1-08-2025/15

(06278001953)Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtuistungi sekretär Liina Parv Kriminaalasi S.O süüdistus KarS § 182 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu

1. novembri 2008 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava S.O kaitsja Mart Sikut Prokurör Raul Heido Kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu
2. novembri 2008 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-2025 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
3. aprillist
4. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
5. maist
6. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
7. maist
8. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu
9. novembri 2008 otsusega mõisteti S.O süüdi ja karistati KarS § 182 järgi 3-kuulise vangistusega. KarS 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.O 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Maakohus arutas S.O-le KarS § 182 järgi esitatud süüdistust selles, et tema kallutas alaealisi alkoholi tarvitamisele alljärgnevalt: •
10. a suvel-sügisel, eeluurimisel tuvastamata ajal, korduvalt, pakkus Tartus L. Puusepa 8 asuva Maarjamõisa Haigla juures asuvas pargis alaealistele J.F (sünd
11. oktoobril 1990), A.K (sünd
12. mail 1990), M.V (sünd
13. mail 1990) T.T (sünd
14. juunil 1991), D.T (sünd
15. aprillil 1991) ja D.K (sünd
16. aprillil 1992) alkohoolseid jooke „Aramis“ ja „Bisang“ ning eeluurimisel tuvastamata alkohoolseid jooke; •
17. oktoobri 2006 varahommikul enne kella 05.20 pakkus Tartus Soinaste tänava piirkonnas seisvas S.O-le kuuluvas sõiduautos Mazda 323, registreerimismärgiga XXX , alaealistele J.F (sünd
18. oktoobril 1990) ja T.T (sünd
19. juunil 1991) alkohoolset jooki „Aramis“. Süüdistatav ennast süüdi ei tunnistanud. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on S.O süü esitatud süüdistuses valdavas osas tõendatud. Süüdistuses
20. a suve-sügise kohta on tõendamata üksnes osa, mis käsitleb T.T ja D.K alkoholi korduvat pakkumist. Selles osas on usaldusväärselt tõendatud, et S.O pakkus alaealistele T.T ja D.K alkoholi ühel korral. Tunnistajate J.F , T.T , D.K , A.K , M.V ja D.T ütlustega on tõendatud, et S.O
21. a suvel-sügisel kallutas alaealisi alkoholi tarvitamisele sellega, et pakkus Maarjamõisa haigla juures asuvas pargis alaealistele T.T ja D.K vähemalt ühel korral ning alaealistele J.F le, A.K le, M.V ja D.T korduvalt alkohoolseid jooke, sh ka alkohoolseid jooke „Aramis“ ja „Bisang“. Nimetatud tõenditega on veenvalt ümber lükatavad ka süüdistatava süüd eitavad ütlused. Kuna Maarjamõisa haigla lähedal asuv park oli
22. a suvel-sügisel noorte, põhiliselt alaealiste, kokkusaamise koht, kus käidi koos aega veetmas sageli, mõnikord järjest igal õhtul, kuid kõigil kordadel ei pruukinud seltskonnas olla samad isikud ja kõigil kordadel ei pruukinud isikud tarvitada ka alkoholi, siis kuigi R.F , K.A , V.K , R.R , A.A ja T.K ütlustest ei nähtu, et S.O oleks pakkunud pargis alaealisele alkoholi, ei anna see asjaolu põhjendatud alust kahelda J.F , A.K , M.V , T.T , D.T ja D.K ütluste tõele vastavuses selle kohta, et S.O neile pargis alkoholi pakkus. Kõigi tunnistajate ütlustest nähtub, et pargis koos käinud alaealised väga püsivaid seltskondi ei moodustanud, kuid valdavalt nimetati ühes seltskonnas aega veetnuteks just neid isikuid, kellele tunnistajate ütlustest nähtuvalt S.O alkoholi pakkus. Sellesse seltskonda kuulunud isikute ütlused on omavahel kooskõlas ja puudub põhjendatud alus nende ütluste tõele vastavuses kahtlemiseks. 2 Kaitsja ja süüdistatava väited, et osa tunnistajaid võisid anda S.O süüstavaid ütlusi selleks, et iseenda vastutust alkoholi- ja tubakaseaduse rikkumiste eest vähendada, ei ole tõsiseltvõetavad, sest kõik väärteomenetlused on menetluslike lõppotsustustega lõppenud. Seonduvalt S.O avalduste-kuriteoteadetega Lõuna Politseiprefektuurile märkis kohus, et
