuse kandmisest on vabastatud tingimisi katseajaga 18 (kaheksateist) kuud; 2.Tallinna Linnakohtu 25.mai 2004.a otsusega KrS § 215 lg 2 p 1 alusel vangistusega 2 (kaheks) aastaks, tingimisi katseajaga 18 (kaheksateist) kuud; 3.Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 09.mai 2006.a kohtuotsusega

§ 199

lg 2 p 4, § 201 lg 1, § 209 lg 2 p 1, § 344 ja § 345 alusel vangistusega 1 (üheks) aastaks 2 (kaheks) kuuks tingimisi 3 (kolme) aastase katseajaga; 1-09-7903 4.Viru Maakohtu Narva kohtumaja 11.novembri 2006.a kohtuotsusega

§ 209lg 2 p 1 alusel 683 tunni ÜKT 1 (ühe) aasta kestel.

4.1.Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.märtsi 2009.a määrusega

§ 69

lg 9 alusel Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.novembri 2006.a kohtuotsusega mõistetud karistus 10 (kümme) kuud 11 (üksteist) kuud täitmisele. 4.1.1.Sama määrusega arvati tehtuks üldkasulik töö 55 (viiekümme viie) tunni ulatuses ja lõplikuks määrati kandmisele 9 (üheksa) kuud 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. 4.1.2.Sama määrusega,

§ 74

lg 4 alusel pöörati Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 09.mai 2006.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistus täitmisele. 4.1.3.Sama määrusega

§ 64

lg 1 alusel loeti kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust. Karistuse kandmise tähtaja algust loeti 05.märtsist 2009.a . Väärteomenetluse korras karistatud üheksal korral. Käesoleval ajal viibib Viru Vanglas, aadress: Ülesõidu 1, 41536, Jõhvi kus kannab karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.märtsi 2009.a määruse alusel. Kaitsja lepinguline kaitsja Emma Kakosjan juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis KrMS) §-dest 238 lg 1 p 4, 306, 309, 311, 313, maakohus o t s u s t a s : RESOLUTSIOON 1.Süüdi tunnistada L.H

§ 209

lg 2 p 1 järgi (kuriteo eest, mille ta oli pannud toime 01.-09.märtsini 2007.a, s.o Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 09.mai 2006.a kohtuotsusega määratud katseajal) ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust; 1.1.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 09.mai 2006. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (üks) aasta 2 (kahe) kuu vangistuse võrra ning liitkaristusena mõisteti ärakandmiseks 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud vangistust. 2.Süüdi tunnistada L.H

§ 209

lg 2 p 1 järgi (kuriteo eest, mille ta oli pannud toime 30.detsembril 2005.aastal) ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust; 2.1.

§ 65

lg 1 ja

§ 64

lg 1 alusel lugeda käesoleva kohtuotsusega karistuseks mõistetud 8 (kaheksa) kuud vangistust kuriteo eest, mille ta oli pannud toime 30.detsembril 2005.aastal kaetuks sama kohtuotsusega karistuseks mõistetud 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud vangistusega, mille ta oli pannud toime 01.-09.märtsini 2007.a ja 1 (ühe) aasta 10 2

