lg 2 p 4, 7 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu Narva kohtumaja
lg 2 p 4 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega ning
lg 1 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati D.V-le kohaldatavat karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.
mai 2005 Narva Linnakohtu otsusega D.V-le mõistetud karistus ning suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, s.o. ülaltoodud kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 9-kuulise ja 27 päeva vangistuse võrra, mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati D.V eelvangistuses viibitud aeg, s.o 3 päeva, karistusaja hulka, ja tema karistuse kandmise algust loeti alates tema kinnipidamisest, s.o
lg 2 p 4, 7 järgi esitatud süüdistusi kaheksas kuriteoepisoodis, s.h selles, et - tema, 1.06.2008 kella 16.20 paiku, olles a/ü „Sputnik“ territooriumil, kasutades asjaolu, et ta tegevust ei jälgita, näinud aiamajakese nr 241 lävel G.A-le kuuluvat mobiiltelefoni „Sony Ericsson W300“ maksumusega 3000 kr, astus maja juurde, võttis telefoni ja varjus, jättes mobiiltelefoni endale kinnipidamiseni 6.06.2008, tekitades sellega kannatanu G.A-le materiaalset kahju summas 3000 kr; - tema, 6.06.2008 kella 13.15 paiku, olles Narva Polikliinikus aadressil Narva Vestervali 15, nähes administraatoriletil R.D-le kuuluvat järelevalveta jäetud kotti maksumusega 150 kr, varastas koti, milles olid R.D-le kuuluvad asjad: 0,5 l pudel viina „Viru Valge“ maksumusega 54 kr, ravimid ja toiduained üldsummas 350 kr, rahakott maksumusega 200 kr, naistepintsak maksumusega 400 kr, sularaha summas 175 kr, sigarettide plokk „Arktika“ maksumusega 40 kr, pangakaardid, isiklikud kaardid ja Eesti kodaniku pass R.D nimele. Ta tekitas materiaalse kahju kannatanu R.D-le , üldsummas 1389 kr. Haaranud koti, üritas varjuda, kuid oli väljakutsutud politseitöötajate poolt kinni peetud; - tema, 8.08.2008 kella 18.00 paiku, tulles korterisse aadressil Sillamäe XXX XX , kus elab kannatanu E.N ja kasutades asjaolu, et E.N-i on alkoholijoobes, pani toime E.N-le kuuluvate asjade varguse: mobiiltelefoni „№kia 1110“ maksumusega 800 kr, nahkkattes maksumusega 50 kr, rahakoti, milles olid pangakaardid, maksumusega 200 kr, videomaki, maksumusega 3000 kr, sularaha summas 2000 kr; - tema, samal päeval, kasutades asjaolu, et varastatud rahakotis oli pangakaart koos koodidega, võttis Hansapanga sularahaautomaadist välja raha summas 8000 kr, tekitades kannatanu E.N-le 2 materiaalset kahju 14 050 kr. Raha ja mobiiltelefoni jättis endale. Videomaki andis üle tuvastamata isikule samal päeval; - samuti tema, 08.08.2008 kella 19.30 paiku, kasutades asjaolu, et ta tegevust ei jälgita, pani toime kannatanu T.L-ile kuuluva sülearvuti, maksumusega 14 000 kr varguse, mille ta (T.L ) jättis Sillamäe XXX XX trepimademele, oma korteri ukse taha, mille järel süüdistatav D.V väljus trepikojast ja varjus, andes sülearvuti üle samal päeval tuvastamata isikule. Maakohus asus loetletud süüdistuste suhtes alljärgnevatele seisukohtadele: I D.V süü 1.06.2008 varguse episoodis Sillamäel a/ü „Sputnik“ asuval aiamaal nr 241 leidis maakohus tõendatud olema kannatanu G.A ja D.V eeluurimisel antud ütlustega, ütluste ja olustiku seostamise protokolliga koos fototabeliga, asitõendi vaatlusprotokolliga koos fototabeliga ja Tele2 liitumislepinguga ning kviitungiga. Viimasest tuleneb, et varastatud mobiiltelefoni eest G.A raha ei maksnud. Pärast vargust mobiiltelefon tagastati. G.A on varastatud telefoni maksumuse hinnanud 3000 kr-le. Kohus asus seisukohale, et kuigi kviitungist (I kd, lk 139) nähtub, et mobiiltelefon oli ostetud 0.