23. septembril 2008 on alustatud kriminaalasjas nr 0826010442 menetlust ning kahtlustatavana KarS § 316 järgi on üle kuulatud M.V ja kahtlustatavana KarS § 320 lg 1 järgi A.K , kuid kohtu hinnangul ei anna asjaolu, et menetlemisel on kriminaalasi, millises kahtlustatavateks on A.K ja M.V , põhjendatud alust seada S.O süüstanud tunnistajate J.F , A.K , M.V , T.T , D.T ja D.K ütluste usaldusväärsust kahtluse alla. Tunnistaja M.V kuulas kohus prokuröri taotluse alusel üle ühel korral ja sel ajal oli M.V juba teises kriminaalasjas kahtlustatav KarS § 316 järgi. Tunnistaja A.K on kohus üle kuulanud kahel korral, viimasel ülekuulamisel A.K ka põhjendas, miks ta on menetluse kestel ütlusi muutnud ja miks on õiged viimati antud ütlused. Kuna J.F , T.T , D.T ja D.K ütlustega, mille tõele vastavuses kahtlemiseks puudub alus, on kooskõlas ka M.V ja A.K viimati kohtus antud ütlused, siis on M.V ja A.K viimati kohtus antud ütlused usaldusväärsed ja kohtul on põhjendatud neist lähtuda. Tunnistajate J.F , T.T , V.K ja R.R ütlustest, kõnede eristusest, väärteoprotokollidest ja väärteoasja otsusest kogumis nähtuvaga on tõendatud, et S.O kallutas alaealisi alkoholi tarvitamisele
24. oktoobri 2006 varahommikul enne kella 05.20 sellega, et pakkus Tartus Soinaste tänava piirkonnas seisvas S.O-le kuuluvas sõiduautos Mazda 323 alaealistele J.F ja T.T alkohoolset jooki „Aramis“. J.F ja T.T ütlustega on kooskõlas ka väärteoprotokollidest ja väärteoasja otsusest nähtuv. Lõuna Politseiprefektuuri
25. novembri 2006 otsus on jõustunud
26. novembril
27. J.F , T.T , R.R ja V.K ütlustest ning väärteoprotokollidest ja väärteoasja otsusest kogumis nähtuvaga on ümber lükatavad süüdistatava süüd eitavad ütlused. Asjaolu, et R.R ja V.K
28. oktoobri 2006 ööselvarahommikul S.O autos viibimise ajal S.O alaealistele alkoholi ei pakkunud, ei tee olematuks J.F ja T.T ütlustest nähtuvat, et kolmekesi autos viibimise ajal pakkus S.O T.T ja J.F alkohoolset jooki „Aramis“, millist nad ka kolmekesi ühiselt S.O sõiduautos tarvitasid. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu S.O kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, mõistes S.O õigeks. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt on maakohus uurinud tõendeid valdavalt prokuröri positsioonilt lähtudes, jättes arvestamata süüdistatava vastuväited ja kaitsja taotlused, milliste rahuldamine võinuks anda tõe tuvastamisse olulist informatsiooni. KrMS § 297 kohaselt võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel või omal algatusel määrata täiendava tõendite kogumise. Kohus rahuldas prokuröri taotluse kuulata täiendavalt üle tunnistaja D.T ja korduvalt ka A.K , jättes sisuliselt motiveerimata rahuldamata kaitsja taotluse kuulata üle täiendavad tunnistajad, kes saanuks anda tõendamisesemega haakuvaid ütlusi. Samuti jättis kohus
