Obsah (8)

§ 326§ 384§ 387§ 179§ 339§ 180§ 61§ 15

1-09-3110 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuli 2009 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-3110 (07278001701) Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõ

§ 326

lg 2 ringkonnakohus määras: jätta J.G kaitsja Karin Laugase apellatsioon Tartu Maakohtu 15. juuni 2009 otsuse peale kriminaalasjas 1-09-3110 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu määruse peale võib

§ 384lg 2 kohaselt esitada määruskaebuse.

J.G kaitsja Karin Laugase Määruskaebus esitatakse

§ 387

lg 1 kohaselt 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud Tartu Maakohtu 15.06.2009 otsusega tunnistati J.G süüdi KarS § 263 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks rahaline karistus 300 päevamäära, s.o. 15 000 (viisteist tuhat) krooni.

§ 179

lg 1 p 2 alusel mõisteti J.G-lt välja sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigieelarvesse. Maakohus arutas J.G-le esitatud järgmist süüdistust: J.G süüdistatakse KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. avaliku korra raskes rikkumises, mis oli toime pandud vägivallaga ja seisnes selles, et tema 01.12.2007 kella 04.00 paiku Tartus Narva mnt 27 asuva ööklubi Tallinn ees tänaval rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et kasutas füüsilist vägivalda K.P ja M.S suhtes, lüües K.P t kaks korda rusikaga ja ühe korra jalaga näo piirkonda ning peale seda M.S-i ühe korra rusikaga näo piirkonda, tekitades K.P le ja M.S-ile kehavigastusi ja füüsilist valu. Kohtuistungil riiklik süüdistaja ringkonnaprokurör Toomas Liiva vähendas süüdistuse mahtu ja leidis kogutud tõendite põhjal, et J.G ei ole jalaga K.P-d löönud. Muus osas jäi ringkonnaprokurör esitatud süüdistuse juurde. Riiklik süüdistaja põhjendas süüdistust kannatanu K.P ütlustega, SA TÜ Kliinikumi traumakaardi koopiaga (tl 6-7), äratundmiseks esitamise protokollidega (tl 8-10, 15-17, 4950), kannatanu M.S ütlustega (tl 11-12), SA TÜ Kliinikumi traumakaardi koopiaga (tl 13-14 ), tunnistajate K.S-i ja L.K ütlustega. Süüdistatav J.G ei tunnistanud end süüdi temale esitatud süüdistuses. Kaitsja Karin Laugas oli seisukohal, et süüdistatav ei saanud toime panna temale inkrimineeritud kuritegu, sest tema viibimine sündmuskoha lähedal oli nii lühiajaline ja see aeg ei haakuks ka toimunud sündmustega. Maakohtu põhjendused: Süüdistava J.G ütlused asja kohta olid napid ja ennastõigustavad ning vastuolus asjas kogutud teiste tõenditega ning kohus ei pea tema ütlusi usaldusväärseks tõendiks. J.G oli motiiv vastutusest vabaneda. Kriminaalasja menetlemisel on kannatanu K.P oma ütlustega usaldusväärselt tõendanud, et 01.12.2007 pärast kella 4 kui pidu ööklubis Tallinn oli lõppenud, hakkas ta koos M.P-ga klubist väljuma. Välisukse juures oli temal K.S-iga sõnavahetus ja väike rüselus. Turvamees oli välisukse juures ja käskis neil eemale minna, mitte ukse ees rüseleda. Kannatanu K.P-d ütlused kinnitavad, et J.G oli temalt küsinud “Tahad kakelda?