- kr eest allahindluse perioodil, ei ole õige kaitsja seisukoht, et D.V tuleb selles episoodis kuriteokoosseisu puudumisel õigeks mõista. Antud juhul tuleb lähtuda sellest, et D.V kavatsus oli suunatud võõra väärtusega vara äravõtmisele. Võõra vallasasja äravõtmise kuriteokooseisu olemasolu hindamisel ei oma tähtsust, kas asi kannatanule kingiti, kas ta ostis vara oma raha eest või sai vara allahindluse korras. Vallasasja varguse korral kannatanu otsustab omal äranägemisel, kui suured on tema kulutused, et taastada varastatud vara. II D.V süü 6.06.2008 varguses polikliinikust aadressil Narva Vestervalli 15 luges maakohus tõendatuks jätmiste tõenditega kogumis: - D.V süü täieliku omaksvõtuga ja eeluurimisel antud ütlustega, et registratuurist möödudes nägi ta letil kotti, astus juurde ja võttis koti. Kotist võttis 330 vene rbl ja sigarettide ploki. Koti jättis põrandale. Kui esimesele korrusele läks, nägi politseinikke, kes pidasid ta kinni; - kinnipidamisprotokolliga; - kannatanu R.D kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, et ta jättis oma koti administraatori letile. Teretas vaid ja vaatas kohe registratuuri poole, kuid kotti koos asjadega enam polnud. Maakohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et D.V tuleb selles episoodis õigeks mõista, kuna viimane loobus süüteokatsest.
järgi kvalifitseeritav kuritegu on lõpule viidud momendist, mil süüdlasel tekkis võimalus hõivatud vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kohus leidis, et kuivõrd D.V ei saanud varastatud asju käsutada, kuid tegi kuritegeliku tulemuse saabumiseks kõik endastsõltuva, tuleb tema käitumine kvalifitseerida süüteokatsena. Kuna aga enne selle varguse katse episoodi D.V pani toime veel mitu vargust, puudub vajadus tegu eraldi kvalifitseerida varguse katsena. Sõltumata D.V kinnipidamisel tema juurest leitud vara maksumusest 240 kr (s.o rahakott 200 kr ja sigarettide plokk maksumusega 40 kr), on varastatud vara hinnaks 1389 kr. Varastatud vara oli D.V poolt välja visatud põhjusel, et temale jooksid järgi politseitöötajad. III D.V süü E.N-i vara varguses 8.08.2008 luges kohus tõendatud olema D.V süü omaksvõtuga ja eeluurimisel antud ütlustega, samuti E.N-i kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, tunnistaja R.G kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, ütluste ja olustiku seostamise protokolli ja fototabelitega, E.N-i pangakonto väljavõttega ja E.N-i allkirjaga. Viimase kohaselt on talle tagastatud mobiiltelefon ja sularaha 10 000 kr. Maakohus luges tõendatuks ka selle, et D.V võttis sularahaautomaadist E.N-i pangakontolt välja raha. IV Kohus luges D.V süü T.L ile kuuluva sülearvuti varguses 8.08.2008 täielikult tõendatud olema D.V süü omaksvõtuga ja eeluurimisel antud ütlustega, samuti T.L i kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, ütluste ja olustiku seostamise protokolli ja fototabelitega. T.L esitas maakohtule tsiviilhagi summas 13 000 kr, s.o selline oli kannatanu arvates sülearvuti, hiire ja ühendusjuhtme väärtus aastal 2008. 