29. novembri 2008 kohtuistungil rahuldamata kaitsja taotluse lükata KrMS § 273 lg 1 p 2 ja 3 alusel asja arutamine edasi kuni teise kriminaalasja eeluurimise lõpuleviimiseni, milline menetlus oli algatatud käesoleva protsessi vältel S.O poolt temalt 100 000 krooni väljapressimise episoodis ning kus oli kahtlustatavaks tunnistatud kaks käesolevas asjas ülekuulatud tunnistajat: M.V ja A.K . Ilmselgelt oleks kõnealusest kriminaalasjast võinud ilmneda veel asjaolusid, millised oleksid seadnud kahtluse 3 alla ühe või teise käesolevas protsessis ülekuulatud tunnistaja ütlused, arvestades ka, et rida tunnistajaid (J.F , T.T ) olid juba eeluurimise käigus muutnud oma ütlusi, andes teatud etapil S.O süüstavaid ütlusi, siis eelnevatega risti vastukäivaid ütlusi ja hiljem jällegi S.O süüstavaid ütlusi. Arvestada tuleb, et tunnistajate näol on tegemist noorte seltskonnaga, kes on pikemat aega olnud tihedalt seotud ning kelle ütlused tervikuna võivad olla kantud ideest teenida ütluste andmisel hõlptulu rahasummade näol, mida on ilmekalt kinnitanud asja kohtuliku menetluse käigus S.O mobiiltelefonile saabunud sõnumid, sh nõudega maksta 100 000 krooni või vastasel korral anda teda süüstavaid ütlusi. Kohus ei ole kõnealust kohtumenetluse käigus ilmnenud täiendavat faktilist materjali hinnanud, rikkudes KrMS § 61 lg 2 sätestatud kohustust hinnata tõendeid nende kogumis. Samuti on kohus rikkunud KrMS § 7 lg 3 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõtet. Põhjendatud kahtluste ilmnemisel on kohus teinud kõik selleks, et neid mitte kontrollida ning ellimineerinud, vaatamata kaitsja taotlusele asja arutamine peatada kuni politsei kontrollib teise kriminaalasja raames kogutud informatsiooni, kohtuprotsessi jätkamisega võimaluse kontrollida tunnistajate ütluste usaldusväärsust.
30. augusti 2008 kohtuistungil rahuldas kohus prokuröri taotluse ja lükkas peale seda, kui S.O oli esitanud kuriteoteate politseile, asja arutamise edasi. Arusaamatuks jääb kohtu käitumine, et situatsioonis, kus tunnistajate väljapressimised S.O aadressil jätkusid ning politseis menetletavas asjas oli juba tunnistatud kaks isikut valeütluste andmises (KarS § 316) ja tõendite kunstlikus loomises (Kars § 320) kahtlustatavaks, jätkas kohus menetlust käesolevas asjas, tundmata edasist huvi objektiivse tõe vastu. Eeltoodust lähtudes tuleb tunnistajate M.V ja A.K ütlusi käsitleda kui kohtukõlbmatud tõendid, vähemalt seni kuni kohus ei ole selgitanud asjaolusid, millistel kaalutlustel ning kelle õhutusel on valeütluste andmised ja tõendite kunstlikud loomised toime pandud. Pealegi on A.K andnud kahel kohtuistungil risti vastukäivaid ütlusi – ühel S.O õigustavaid ja teisel teda süüstavaid. Ülaltoodust lähtudes on kohus riivanud ka süüdlase õigust ennast kaitsta ning rikkunuid kallutatud menetlust toimetades õiglase kohtupidamise põhimõtet. Kohus on põhjendamatult üle hinnanud osade tunnistajate ütlusi ja mitte analüüsinud vajaliku põhjalikkusega teiste tunnistajate, kes on välistanud asjaolu, et S.O tõi või pakkus alaealistele alkoholi
31. a suvel-sügisel, ütlusi. Kohus ei ole sisuliselt analüüsinud pargis toimunud esimest kohtumist S.O ja noorte seltskonna vahel, millisel korral süüdistuse kohaselt S.O ostis ja pakkus alaealistele alkoholi. Olemasolevatest tõenditest tulenevalt on võimalik üheselt hinnata, kuidas toimus see n.ö esimene kohtumine ja kes sellel kohtumisel viibisid ning millised sündmused hargnesid. Enamuse tunnistajate ütlustest on tuvastatav, et pargis viibisid siis D.T , D.K , R. ja J.F , T.T , V.K , R.R , A.K ja K.A ning et parki tuli ka S.O koos tsiklimehest tunnistaja A.A . Nii on tunnistaja R. Fischer avaldanud, et tema oli ka sellel korral pargis, kui sinna tuli S.O koos D-ga , ning et tol korral olid mõned noored alkoholi tarvitanud, kuid S.O alkoholi kaasas ei olnud. Ka ei ole ta kellelegi tema juuresolekul alkoholi pakkunud. Tunnistaja K.A seletas kohtuistungil, et nimetatud esimesel kohtumisel: „nagu ikka, võtsime mõned õlled seal… Vanasti sai joodud Aramist. Oli kellelgi kodust toodud äkki või lastud