“ ja löönud temale rusikaga näkku. Tema elukaaslane M.S oli sekkunud ning keelanud J.G, mispeale J.G oli nimetanud M.S “litsiks„ ja löönud ka K.S-i rusikaga näkku. Siis oli saabunud autoga turvameeste patrull ja temale K.P-le oli üks turvamees lasknud gaasi näkku; turvamees oli eksitusest aru saanud ja soovitanud temal panna lund näkku, et gaasi tagajärgi leevendada. K.P kinnitas kohtusaalis, et J.G nii temale kui ka M.S-le rusikaga näkku lõi. K.P-d ütlustel oli J.G seljas turvamehe rõivastus ning kannatanu pidas teda välisukse peal olevaks klubi turvameheks. K.P-d kinnitusel oli ta sel ööl klubis mõned kokteilid joonud ning asjaolusid tajus adekvaatselt. Klubi ees põles tänavavalgustus ning nähtavus oli hea. Kannatanu M.S ütlused kinnitavad kannatanu K.P-d ütlusi. M.S kohtus antud ütlustel kannatanu M.S kinnitas oma elukaaslase K.P-d ja tunnistaja K.S-i konflikti. Kannatanu M.S ütlustel tema tundis J.G ära isiku, kes oli sekkunud konflikti ja lõi K.P-le rusikaga näkku. Kui kannatanu M.S lööjat (turvamehe tumedates rõivastuses) keelas, oli süüdistatav J.G temale vastanud solvavalt ja lõi teda rusikaga näkku silma alla. Kannatanu M.S oli veel näinud 2 kuidas süüdistatav J.G lõi K.P-d rusikaga näkku, siis kui viimane oli juba maha kukkunud. Kannatanu M.S ütlustel oli ka tema saadud löögist näkku maha kukkunud. Kohale jõudnud Falc-i turvapatrull oli K.P-le lasknud gaasi näkku, kuid oli pärast seda vabandanud ning soovitanud lund näkku panna gaasi tagajärgede kergendamiseks. Ka kannatanu M.S oli süüdistatavat J.G pidanud klubi välisukse juures olevaks turvameheks, sest ta seisis klubi ukse juures. Kannatanute ütlustel võis kogu sündmus kesta viis minutit. Kannatanu M.S kinnitas, et K.P-d ja teda ründas sündmuskohal süüdistatav J.G; tänavavalgustus oli olemas. Tunnistaja K.S-i ütlustel on ta saanud süüdistatava J.G soovil temaga enne kohtuistungit kokku, et arutada sündmuskohal toimunud asjaolusid, sest J.G oli kaitsjaga olnud vajadus asjaolusid arutada. K.S kinnitas toimunud konflikti K.P-ga . Täpselt ta asjaolusid ei mäletanud, oli olnud tublisti klubis alkoholi tarvitanud. Tunnistaja ei näinud sündmuskohal klubi ees väljas vägivalla tarvitamist, ta ütles, et kannatanu kohta ta ei tea. Seega tema ütlused asja kohta täpset informatsiooni ei anna. Tunnistaja L.K (kohaletulnud turvamees) ütlused kinnitavad J.G viibimist sündmuskohal. Tunnistaja ütlused kinnitavad süüdistatava ja kannatanu konflikti sündmuskohal, süüdistatava J.G poolt kannatanu ründamist ja temale rusikaga näkku löömist, kannatanu vigastusi, samuti tunnistaja poolt kannatanule K.P-le ekslikult gaasi näkku laskmist. Tunnistaja L.K ja mõlemad kannatanud kohtuistungil viitavad J.G-le kui sündmuskohal kannatanute kallal vägivalda tarvitanud isikule. Mõlemad kannatanud viitavad otseselt J.G-le kui sündmuskohal kuriteo toimepannud isikule. Julgestusteenistuse AS kiri 2.04.09 RMP 7-7/2 ja väljatrükk sõiduki asukohast ( tl 79, 80) kinnitavad, et J.G viibis ööklubi Tallinn juures 1.12.2007 kell 04.20-04.26. On reaalne ja kooskõlas asjas kogutud kannatanute ja tunnistajate ütlusega, äratundmiseks esitamise protokollidega ja fototabelitega, et J.G pani sündmuskohal toime vägivallaaktid 5-6 minutiga ning seejärel