3 Kohus, tuginedes KrMS § 37 lg 1, § 38 lg 1 p 2 ning VÕS § 1043, § 1050 lg 1, § 127 lg 1 ja 4, § 128 lg 1-3, § 132 lg 1 ja § 136 lg 1, leidis, et analüüsitud tõenditega on kinnitatud, et kahju saajaks on T.L ja kahju tekitajaks D.V. D.V varastas sülearvuti ja lahkus sellega T.L i majast. Sülearvutit ei ole tagastatud. Kannatanu sõnul töötab ta joonestajana ja sülearvutisse olid installeeritud kallid joonestusprogrammid. Tõepoolest, T.L ei esitanud maakohtule sülearvuti väärtust kinnitavaid dokumente. Maakohus lähtus asjaõiguse normistikust, mille kohaselt asja harilik väärtus on selle turuhind. Kannatanult varastatud asja puhul pole tegemist näiteks ajaloolise või kultuurilise või muu erilise väärtusega asjaga, mille väärtuse hindamisel peaks hageja esitama täiendavaid tõendeid. Üldtuntud on fakt, et uue sülearvuti hind on umbes 10 000-20 000 kr; samuti tuleb arvesse võtta, milline tarkvara oli installeeritud sülearvutisse. Aastal 2008 võiks sülearvuti ja joonestusprogrammidega väärtuseks olla 13 000 kr. See on mõistlik hind. Tsiviilhagi 13 000 kr on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele D.V. Karistuse mõistmisel lähtus maakohus
§-st 56 lg
lg 2 p 4 järgi ja karistada ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega,
Apellatsioonides esitatud taotluste sisu D.V taotleb otsuse osaliselt tühistamist. Ta leiab, et episoodid 1.06.2008 (G.A-le kuuluva mobiiltelefoni vargus) ja 06.06.2008 (R.D-le kuuluva vara vargus) ei kujuta endast kuriteokoosseise. Nimelt, puudutavalt 1.06.2008 episoodi leiab ta, et tõendatud ei ole G.A ütlused telefoni maksumuse, s.o 3000 kr, kohta. G.A omandas telefoni mobiiltelefonioperaatori poolt korraldatud kampaania ajal, maksmata selle eest ainsatki senti. On teada, et kampaaniate raames n.ö kingitakse moest läinud ja odavaid telefone mingi teenuse ostmise eest. Samuti ei ole G.A esitanud mingeid dokumente, tõendamaks telefoni maksumust suuruses 3000 kr. Seda enam, et jutt käib Tele2-st, millega kannatanul on sõlmitud leping ja milline, nagu teada, on tuntud oma madalate hindade poolest. Seega, telefoni tegelik hind ei ületa 1000 kr, millest alles algab kriminaalvastutus. Nagu teada, tuleb kõik kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks, kuid käesoleval juhul on kohus kõik kahtlused, puudutavalt summat 3000 kr, tõlgendanud kannatanu kasuks. 6.06.2008 episoodis on samuti tegemist pisivargusega, mis ei kuulu kriminaalvastutuse alla. Ta tunnistab, et ta võttis kannatanu kotist sigaretipaki ja sularaha (ta on suitsetaja ja raha on raha), aga mida oleks tal olnud teha teiste kotis olnud asjadega? Teda peeti kinni just sigarettide ja rahaga. Kõik teised süüdistuses loetletud asjad jättis ta ju samasse haiglahoonesse, s.o mõned korrused kõrgemale, aga nähtavale ja inimeste poolt käidavale kohale, mis võimaldas kannatanul tagasi saada kõik asjad. Kinnipidamisel vastas ta kohe küsimusele, kuhu ta koti ülejäänud asjadega jättis ning 4 kõik asjad saadi kätte. Sigaretipaki ja raha maksumus kokku on aga umbes 200 kr. Ta ei saa aru, miks temale pannakse süüks ka teise asjade võtmine, mis kohe tõstab materiaalse kahju suurust. Apellant leiab, et kuivõrd kirjeldatud kaks tegu ei ole kuriteod, tuleb kergendada ka talle maakohtu poolt mõistetud karistust. Samuti ei ole õige maakohtu seisukoht, et tema käitumises ei esinenud karistust kergendavaid asjaolusid. Kriminaalasja materjalide hulgas peaks olema tema avaldus, kus ta palus edasi anda E.N-le sularaha 10 500 kr kuriteoga tekitatud kahju katteks. Ta tegi seda vabatahtlikult, millest just räägibki
Ta ei varja, et tegi seda sooviga kergendada tagajärgi, aga ta leiab, et see ei välista tema poolt kahju hüvitamise lugemist kergendavaks asjaoluks. Teiseks süüd kergendavaks asjaoluks on tema puhtsüdamlik kahetsus, mida maakohus aga ei uskunud, kuna ta on ka varem toime pannud sarnaseid kuritegusid. Selline põhjendus on kohtu enda välja mõeldud. Ta leiab, et iga inimene ja igal ajahetkel võib kahetseda ka varem tehtut. Südametunnistuspiinad ei ole talle võõrad. Samuti ei arvestanud kohus tema aktiivset kaasaaitamist tema poolt sooritatud