osta“. Küsimusele, kust sel korral alkohol tuli, vastas tunnistaja, et „seekord võis olla J-i juurest“. Tunnistaja väitis, et alkoholi tarvitati tol korral küll, kuid see oli alkohol, mida nad lasid osta ning S.O ei toonud seltskonda mingisugust alkoholi. Tunnistaja kinnitas, et ka teisel korral ei toonud S.O seltskonda alkoholi. Analoogseid ütlusi andis ka tunnistaja V.K , kes samuti viibis seltskonnas, kui sinna tuli esmakordselt S.O. Ka tema eitab, et S.O oleks toonud kaasa mingisugust alkoholi või et S.O oleks käinud vahepeal poes alkoholi toomas. Tunnistaja seletas: „noortel endil olid kaasas õlled ja A jalutas seal mingi viinaga ringi“. 4 Tunnistaja R.R kinnitas samuti, et viibis S.O-ga tuttavaks saamisel pargis ning et tol korral mängiti pilli, A-ga oli kaasas mingi tsiklimees. Küsimusele, mida joodi, vastas tunnistaja, et arvab, et joodi õlut, mida lasti osta võõrastel inimestel. Samuti kinnitas tunnistaja A.A , et tol korral kui tema koos S.O-ga pargis viibis, ei viinud S.O sinna mingisugust alkoholi ega tarbinud ka ise. Seega on eelnimetatud tunnistajate ja ka teiste tunnistajate ütlustest üheselt tuvastatav esimene kord, kui S.O viibis noorte seltskonnas ning kes noortest sel korral pargis viibis – see oli kord, kus seal viibis ka A.A koos mootorrattaga, millega tehti sõitu. Eeltoodule tuginedes on ilmselge, et tunnistajate ütlused on vastuolus, mistõttu ei ole ka õige kohtu üldsõnaline järeldus, et kuna kokkusaamiste kordi oli palju ja et kõik isikud ei pruukinud viibida kõigil kordadel seltskonnas, siis ei saa pidada tunnistajate ütlusi vasturääkivateks. Omavahel vastuolus on ka tunnistajate ütlused, kes väidavad, et S.O pakkus neile alkoholi. Nii ei klapi tunnistajate ütlused selles, millist marki alkoholi joodi, kust see pärit oli ning kes ja kui palju jõi. Kohus seda analüüsinud ei ole. Siinkohal on igal juhul tegemist kahtlustega, mida kohus ei ole kõrvaldanud ja mis tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohus on pinnapealselt analüüsinud tõendeid
32. oktoobri 2006 episoodis, kus osad tunnistajad (J.F ja T.T ) väidavad, et S.O pakkus neile alkoholi, osad tunnistajad (V.K ja R.R ) aga, et S.O alkoholi ei pakkunud. Süüstavaid ütlusi andnud tunnistajad on andnud ebaõigeid ütlusi ka muus osas, nii on J.F ja T.T väitud, et autos viibisid nad kolmekesi – st nemad kahekesi ja S.O, V.K ja R.R aga on selgitanud, et autos viibisid ka nemad ning on andnud faktoloogiaga riimuvaid ütlusi. Ka ei klapi tunnistajate ütlused selles, kus keegi autos istus. On põhjendatud alus arvata, et kui juba osades faktides on tunnistajate ütlused ebaõiged ja vastuolulised muude tõenditega, siis miks peaksid olema õiged nende ütlused puutumuses S.O süüdistava osaga. Igal juhul on tegemist kahtlustega tunnistajate ütluste usaldusväärsuses tervikuna. Ka tuleks arvestada T.T ja J.F ütluste hindamisel asjaoluga, et juba eeluurimise käigus on nad kõnealuse episoodi kohta andnud vastukäivaid ütlusi. Kohus kõnealuseid kahtlusi kõrvaldanud ei ole. Kohus on küll osundanud, et esimestena lahkusid autost V.K ja R.R ning autosse jäid edasi aega veetma S.O, J.F ja T.T , kuid T.T ja J. Fisheri ütluste kohaselt toimus autos istumine paar-kolm tundi ning kogu selle aja tarvitati autos alkoholi (