(9)1-09-7903 (kümne) kuu vangistuse kandmise alguseks lugeda 05.märts 2009.a (s.o karistuse kandmise algusaeg 13.märtsi 2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtumääruse 1-07-4742 järgi). 2.Kuna L.H viibib süüasjas nr 1-07-4742 vahistatuna, siis ei halvenda käesoleval juhtumil tema olukorda mingilgi moel see, kui tema suhtes käesolevas kohtuasjas tõkendit ei ole kohaldatud ning kohaldada ka käesolevas kriminaalasjas tõkendit vahistamine ja lugeda vangistuse kandmise aeg 05.märts 2009.a. 3.KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista L.H-lt (elukoht: xxx, käesoleval ajal viibib kinnipidamiskohas Viru Vanglas, aadress: Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi) riigituludesse menetluskulud: sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 78 (seitsekümmend kaheksa) krooni (lk 92). 4.xx tsiviilhagi 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni nõudes Võlaõigusseaduse (edaspidi tekstis VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p-de 5, 8 alusel, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 2,4 ja KrMS § 310 lg 2 alusel rahuldada ning välja mõista L.H-lt (elukoht: xxx käesoleval ajal viibib kinnipidamiskohas Viru Vanglas, aadress: Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi) 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni xx (elukoht: xxxx) kasuks; 4.1.xx tsiviilhagi 5 200 (viis tuhat kakssada) krooni nõudes VÕS § 1043, 1045 lg 1 p-de 5,8 alusel, KrMS § 310 lg 2 ja Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 2, 4 alusel mõista L.H-lt (elukoht: xxx linn, käesoleval ajal viibib kinnipidamiskohas Viru Vanglas, aadress: Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi) 5 200 (viis tuhat kakssada) krooni xx (elukoht: xxxx kasuks. 5.Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. 6.Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusele nr 221023778606 Swedbank pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus „L.H, kriminaalasi nr 1-09-7903, menetluskulud, kaitsjatasu või sundraha“. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 (kolmekümne) päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale. Kui menetluskulu ja sundraha ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluses ettenähtud korras. 6.KrMS § 317 lg 1 ja § 17 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse koopia allkirja vastu kannatanutele – xx xxx; xx ja xx xxx 7.Kohtuotsuse koopia edastada vangistusasutusele (teadmiseks L.H suhtes), Kohtute Raamatupidamiskeskusele, prokuröri abile (aadress: Koidula 3a, 20307 Narva) ja kaitsjale ( aadress: Kreenholmi 23a -3, Narva linn) ning allkirja vastu süüdistatavale (Viru Vangla, aadress: Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi). Edasikaebamise kord 3
(9)1-09-7903 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Otsuse resolutiivosa kuulutatakse 22.juunil 2009.aastal. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud maakohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 23.juunist 2009.a. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tervikuna tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 14.juulist 2009.a, peale kella 16.00. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates 15.juulist 2009.a. Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kohtuotsuse põhiosa KrMS § 315 lg 7 alusel ei koostata. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK 1.Süüdistatav L.H on antud kohtu alla

§ 209

lg 2 p 1 järgi selles, et tema 30.detsembril 2005.aastal kella 12.00 paiku Tallinnas aadressil Lastekodu 46 asuvas Tallinna Bussijaamas, tegutsedes varalise kasu saamise eesmärgil, sai pettuse teel, esitledes end xx, ettemaksuna väidetava sõiduauto müügi eest, omamata kavatsust ega võimalust lubatud sõiduautot müüa, xx sularaha summas 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni, saadud raha omastas, põhjustades oma tegevusega xx varalist kahju summas 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni. 1.1.Samuti, L.H, varem kelmuse toime pannud isikuna, tegutsedes varalise kasu saamise eesmärgil, ajavahemikul 01.-09.märtsini 2007.a sai pettuse teel xx 2 600 (kaks tuhat kuussada) krooni sularaha väidetavalt viimase tütrele xx ostetava puhkusereisi maksumuse katteks, omamata ettekäändel 2 000 (kaks tuhat) krooni maksva mobiiltelefoni Motorolla ja ajutise kasutamise ettekäändel 600 (kuus sada) krooni maksva MP3-mängija, kavatsemata saadud esemeid ega raha nende eest tagastada, põhjustades oma tegevusega Svetlana Skljannajale varalist kahju summas 5 200 (viis tuhat kakssada) krooni. 1.2.Seega L.H kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, pani toime

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.L.H esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuröri abi Anneli Pärt (lk 94-95). 4