kuritegude avastamisele. Ta tegi seda aga jällegi mõeldes oma süü kergendamisele. Maakohtu põhjendustest sai ta aru, et kohus leidis, et kõik, mida ta tegi oma süü kergendamiseks, oli tehtud vaid uurimise ja politsei tegevuse tulemusel, s.t mitte vabatahtlikult. Ta ei ole sellega nõus. Ta ei ole esimest korda uurimise all, et teeks midagi vastu tahtmist. Ta ei ole uurimist selle üheski etapis raskendanud, vaid vastupidi, vt. fototabeleid, kus ta näitab uurijatele kätte kuriteokohad ja annab ütlusi. D.V vaidlustab ka temalt väljamõistetud kaitsjatasu 991 kr kaitsja V. Manjuki osavõtu eest kohtueelses menetluses ja leiab, et seda ei tuleks temalt sisse nõuda. Võib-olla ajab ta midagi segamini, aga ta ei mäleta, et ta V. Manjuki ükskõik millises menetlusetapis näinudki oleks, ega tea, millist juriidilist abi kaitsja talle osutas. Vandeadvokaat I. Belugin taotleb maakohtu otsuse osaliselt tühistamist, s.o 1. Tühistada otsus osas, millega D.V oli süüdi tunnistatud ja karistatud järgnevates episoodides ja teha uus õigeksmõistev kohtuotsus: - kannatanu G.A-le kuuluva mobiiltelefoni „Sony Ericsson W300“ maksumusega 3000 kr varguses; - kannatanu R.D-le kuuluva koti maksumusega 150 kr ja selles olnud 0,5 l pudel viina „Viru Valge“ maksumusega 54 kr, ravimid ja toiduained üldsummas 350 kr, rahakoti maksumusega 200 kr, naistepintsaku maksumusega 400 kr, sularaha summas 175 kr, sigarettide ploki „Arktika“ maksumusega 40 kr, pangakaartide, isiklike kaartide ja Eesti kodaniku passi R.D nimele varguses; 2. Tühistada otsus osas, millega D.V oli süüdi tunnistatud ja karistatud E.N-le kuuluva raha 8000 kr Hansapanga sularahaautomaadist varguse toimepanemises; teha selles osas D.V suhtes uus kohtuotsus, millega kvalifitseerida tema teod selles episoodis
3. Arvestades süüdistuses varguste episoodide vähenemist, palub kaitsja tühistada otsus süüdistatavale
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud episoodide eest karistuse määramise osas ja teha selles osas uus kohtuotsus, millega kergendada D.V-le varem määratud karistust. 4. Tühistada otsus selles osas, millega kohus rahuldas kannatanu T.L i hagi summas 13000 krooni ning uues kohtuotsuses jätta see hagi rahuldamata. Apellant, seoses D.V süüditunnistamisega G.A-le kuuluva mobiiltelefoni varguses, leiab järgmist. Kohus tuvastas, et telefoni eest G.A raha ei maksnud. Seega tuvastas kohus, et G.A eeluurimisel antud ütlused, et varastatud telefoni maksumus moodustab 3000 kr, on paljasõnalised. Järelikult asja materjalidega ei ole tõendatud, et G.A-le kuuluva mobiiltelefoni maksumus ületab 1000 kr. Seetõttu apellant arvab, et asja materjalidega ei ole tuvastatud D.V süü G.A-le kuuluva mobiiltelefoni varguses. Apellant, puudutavalt R.D-le kuuluva vara vargust, leiab, et uuritud tõenditega ei ole lükatud ümber D.V seisukoht, et ta varastas ainult rahakoti maksumusega 200 kr, sularaha 175 kr ja sigarettide ploki „Arktika“ maksumusega 40 kr ning vabatahtlikult loobus varguse toimepanemisest R.D ülejäänud vara suhtes. Seega, asja materjalidega on tõendatud, et D.V varastas võõrast vara maksumusega 415 kr ja kuulub vastutusele
§-le 218 kohaselt. 5 Apellant vaidlustab otsuse ka osas, millega D.V oli süüdi tunnistatud kannatanu E.N-le kuuluva raha 8000 kr Hansapanga sularahaautomaadist varguse toimepanemises, kasutades asjaolu, et varem tema poolt varastatud kannatanu rahakotis oli pangakaart koos koodidega. Apellandi arvamusel see episood tuleb kvalifitseerida