33. augusti kohtuistungi protokoll tl 15 T.T vastab prokuröri küsimusele, et alkoholi tarvitamine võis autos kesta paar tundi). Seega on ka tunnistajate ütlustega välistatud võimalus, et alkoholi asuti tarvitama alles siis, kui V.K ja R.R olid autost lahkunud, ning eeltoodud kohtu järeldus on täielikult oletuslik. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäi süüdistatava kaitsja esitatud apellatsiooni juurde selles toodud motiividel ja palus selle rahuldada. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu, leides, et see on põhjendamatu ning palus Tartu Maakohtu otsuse jätta muutmata. Tartu Ringkonnakohus kuulanud ära süüdistatava kaitsja, prokuröri ning uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning muutmisele ei kuulu. Apellatsioonis ega ka ringkonnakohtu istungil ei esitanud süüdistatava kaitsja mingeid uusi Tartu Maakohtule mitteteadaolevaid tõendeid ja kaebuses taotletakse sisuliselt olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Esitatud taotlusest lähtudes ringkonnakohus analüüsis ja hindas kõiki antud kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oma otsuses KrMS 5 § 312 p 1,2 alusel igakülgselt analüüsinud S.O-le esitatud süüdistust ning põhjendatult leidnud, et see on tõendamist leidnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste järeldustega ning vastavalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei pea ringkonnakohus vajalikuks kohtuotsuses toodud põhjendusi käesolevas otsuses korrata. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega nagu ei oleks võimalik siduda tunnistajate ütlusi nn Korpuse pargi kuriteoepisoodis S.O-le süüdistuses etteheidetavate tegudega just süüdistuses toodud ajal. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on tunnistajad J.F , T.T , D.K , A.K , M.V , D.T andnud kohtuistungil ütlusi, et 2006 suvel-sügisel käis S.O korduvalt nn Korpuse pargis ja ta pakkus nimetatud tunnistajatele alkoholi. Nimetatud tunnistajad on üheselt kinnitanud nii alkoholi ostmist, selle kaasatoomist kui ka selle pakkumist S.O poolt. Ka on tunnistajad kinnitanud, et see toimus nimelt 2006 suvel-sügisel. Nimetatud tunnistajate ütluste kohaselt viibisid nad pargis peaaegu igal õhtul, s.t see oli saanud nende vaba aja veetmise lahutamatuks osaks. Arvestades neid tunnistajate ütlusi ja möödunud ajavahemikku, on mõistetav, et tunnistajad ei suuda meenutada konkreetset päeva, millal S.O neile alkoholi pakkus. Samas on S.O süüstavaid ütlusi andnud tunnistajad seostanud alkoholi pakkumist S.O poolt mingite konkreetsete asjaoludega ning nimetatud asjaolud on tunnistajate ütlustes kokkulangevad. Nii on tunnistajad väitnud, et üheks alkohoolseks joogiks, mida S.O neile pakkus oli „Aramis“. Suurem osa tunnistajad on väitnud, et alkoholi joodi topsidest. Ka on tunnistajad kinnitanud, et ühel korral tõi S.O lisaks „Aramisele“ kaasa ka ühe rohelist värvi alkohoolse joogi. Tunnistajad on kinnitanud, et S.O poolt toodud alkoholi ei joodud ainult üks kord vaid korduvalt. Ringkonnakohus leiab, nagu maakohuski, et puudub alus kahelda nimetatud tunnistajate ütluste usaldusväärsuses, sest need on omavahel sisuliselt kokkulangevad. Kõik nimetatud tunnistajad kinnitavad üheselt, et S.O oli isikuks, kes pakkus neile nimelt 2006 suvelsügisel nn Korpuse pargis alkoholi. Seega on nimetatud tunnistajate ütlused seostatavad nii S.O tegevusega alkoholi pakkumisel alaealistele kui ka ajavahemikuga, mil ta seda tegi. Ringkonnakohtu arvates ei ole S.O kaitsja poolt ringkonnakohtus esitatud väitel, nagu oleksid tunnistajad oma ütlusi nn Korpuse pargi episoodis kooskõlastanud, mingit alust. Kriminaalasjas puuduvad igasugused andmed, mis kinnitaksid kaitsja taolist väidet ning see on vaid kaitsja poolne oletus. Ringkonnakohtus toodud viide J.F ütlustele, millise kohaselt J.F tunnistab, et väikeseid kokkuleppeid võis olla, ei ole ringkonnakohtu arvates vaadeldav kui kategoorilises vormis antud ütlus, et taoline kokkulepe tõepoolest esines. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt (tl 137) esitas süüdistatav J.F küsimuse selle kohta, et kas J.F leppis T.T ga kokku ütluste detailides milliseid ta andis politseis. J.F vastusest nähtub aga, et tunnistaja ei mäletanud mingeid kokkuleppeid ütluste sisu osas T.T ga. Ka apellatsioonis tsiteeritud vastuses S.O-le on J.F kinnitanud, et väikseid kokkuleppeid võis olla, kuid lisanud, et ta ei mäleta neid. Samas on ka T.T kinnitanud, et mingit kokkulepet ütluste osas neil J.F ga ei olnud. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis esitatud väitega nagu tuleks J.F ja T.T ütlusi
34. oktoobril 2006 toimunud kuriteoepisoodis lugeda ebausaldusväärseteks, põhjusel, et tunnistajad ei ole rääkinud V.K ja R.R viibimisest S.O autos nimetatud ajal. 6 Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on J.F ja T.T vastates prokuröri ja kaitsja küsimustele andnud ütlusi vaid asjaolude kohta, mis puudutasid nimelt alkoholi tarvitamist autos koos S.O. Samas nähtub protokollist, et ei prokurör ega ka kaitsja ei ole J.F ja T.T esitanud küsimusi veel teiste, varem koos nendega autos viibinute kohta. Nii J.F kui ka T.T on üheselt kinnitanud, et ajal, mil autos viibisid vaid nemad ja S.O pakkus süüdistatav neile alkoholi ja nad ka jõid seda. Samas on tunnistajad ja ka süüdistatav kirjeldanud, kuidas nad peeti politseitöötajate poolt hilisemalt kinni ning kuidas neile koostati väärteoprotokollid. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd tunnistajatele koostatud väärteoprotokollide sisu haakub täiel määral tunnistajate ütlustega, siis puudub alus kahelda J.F ja T.T ütluste usaldusväärsuses. Ringkonnakohus ei nõustu S.O kaitsja poolt esitatud väitega nagu eiranuks maakohus S.O süüditunnistamisel süütuse presumptsiooni põhimõtteid. Nimetatud põhimõtte rikkumisele viitab kaitsja arvates kohtu poolt kohtuotsuses esitatud väide, et kuigi kõikide kohtulikul uurimisel ülakuulatud tunnistajate ütlustest ei nähtu, et S.O alati igal pargis viibitud kokkusaamisel alaealistega pakkus alaealistele alkoholi, ei välista see asjaolu seda, et 2006 suvel-sügisel esines kordi, mil S.O kallutas alaealisi J.F t, A.K t, M.V t, T.T , D.T i, D.K t alkoholi tarvitamisele sellega, et pakkus neile alkoholi. Kaitsja leiab, et kohtu poolt kasutatud väide „ei välista see asjaolu“ on tõenäosuslik ning ei tähenda, et mingi fakt on tõsikindlalt aset leidnud. Ringkonnakohtu arvates ei ole tegemist tõenäosusliku väitega, seda enam süütuse presumptsiooni rikkumisega. Ringkonnakohus leiab, et kasutades ülal tsiteeritud väljendit, soovis maakohus väita, et tunnistajate ütlused kellele S.O nn Korpuse pargis alkoholi ei pakkunud, ei lükka ümber ega sea kahtluse alla nende tunnistajate ütlusi ja nende usaldusväärsust, kellele S.O alkoholi pakkus. Ringkonnakohtu arvates on maakohus nimetatud väljendit kasutanud S.O süüstavaid ütlusi andnud tunnistajate usaldusväärsuse hindamise kontekstis. Samas on maakohus, hinnates kriminaalasjas kogutud tõendeid esitanud omapoolsed põhjendused, miks ta loeb üheselt tuvastatuks S.O süü KarS § 182 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. KrMS § 185 lg 2 kohaselt jäävad juhul kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtuotsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, menetluskulud selle isiku kanda kellel need on tekkinud. Kuivõrd ringkonnakohus tegi käesoleval juhul KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahendi, siis jäävad S.O-le osutatud õigusabi kulud tema enese kanda. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 7 Tiit Lõhmus