lahkus. On ju kannatanud oma ütlustes kinnitanud, et süüdistava poolt vägivalla tarvitamine nii palju aega kestiski. Äratundmiseks esitamise protokollid tõendavad, et J.G on ära tuntud isikuna, kes sündmuskohal kuriteo toime pani ja kannatanuid ründas. Kohus tõdeb, et traumakaardis kirjeldatud sündmuse aeg on ebatäpne, pandud kirja ärritatud kannatanute ütluste järgi ning vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega, mistõttu sündmuste ajalise kulu osas see usaldusväärne tõend ei ole. Küll on aga traumakaartidega tõendatud kannatanute vigastused, mis neile tekitas süüdistatav J.G. Eeltoodud tõenditega on tõendatud J.G poolt sündmuskohal temale võõraste isikute kannatanute K.P-d ja M.S kallal avalikus kohas klubi Tallinn ees jõhkra vägivalla tarvitamine kannatanute rusikaga näkku löömine. Kohtus ei leidnud tõendamist J.G poolt kannatanute jalaga löömine ning selles osas esitatud süüdistustuse maht ei leidnud tõendust. Kuriteo motiiviks J.G-le võis olla rahustada oma psüühikat ning tarvitada kellegi vastu vägivalda, end välja elada. Turvatöötajate töö iseloomu tõttu on praktikas selliseid teo motiive esinenud ning turvatöötajate vastu on süüteomenetlusi algatatud. Sellise tegevusega realiseeris J.G sündmuskohal KarS § 263 p 1 kuriteokoosseisu. J.G on KarS § 33 mõistes süüvõimeline ning puuduvad tema süüd ja tema teo õigusvastasust välistavad asjaolud. Karistuse mõistmisel lähtub maakohus KarS § 56, mille kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 3 J.G on toime pannud teise astme kuriteo – vägivallateo, avaliku korra raske rikkumise. Kuriteoga on kannatanutele tekitatud kannatusi. Kannatanud ei ole süüdistatava vastu tsiviilnõuet esitanud. KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo eest saab seaduse kohaselt mõista vangistuse või rahalise karistuse. J.G on varem kriminaalkorras karistamata. Tema poolt toime pandud kuriteost on möödunud poolteist aastat. Kohus peab otstarbekas, arvestades J.G süüd ja tema isikut, karistada teda rahalise karistusega 300 päevamäära, s.o. 15 000 krooni. See karistus peaks J.G mõjutama edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Apellandi taotlus Apellant ei nõustu Tartu Maakohtu otsusega, vaidlustab selle tervikuna ja taotleb tõendite ümberhindamist, maakohtu otsuse tühistamist ning J.G õigeksmõistmist talle inkrimineeritud süüdistuses. Apellant on seisukohal, et J.G süü kohta pole kriminaalmenetluse käigus õnnestunud koguda ümberlükkamatuid otseseid tõendeid. Kohtuotsus tugineb kaudsete tõendite hindamisele ja apellandi arvates ei ole maakohus tõendite kogumi tervikhinnangu tulemusena suutnud kõrvaldada kahtlusi süüdistatava süüs ja seega oleks tulnud rakendada in dubio pro reo põhimõtet. Maakohtu järeldused tõendamiseseme asjaolude esinemise kohta ei tugine tõendite ammendaval analüüsil, osa tõendeid on jäetud hindamata, on vastuolulised ja oma kogumis ei võimalda rääkida süü tõsikindlast tuvastatusest. Eespooltoodu võis kaasa tuua põhjendamatu kohtuotsuse. Sellest tulenevalt leiab apellant, et tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 339lg 2 tähenduses.