lg 1 järgi, mitte vargusena, kuna süüdistatav sai varalise kasu summas 8000 kr arvutiandmete ebaseadusliku sisestamise ja andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel. Samuti vaidlustab apellant otsuse osas, millises kohus rahuldas T.L i hagi summas 13 000 kr. Ta leiab, et tsiviilhagi nõue pole tõendatud, kuna kannatanu ei esitanud maakohtule sülearvuti väärtust kinnitavaid dokumente. Kannatanu haginõuet ei saa rahuldada ainult üldtundnud faktist lähtudes, et uue sülearvuti hind on umbes 10 000-12 000 kr. Lisaks sellele tuleb kohtu arvamusel võtta arvesse ka seda, milline tarkvara oli installeeritud sülearvutisse. Kohtueelsel uurimisel ei rääkinud kannatanu ühtki sõna sellest, milline tarkvara oli installeeritud sülearvutisse ja vaidlustatavas kohtuotsuses see ei ole tuvastatud. Kohus on oluliselt rikkunud KrMS § 339 lg 1 p 8, kuna kohtuotsuse resolutiivosa järeldus, et tsiviilhagi summas 13 000 kr on asja materjalidega tuvastatud, ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsioone neis toodud motiividel. Prokurör palus apellatsioonid jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioonid on põhjendamatud, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. Esitatud apellatsioonides taotletakse osades varguseepisoodides maakohtu otsuse järelduste ümberhindamist ja selles osas süüdistatava õigeksmõistmist ning karistuse kergendamist. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse põhiosas (2 kd tl 174-178) on vaidlustatud varguseepisoode käsitletud sisukohaselt ja maakohtu otsuse tühistamise taotlus pole põhjendatud. Otsuse põhiosa vastab kohtuotsusele esitatavatele nõuetele KrMS §-le 312 järgi. Süüdistatava vastuväiteid vaidlustatud varguseepisoodidele on käsitletud vajaliku põhjalikkusega ja need ümber lükatud. Ringkonnakohtus jäi süüdistatav maakohtus antud ütluste ja kaitseversioonide juurde. Vajalik on märkida, et süstemaatiliselt varguste toimepanemisega tegelnud süüdistatav on vaatamata pärast lühimenetluse toimumist ja enda süüdi tunnistamist asunud vaidlustama varguste läbi kannatanutele tekitatud kahju suurust, millised vastuväited on aga väheveenvad ning käesolevas kriminaalasjas pole alust kahelda kannatanute ütlustes neile tekitatud materiaalse kahju ja kuritegude toimepanemise tehiolude osas. Kannatanutele on niigi tekitatud süüdistatava kuritegelike rünnetega moraalset kahju ja seades süüdistatava põhjendamatute kaitseversioonide kohaselt kahtluse alla kannatanute ütlused varastatu maksumuses, positsioneeriks see ebavõrdselt süüdistatava ja kannatanu staatuse kriminaalasjas. Kannatanu G.A episoodis ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega ( 2 kd tl 176 pöördel), et varguste toimepanijana ei omanud süüdistatava jaoks telefoni äravõtmise hetkel tähtsust selle rahaline väärtus. Seega ei pea ringkonnakohus tõsiseltvõetavaks süüdistatava väheveenvaid väiteid, et telefoni maksumus ei ole tõendatud, see maksab alla 1000 krooni ja kannatanu ütlusi ei saa uskuda. Asjaolu, et kannatanu sai telefoni Tele 2-st liitumislepingu kohaselt allahindluse perioodil kliendina 06 krooniga, ei tähenda, et puudub süüteokoosseis ja nimetatud telefon ei oma materiaalset väärtust iseenesest, sealhulgas kannatanule. Süüdistatava tahtlust eelkõige väärtusliku vara varguse toimepanemiseks iseloomustavad ilmekalt tema enda ütlused kohtus: „Mul ei olnud aega vaadata, kas see on kallis või mitte. Teiseks, väljanägemiselt on see kallis. Samuti on teada ka fakt, et kalleid telefone tasuta ei anta.“ Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et süüdistatav sai varastatud hinnalise telefoni soetamise detailidest teada alles kriminaalasja materjalidega tutvudes. Nõustuda tuleb järeldusega, et kannatanu peab pärast vargust tegema ilmselgeid kulutusi varastatu asendamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonide taotlusega kannatanu R.D episoodis, milles leitakse, et tegemist on süüteokatsest loobumisega. Maakohus on sellekohast vastuväidet süüdistusele juba käsitlenud ( 2 kd tl 177) ja selle ümber lükanud. Nõustuda tuleb aga maakohtu kvalifitseerimisega nimetatud kuriteo puhul süüteokatsena. Süüdistatav väitis ringkonnakohtus, et sularaha summat mis jäi tema kätte, ta ei mäleta. Kaitseversioonina väitis süüdistatav, et enamus varastatud asju jättis ta maha kõrgemale korrusele. Neid esemeid ei olnud talle vaja, sest need olid naiste asjad. Ta jõudis kotti vaadata, selleks ei olnud palju aega vaja. Polikliinik on politseijaoskonna kõrval ja sellepärast reageeris patrull kiiresti. Ringkonnakohus ei nõustu süüdistatava väitega, et tegemist on pisivargusega, kuna ta võttis ainult raha ja sigaretid ja ülejäänud asjad jättis polikliiniku hoonesse. Selle väite lükkab ümber süüdistatava enda selgitus kohtu küsimusele „kui palju lootsite, et seal raha on ?“, et „kust ma tean kui palju seal on.“ Seega oli varguse hetkel süüdistatava tahtlus orienteeritud võimalikult suurema varalise kasu saamisele ning kaalumisel ei olnud varastatu väärtus kuriteo juriidilist kvalifikatsiooni arvestades. Asjakohatu on kaitsja väide, et süüdistatav loobus vabatahtlikult lõpuleviidud kuriteo toimepanemisest (jättes väidetavalt vabatahtlikult maha osa varastatust), sest tõendamist on leidnud, et teda olid asunud kinni pidama politseitöötajad. Hirm varastatuga kinnipidamise ees sundis süüdistatavat osa esemetest maha jätma. Hõivates kannatanu koti moodustab hõivatu varalise väärtuse kannatanu jaoks kogu selle koti sisu, mida ta on ka kohtueelsel uurimisel kirjeldanud. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada süüdistatava enda ütlustest tulenevalt, et süüdistatav oli orienteeritud võõra vara omandamisele ja mõistetavalt ei teadnud ta varguse hetkel kui suur võib olla R.D varastatu väärtus. Õige on maakohtu järeldus, et sõltumata süüdistatava kinnipidamisel leitud vara maksumusest 240 krooni (rahakott+ sigarettide plokk), moodustab võõra vallasasja hõivamine süüteokoosseisu varastatud vara hinnana summa 1389 krooni. Kaitsja leidis, et kannatanu E.N-ile kuuluva raha summas 8000 krooni väljavõtmine Hansapanga sularahaautomaadist tuleks ümber kvalifitseerida
lg 1 järgi kuna süüdistatav sai varalise kasu arvutiandmete ebaseadusliku sisestamise ja andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel. Ringkonnakohus selle seisukohaga käesoleva juhul ei nõustu. Süüdistatavat süüdistati selles, et 8.08.2008 kella 18.00 paiku, tulles korterisse aadressil Sillamäe XXX XX , kus elab kannatanu E.N ja kasutades asjaolu, et E.N-i on alkoholijoobes, pani toime E.Nle kuuluvate asjade varguse: mobiiltelefoni „№kia 1110“ maksumusega 800 kr, nahkkattes maksumusega 50 kr, rahakoti, milles olid pangakaardid, maksumusega 200 kr, videomaki, maksumusega 3000 kr, sularaha summas 2000 kr; Samuti, et tema, samal päeval, kasutades asjaolu, et varastatud rahakotis oli pangakaart koos koodidega, võttis Hansapanga sularahaautomaadist välja raha summas 8000 kr, tekitades kannatanu E.N-le materiaalset kahju 14 050 kr. Raha ja mobiiltelefoni jättis endale. Videomaki andis üle tuvastamata isikule samal päeval. Seega esemete hulgas, millised süüdistatav kannatanult varastas olid muuhulgas ka pangakaardid. Riiklik süüdistus pole leidnud, et D.V tegevus tuleks käesoleval juhul E.N-ilt esemete varguse episoodis kvalifitseerida veel