(9)1-09-7903 3.18.juunil 2009.aastal toimunud kohtuistungil kinnitas süüdistatav L.H, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde (lk 119-121). 4.Lepinguline kaitsja Emma Kakosjan asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning L.H poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. 5.Maakohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava L.H süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütluste, mis olid avaldatud kohtuistungil (lk 19 – 21, 66-69), mille käigus ta tunnistas end süüdi ja kahetses ning selgitas, et ta tutvus Pärnus ühe meesterahvaga ja pakkus temale müüa sõiduautot 5 000 (viie) tuhande krooni eest. Palus sõiduauto eest ettemaksu 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni. Tallinna bussijaamas sai meesterahvalt 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni. Pärast lubas sellele meesterahvale sõiduauto kätte toimetada. Mingit reaalset sõiduautot, mida sellele meesterahvale müüa, olemas ei olnud. 5.1.Interneti teel 2007.aastal tutvus xx nimelise neiuga. Tegi talle ettepaneku minna reisile Egiptusesse. Veronika andis talle sularahas 2 600 krooni. Piletit ei ostnud ja raha ei tagastanud. Samuti võttis xx mobiiltelefoni ja MP3 mängijat. Midagi ülalloetletust ei tagastanud (lk 17-21, 66-69, 78-81). 6.Maakohtunik kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 6.1.kannatanu xxx poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluseid (lk 3-4) sellest, et 2005.aastal ta tutvus Pärnu sanatooriumis moormehega, kes esitles end xx. xx tegi ettepaneku osta 5 000 krooni eest Inglise sõiduauto. Tallinna bussijaamas anti noormehele ettemaks 2 500 krooni sularahas üle. 2006.a jaanuaris helistas noormees ja teatas, et sõidab autoga ning varsti jõuab kannatanu poole koju. Pärast rohkem telefonikõnesid ei olnud. 6.2.kannatanu xx poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluseid (lk 36-39, 44-49, 62-64, 71-74) sellest, et 06.veerbuaril 2007.aastal interneti kaudu tutvus xx, kes pakkus temaga sõita Egiptusse. L.H palus reisimise eest 2 600 krooni, ülejäänud raha lubas ta ise ära maksta. 09.märtsil 2007.aastal kannatanu andis 2 600 krooni L.H. L.H lubas tulla kannatanu juurde koos Egiptuse piletitega, aga ei tulnud. Samuti L.H võttis kannatanule kuuluva mobiiltelefoni maksumusega 3 000 (kolm) tuhat krooni, mille lubas tagastada, aga ei tagastanud. Materiaalne kahju on summas 5 200 (viis tuhat kakssada) krooni. 6.3.kannatanu xx poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluseid (lk 40-43, 75-77) sellest, et tema tütar xx palus temalt oma tuttava L.H-ga Egiptusesse reisimiseks 2 600 (kaks tuhat kuussada) krooni. 2 600 krooni xx andis oma tütrele. L.H andis xx oma mobiiltelefoni numbri ja lubas 12. või 13.märtsil 2007.aastal tuua piletid. Peale 13.märtsi 2007.a L.H mobiiltelefon ei vastanud. 6.4.tunnistaja xx poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluseid (lk 50-53) sellest, et L.H on tema poeg. Märtsikuus 2007.a otsis xx naisterahvas, kes ütles, et Aleksei võttis Egiptuse reisi ettekäändel tema tütrelt raha. 6.5.kannatanu xx poolt kohtueelsel uurimisel esitatud suulist protokolli (lk 2), millest nähtub, et 22.detsembril 2005.aastal Pärnu sanatooriumis tundmatu noormees nimega xx pakkus osta sõiduautot. Tallinna bussijaamas noormees võttis ettemaksu 2 500 krooni ja kadus koos rahaga ära. 6.6.äratundmiseks esitamise protokolli koos fototabeliga (lk 6-9), millest nähtub, et kannatanu xx on temale esitatud isikute fotodelt ära tundnud fotol nr 2 oleva isiku, keda ta tunneb Aleksei nime alla ja 5
(9)1-09-7903 kellele xx Tallinna bussijaamas andis 2 500 krooni ettemaksu sõiduauto ostmiseks. Fotol nr 2 on fototabelil L.H. 6.7.karistuseregistri väljavõtet (lk13-16, 88-85), millest nähtub, et süüdistatav L.H on kriminaalkorras karistatud 2004.aastal varguse toimepanemise eest ja 2006.aastal kaks korda kelmuse toimepanemise eest. Karistatused ei ole kustutatud. Eelmised karistused moodustavad kelmuse korduvuse. 7.KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. 7.1.Eeltoodust tulenevalt tuleb tõendite hindamisel nende kogumis asetada erinevatest tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti, mille analüüsimise tulemusel saadud järeldustest tekib kohtu siseveendumus, mille alusel omistab kohus antud asjaoludel ühele tõendile suurema kaalu kui teisele. Sama kehtib ka situatsioonides, milles objektiivse tõe väljaselgitamine on seatud sõna-sõna vastu sõltuvusse asjaosaliste ütlustest. Kaaluda tuleb kõiki asjaolusid, motiive, eesmärke, mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu ning anda neile üldhinnang e teisisõnu - hinnata argumente kogumis (RKKKo nr 3-1-1-94-04). 7.2.Hinnates kogumis uuritud tõendeid (süüdistatava L.H ütlusi, kannatanute xx, xx ja xx ütlusi ja isiku äratundmiseks esitamise protokolli) loeb maakohtunik tõendatuks, et L.H 30.detsembril 2005.aastal kella 12.00 paiku ja ajavahemikul 01.09.märtsini 2007.a, tegutsedes varalise kasu saamise eesmärgil, sai pettuse teel xx sularaha summas 2 500 krooni sõiduauto ostmise eest, xx 2 600 krooni puhkusereisi maksumuse katteks, seejärel xx müümise ettekäändel 2 000 krooni maksva mobiiltelefoni Motorolla ja ajutise kasutamise ettekäändel 600 krooni maksva MP3-mängija, kavatsemata saadud esemeid ega raha nende eest tagastada, põhjustades xx varalise kahju 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni, xx ja xx varalise kahju 5 200 (viis tuhat kakssada) krooni. 8.Kelmuse süüteokoosseisuga kaitstav õigushüve on vara. Kelmuse objektiivsed tunnused moodustab petmine, mille tulemusel kannatanu teeb varakäsutuse ning saab varalist kahju, süüdlane aga varalist kasu. Petmine on tegelikest asjaoludest ebaõige kujutuse loomine, mille tagajärjel inimene sattub eksitusse. 8.1.Kohtulikul uurimisel leidis kinnitamist, et just sellised teod pani toime L.H kannatanute xx, xx ja xx suhtes. Kannatanud panid siinjuures toime teadliku varakäsutuse. Süüdlane sai siinjuures varalist kasu ja tekkis positiivne muudatus tema varalises seisus. Maakohtuniku seisukohalt on L.H toime pannud omanike petmise, mille tulemusel omanik tegi varakäsutuse ning sai varalist kahju, süüdlane aga varalist kasu, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse

§ 209lg 2 p 1 objektiivse koosseisu tunnusel.

9.

§ 209

lg 2 p 1 subjektiivse koosseisu realiseerimiseks peab tegu olema toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. 9.1.

§ 17

lg 1 kohaselt hinnatakse tahtluse tuvastamisel isiku ettekujutust toimepandavast teost, teo tulemusena saabuvast tagajärjest ning üldjoontes ka teo ja tagajärje vahelisest põhjuslikust seosest teo toimepanemise ajal. Seega on tahtluse hindamisel oluline, kuidas teo toimepanija teo toimepanemise ajal tajus enda teo loomulikku tähendust (sisu) ning sellega kaasnevaid või kaasneda võivaid tagajärgi ning millise intensiivsusega oli tema tahe sellise teo toimepanemisega või sellise teoga kaasnevate tagajärgede saabumisega seotud. 9.2.Süüdistuse raames esitatud tõendite vahetu kohtuliku uurimisega on tuvastatud, et süüdistatava tegu on toime pandud varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isikutena, kes on varem toime pannud kelmuse. 6

(9)1-09-7903 Sellise tegevusega süüdistatav vähemalt pidi teadma, et tegu on sooritatud varalise kasu saamise eesmärgil ja on suunatud omaniku vara vastu, mille tagajärjel omanik saab varalist kahju. Selline ettekujutus toimepandavast teost, teo tulemusena saabuvast tagajärjest ning üldjoontes ka teo ja tagajärje vahelisest põhjuslikust seosest teo toimepanemise ajal vastab otsesele tahtlusele

§ 16

lg 3 mõttes, millest järeldub, et süüdistatav L.H poolt toimepandud teo faktilised asjaolud on subsumeeritavad

§ 209

lg 2 p 1 juriidilistele tunnustele nii konkreetse teokoosseisu objektiivsest kui subjektiivsest küljest. 10.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 10.1.

§ 27

kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. 10.2.Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. 11.Õigusvastasust välistavaid asjaolusid maakohtunik ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega tuleb süüdistatava L.H poolt

§ 209

lg 2 p 1 tunnusele vastava koosseisupäraste tegude toimepanemine lugeda õigusvastaseks.

§ 32

lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. 12.Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e. süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus e. isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. 12.1.Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et süüdistatav L.H pani toime kuriteo. Süüdistatava valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt menetlusalusele isikule normatiivse süü Karistusseadustikus sätestatud tunnustele vastavate kuritegude toimepanemises. Maakohtule esitatud teabe kohaselt menetlusaluse isiku tegudes süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega tuleb süüdistatav L.H süüdistuses toodud ja Karistusseadustikus sätestatud tunnustele vastavate koosseisupäraste tegude õigusvastases toimepanemises süüdi tunnistada. 13.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 13.1.Süüdistatava L.H omab varasemaid kriminaalkaristusi. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 09.mai 2006.a kohtuotsusega mõistetud L.H-le liitkaristus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust jäeti täitmisele pööramata katseajaga 3 (kolm) aastat. Katseaja jooksul L.H pani toime samalaadilise kuriteo, s.o kelmuse (episood 01.-09-märtsini 2007.a). Eeltoodust järeldub, et süüdistatav L.H kujutab endast 7

(9)1-09-7903 ühiskonnale ja õiguskorrale ohtu, mida tuleb

§ 56lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel arvestada.