Maakohus on tõendeid hinnanud ebaõigesti. J.G süüditunnistamine tugineb ainult kannatanute ja tunnistaja vastuolulistel ütlustel, mida ei saa pidada usaldusväärseteks. Samuti ei ole maakohus vastanud kaitsja väidetele mitmete tõendite usaldusväärsuse kohta ja ei ole veenvalt ning loogiliselt jälgitavalt põhjendanud, miks ta kaitse esitatud väiteid õigustatuks ei loe. Täpselt ei ole kuriteo toimepanemise aeg seostatud süüdistatavaga. Apellandi taotlust toetavad seisukohad Maakohus on leidnud, et süüdistava J.G ütlused asja kohta olid napid ja ennastõigustavad ning vastuolus asjas kogutud teiste tõenditega ning kohus ei pea tema ütlusi usaldusväärseks tõendiks. J.G oli väidetavalt motiiv vastutusest vabaneda. Kohtu selline seisukoht on apellandi arvates põhjendamatu ja ebaõige, kuivõrd süüdistataval ei olnud võimalik anda sündmuse kohta mingeid pikemaid ja veenvamaid selgitusi tulenevalt lihtsast asjaolust, et ta ei viibinud sündmuse toimumise ajal sündmuskohal ja saabus sinna hiljem 5 minutiks. Süüdistatav selgitas ka kohtule, miks ta ei andnud ütlusi kohtueelse menetluse käigus uurijale – ülekuulamine toimus sündmuse toimumisest 6 kuud hiljem ja ta ei suutnud üldse sellist juhtumit meenutada ning seega vajas aega, et sündmust meenutada ja ennast sündmuse toimumise kuupäeva ja kellaajaga seostada ühel või teisel moel. Süüdistatav lihtsalt kasutas oma õigust ütlusi mitte anda kuna neid oleks saanud kohtus tema vastu kasutada. Süüdistatav ei püüdnud ka kohtuistungil ennast kuidagi õigustada, vaid refereeris sündmust nii nagu tema seda mäletas ligikaudu 1,5 aastat hiljem. Antud asjaolu ei anna alust süüdistatava ütlused ebausaldusväärseks liigitada ja teiste tõenditega vastuolus need ka kindlasti ei olnud nagu apellant järgnevalt ringkonnakohtule selgitab. Maakohus leiab, et kriminaalasja menetlemisel on kannatanu K.P oma ütlustega usaldusväärselt tõendanud, et 01.12.2007 pärast kell 4 kui pidu ööklubis Tallinn oli lõppenud, 4 hakkas ta koos M.P-ga klubist väljuma. Välisukse juures oli temal K.S-iga sõnavahetus ja väike rüselus. Turvamees oli välisukse juures ja käskis neil eemale minna, mitte ukse ees rüseleda. Kannatanu K.P-d ütlused kinnitavad, et J.G oli temalt küsinud :“Tahad kakelda?“ ja löönud temale rusikaga näkku. Tema elukaaslane M.S oli sekkunud ning keelanud J.G, mispeale J.G oli nimetanud M.P “ litsiks „ ja löönud ka K.S-i rusikaga näkku. Siis oli saabunud autoga turvameeste patrull ja temale K.Ple oli üks turvamees lasknud gaasi näkku; turvamees oli eksitusest aru saanud ja soovitanud temal panna lund näkku, et gaasi tagajärgi leevendada. K.P kinnitas kohtusaalis, et J.G temale kui ka Marika Suurprele rusikaga näkku lõi. K.P-d ütlustel oli J.G seljas turvamehe rõivastus ning tema pidas teda välisukse peal olevaks klubi turvameheks. K.P-d kinnitusel oli ta sel ööl klubi mõned kokteilid joonud ning asjaolusid tajus adekvaatselt. Klubi ees põles tänavavalgustus ning nähtavus oli hea. Apellant ei mõista tulenevalt kannatanu K.P-d kohtus antud ütlustest, kuidas maakohus on need ütlused usaldusväärseks lugenud, kuivõrd K.P sõnaselgelt kinnitas, et ta ei ole 100% kindel selles, et teda lõi just süüdistatav J.G. Samuti nähtub materjalidest, et kannatanu on andnud vastuolulisi ütlusi tema löömise tegeliku asukoha suhtes – kannatanu K.P-d sõnul toimus see 20 meetrit klubist eemal, kannatanu M.S sõnul aga kohe klubi trepi juures. K.P oma ütlustes kirjeldab turvamehe, kes teda lõi, riietuseks tumedad viigipüksid ja tumeda triiksärgi. Kaitsja aga tõendas