Samuti ei võimalda ringkonnakohtul nimetatud kuriteos süüdistatava süüditunnistamist apellatsioonimenetluse põhimõtted, kuna pole esitatud 7 prokuröri apellatsiooni. Tunnistades süüdistatava veel süüdi
lg 1 järgi peaks ringkonnakohus mõistma ka karistuse, mis aga raskendaks ilmselt süüdistatava olukorda. Samas viitab ringkonnakohus Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-60-04, mille kohaselt varastatud pangakaardi ja PIN-koodi lehe kasutamise teel teise isiku tema arveldusarvelt raha väljavõtmine tuleb kvalifitseerida vargusena. Sellistel juhtudel kasutab süüdlane rahatähtede üle oma valduse kehtestamiseks pangakaarti kui riista, millega kõrvaldatakse tõke võõra vara juurde pääsemiseks. Pangaautomaadi väljutamisavas olev rahasumma kuulub kannatanule, olenemata sellest, kes pangakaardi ja PIN-koodi sisestas. Selle rahasumma äravõtmise hetkel lõpeb valduse murdmine ja võõras raha võetakse ära, so. pannakse toime varavastane kuritegu. Seega on põhjendatud E.N-ilt toimepandud esemete vargus, sealhulgas pangakaardiga sularaha väljavõtmine kvalifitseerida vargusena. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonide väitega, et pole põhjendatud kannatanu T.L-i tsiviilhagi ja leiab, et maakohus on motiveerinud kannatanu T.L i episoodis tsiviilhagiga seonduvat. Kannatanu on maakohtus (2 kd tl 162 pöördel) selgitanud, et arvuti maksumus on 13 000 krooni, olgugi, et tal ei olnud esitada ühtki sellekohast dokumenti. Kannatanu on põhjendanud arvuti hinna kujunemist, milles sisaldus sülearvuti, hiire ja ühendusjuhtme väärtus aastal 2008. Kannatanu ostis arvuti isiklikult ja kuna on projekteerija, siis oli arvutis talle palju kasulikku tarkvara, mis läks kaotsi. Põhjendatult on arvestatud hetke turuhinnaga ja oli õigustatud kahju sissenõudmine D.V. Vastavalt VÕS §-le 132 lg 1, asja hävitamisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Süüdistatav vaidlustas apellatsioonis ka advokaat V. Manjukile maakohtu otsusega väljamõistetud õigusabi summa, kuid pärast ringkonnakohtus vastavate kriminaalasja materjalidega tutvumist loobus sellest taotlusest. Karistus Ringkonnakohus ei nõustu süüdistatava taotlusega talle mõistetud karistuse kergendamiseks (mõista 6 kuud vangistust), sest maakohus on motiveeritult arvestanud karistuse mõistmise põhimõtteid ja kohaldamise aluseid
, samuti
§-de 57, 58 järgi. Maakohus on ka põhjendanud miks ei ole käesoleval juhul rahaline karistus piisav avaldamaks süüdistatavale vajalikku eripreventiivset mõju. Õigustatult on maakohus märkinud, et varavastaste kuritegude toimepanemine on muutunud süüdistatavale elustiiliks ja põhjendanud seejuures õigustatult karistusliigina vangistuse mõistmist. Ringkonnakohus ei nõustu süüdistatava väitega, et maakohus on alusetult jätnud arvestamata tema puhtsüdamliku kahetsuse. Maakohus on motiveerinud ( 2 kd tl 178), miks ei saa D.V väidetavat kahetsust arvestada karistust kergendava asjaoluna ning ringkonnakohus nõustub selle järeldusega. Põhjendatud on siinkohal asjaolu, et süüdistatav on püüdnud toimepandud kuritegude osas esitada moonutatud fakte ja kahetsus pole avaldanud tema üldises hoiakus. Samuti on maakohus motiveerinud miks ei saa arvestada kergendava asjaoluna kahju hüvitamist. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, millised vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 koosnevad ka määratud kaitsjatele makstud tasudest seoses nende osalemisega kohtuistungil ja seega on D.V kohustatud hüvitama kulud õigusabile, mis olid osutatud advokaat I. Belugini poolt. Tiit Lõhmus 8 Mati Kartau Ago Kutsar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.