Samuti kelmuse episoodi eest, mis on toimepandud 01.-09.märtsini 2007.a, tuleb liitkaristus mõista vastavalt

§ 62

lg 2 ja § 74 lg 5 nõuetele.

§ 209lg 2 sanktsioon näeb ette karistusena vaid vangistust ühest kuni viieaastani.

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.novembri 2006.a kohtuotsusega anti L.H-le võimalus jääda vabadusse ja kelmuse toimepanemise eest vangistus 10 (kümme) kuud 11 (üksteist) päeva,

§ 69

lg 1 alusel asendati üldkasuliku tööga 638 (kuussada kolmkümmend kaheksa) tundi tähtajaga 1 (üks) aasta. Üldkasulik töö oli pööratud täitmisele Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.märtsi 2009. määrusega (lk 105-107). Kuna L.H ei ole seadusekuulekas inimene, peab maakohus L.H karistamisel

§ 209

lg 2 p 1 järgi (kuriteoepisood 01.-09.märtsini 2007.a) põhjendatuks temale mõista 1 (ühe) aasta pikkuse vangistuse, mida vähendada ühe kolmandiku võrra, kuna kohtuasi arutatakse lühimenetluse korras (KrMS § 238 lg 2).

§-st 65 lg 2 ja § 74 lg 5 tulenevalt tuleb täitmisele pöörata ka eelmise karistuse kandmata jäänud osa, mis karistusregistri teatise ja Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 09.mai 2006.a otsuse kohaselt on 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud. 13.2.Süüdistatava L.H karistust kergendavaid asjaolusid maakohtunik kriminaalmenetluses ei tuvastanud. Kelmuse episoodi kohaselt, mis on toime pandud 30.detsembril 2005.aastal, peab maakohus L.H karistamisel

§ 209

lg 2 p 1 järgi põhjendatuks temale mõista 1 (ühe) aasta pikkuse vangistuse, mida vähendada ühe kolmandiku võrra. Liitkaristus moodustada üksikaristustest raskeima suurendamise teel

§-st 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel (Vt RKKKo 3-1-1-67-07). Lõplikuks kandmisele jääb 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud vangistust ja vangistuse kandmise alguseks lugeda 05.märts 2009.a. 13.3.Kuna L.H viibib süüasjas nr 1-07-4742 vahistatuna, siis ei halvenda käesoleval juhtumil tema olukorda mingilgi moel see, kui tema suhtes käesolevas kohtuasjas tõkendit ei ole kohaldatud ning kohaldada ka käesolevas kriminaalasjas tõkendit vahistamine ja lugeda vangistuse kandmise aeg 05.märts 2009.a. 14.Kannatanud xx, xx on käesolevas kriminaalmenetluses esitanud nõude välja mõista nende kasuks sularaha 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni, sularaha 2 600 (kaks tuhat kuussada) krooni, mobiiltelefoni maksumuse 2 000 (kaks tuhat) krooni, MP3-mängija maksumuse 600 (kuussada) krooni kelmusega tekitatud kahju eest. 14.1.Maakohtunik leiab, et kannatanute tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Nagu maakohus eespool tuvastas, on xx sularaha, xx sularaha, mobiiltelefoni ja MP3-mängija omastanud pettuse teel süüdistatav L.H. Oma õigusvastase käitumisega tekitas L.H xx ja xx varalise kahju, mis seisneb pettuse teel omastatud sularaha, mobiiltelefoni ja MP3-mängija väärtuses. Kuna ka süüdistatav L.H ise pole omastanu väärtusele vastu vaielnud, loeb maakohtunik tõendatuks, et L.H tekitas sularaha, mobiiltelefoni ja MP3-mängija pettuse teel omastamisega xx kahju 2 500 krooni ja xx kahju 5 200 ulatuses. Ka on maakohtu hinnangul mõistlik kannatanu xx väidetud mobiiltelefoni ja MP3-mängija väärtus 2 000 ja 600 krooni, millele ka L.H sisuliselt pole vastu vaielnud. VÕS §-de 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel mõistab maakohus 2 500 krooni süüdistatavalt L.H-lt kannatanu xx ja 5 200 (viis tuhat kakssada) kannatanu xx kasuks välja. 15.Tulenevalt KrMS §-st 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. 15.1.Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, L.H kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 8

(9)1-09-7903 kokku 78 (seitsekümmend kaheksa) krooni (lk 92). KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb kõik nimetatud menetluskulud süüdistatavalt L.H-lt riigituludesse välja mõista. 16.Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Mihhail Komtśatnikov maakohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.