objektiivse dokumentaalse tõendiga, et süüdistatav J.G kandis 01.12.2007 öösel Scorpioni Julgestusteenistuse AS vormi, milleks olid paljude taskutega musta värvi nn. „sõduripüksid“, säärsaapad ja kuulivest, mis kõik kandsid punast värvi eraldusmärke, mis ei saa märkamatuks jääda ja juhul, kui süüteo oleks toime pannud süüdistatav J.G oleks kannatanud nende lööja isiku riietust ilmselt teistmoodi kirjeldanud. Maakohtu hinnangul kinnitavad kannatanu M.S ütlused kannatanu K.P-d ütlusi. M.S kinnitas oma elukaaslase K.P-d ja tunnistaja K.S-i konflikti. Kannatanu M.S ütlustel tema tundis J.G ära isiku, kes oli sekkunud konflikti ja lõi K.P-le rusikaga näkku. Kui kannatanu M.S lööjat (turvamehe tumedates rõivastuses) keelanud, oli süüdistatav J.G temale vastanud solvavalt ja lõi teda rusikaga näkku silma alla. Kannatanu M.S oli veel näinud kuidas süüdistatav J.G lõi K.P-d rusikaga näkku, siis kui viimane oli juba maha kukkunud. Kannatanu M.S ütlustel oli ka tema saadud löögist näkku maha kukkunud. Kohale jõudnud Falck turvapatrull oli K.P-le lasknud gaasi näkku, kuid oli pärast seda vabandanud ning soovitanud lund näkku panna gaasi tagajärgede kergendamiseks. Ka kannatanu M.S oli süüdistatavat J.G pidanud klubi välisukse juures olevaks turvameheks, sest ta seisis klubi ukse juures. Kannatanute ütlustel võis kogu sündmus kesta viis minutit. Kannatanu M.S kinnitas, et K.P-d ja teda ründas sündmuskohal süüdistatav J.G. Apellant on maakohtu hinnangule vastupidiselt seisukohal, et kannatanu M.S ütlused ei kinnita kannatanu K.P-d ütlusi muus, kui vaid sündmuse üldise toimumise osas. Näiteks väitis K.P oma kohtueelses menetluses antud ja kohtuistungil avaldatud ütlustes, et M.S turvamehelt saadud löögist maha ei kukkunud. M.S aga väidab, et kukkus. K.P kinnitab, et turvamees lõi teda rusikaga näkku, kuid M.S väidab, et K.P-le jagas turvamees lööke rohkem ja ka veel siis kui K.P juba pikali maas lebas. Kui kaks kannatanut olid sündmuskohal lähestikku ja jälgisid ning olid osalised ühes ja samas konfliktis, siis ütluste selline erinevus ei kujunda küll apellandis veendumust kannatanute ütluste kattuvuse ja usaldusväärsuse kohta. Apellant lisab, et ka M.S kinnitab teda löönud isiku riietuseks tumedad viigipüksid ja triiksärgi. Apellant ei ole kunagi püüdnud väita, et sündmus kui selline ja kannatanutele kehavigastuste tekitamine ei leidnud üldse aset. Apellant väidab aga, et teo toimepanija ei olnud süüdistatav J.G ja vastupidist ei ole kumbki kannatanu oma ütlustega suutnud tõendada kuna nende 5 ütlused teo toimepanija isiku riietuse suhtes kattuvad, teo oluliste asjaolude nagu sündmuse toimumise koht ja löökide arv ning intensiivsus osas, oluliselt erinevad. Tunnistaja K.S-i ütlustel on ta saanud süüdistatava J.G soovil temaga kokku, et arutada sündmuskohal toimunud asjaolusid, sest J.G oli kaitsjaga olnud vajadus asjaolusid arutada. K.S kinnitas toimunud konflikti K.P-ga . Täpselt ta asjaolusid ei mäletanud , oli olnud tublisti klubis alkoholi tarvitanud. Tunnistaja ei näinud sündmuskohal klubi ees väljas vägivalla tarvitamist, ta ütles, et kannatanu kohta ta ei tea. Seega tema ütlused asja kohta täpset informatsiooni ei anna. Apellant leiab siinkohal, et maakohus on valesti refereerinud tunnistaja K.S-i ütlusi ja ei ole ka põhjendanud, kuidas ta on asunud seisukohale, et K.S-i ütlused ei anna täpset informatsiooni asja kohta. Tunnistaja K.S-i ütlustest selgub vastupidiselt kannatanutele (kannatanute hinnangud ei ole ka mitte alati kõige objektiivsemad), et ööklubist Tallinn tuli kaklust lahutama mitte ainult üks, vaid mitu turvameest, kellest tema tänu hilisemale kokkupuutele nägupidi ühte tunneb ja kes oli sündmuse toimumise ajal ööklubi Tallinn turvajuht. Ka mõlemad kannatanud kinnitavad, et turvamees tuli ööklubist ja nende arvates töötas seal. Süüdistatav ei saanud see turvamees seega olla. Tunnistaja K.S väitis kohtus kindlalt ka seda, et sel ajal kui tema viibis sündmuskohal, ei toimunud turvameeste poolt mingit kannatanute löömist. Tunnistaja väidab, et ükski nendest turvameestest, kes sündmuspaigale ilmusid ei olnud süüdistatav J.G. Tunnistaja kohtus antud ütlused olid selged ja kindlad ning ka prokurör ei suutnud ristküsitluse käigus tunnistajat segadusse ajada. Kohus on oma otsuses siinkohal justkui nagu püüdnud viidata asjaolule, et apellant on tunnistajaga kohtunud ja motiveerinud või veennud teda andma kohtus just selliseid ütlusi. Kohtu selline viide on asjakohatu ja selle esitamisel on ta lähtunud süüdistatava kohtus antud selgitustest, mis võisid olla natuke ebaselged. Kohtumine apellandi ja tunnistaja vahel leidis aset siis, kui kaitsja oli saanud kohtueelse menetluse kokkuvõtte, selle läbi töötanud ja proovis kaitsealuse paremaks esindamiseks kohtus saada kontakti võimalikult paljude sündmuse tunnistajatega, kaasa arvatud ööklubi Tallinn tookordse turvajuhi ja administraatoriga. Tunnistaja K.S esitas kaitsjale täpselt samasuguse versiooni asjadest nagu ta esitas kohtus ja kuna K.S ning J.G sel hetkel ei olnud sõbralikes suhetes, siis ei olnud K.S-il ka mingit põhjust süüdistatava kasuks ütlusi anda. Tunnistaja L.K (kohaletulnud turvamees) ütlused kinnitavad J.G viibimist sündmuskohal. Tunnistaja ütlused kinnitavad süüdistatava ja kannatanu konflikti sündmuskohal, süüdistatava J.G poolt kannatanu ründamist ja temale rusikaga näkku löömist, kannatanu vigastusi, samuti tunnistaja poolt kannatanule K.P-le ekslikult gaasi näkku laskmist. Apellant ei ole nõus kohtu hinnanguga kuna kohtuistungil oli selgelt aru saada, et tunnistajat on suunatud andma süüdistusele sobivaid ütlusi ja igal juhul osutama süüdistatavale kui teo toime pannud isikule. Oma kohtueelses menetlustes antud ütlustes on tunnistaja L.K seletanud, et noormees, keda kannatanu K.P üritas rünnata (asjaolu, mille pärast L.K K.P-le gaasi näkku laskis) oli pikka kasvu ja keskmise kehaehitusega, milline kirjeldus vastab K.S-il e ja mitte süüdistatav J.G, kes on K.S-ist peajagu lühem ja kelle kehaehitus kindlasti ei ole keskmine, vaid väga tugev. Kohtumenetluses selgitas L.K aga, et just süüdistatav oli see isik, keda K.P tahtis rünnata. Kui nüüd loogiliselt tuletada, siis isik, kelle L.K tegelikult ära tundis, oli üks kakluses osaleja K.S ja mitte süüdistatav. Seda väidab ka kannatanu M.P , et L.K ütles temale intsidendi lõppedes, et K.S ongi selline halva kuulsusega tegelane. Äratundmiseks esitamisel on L.K selgitanud, et tunneb kannatanuid löönud isiku ära näo kuju järgi – mingeid eritunnuseid ei ole loetletud. Apellant juhib tähelepanu asjaolule, et süüdistatav J.G ja tunnistaja K.S on näoplaanilt väga sarnased ja neid on lihtne segamini ajada. 6 Scorpioni Julgestusteenistuse AS kiri 2.04.09 RMP 7-7/2 ja väljatrükk sõiduki asukohast ( tl. 79, 80) kinnitavad, et J.G viibis ööklubi Tallinn juures 1.12.2007 kell 04.2004.

1. On reaalne ja kooskõlas asjas kogutud kannatanute ja tunnistajate ütlusega, äratundmiseks esitamise protokollidega ja fototabelitega, et J.G pani sündmuskohal toime vägivallaaktid 5-6 minutiga ning seejärel lahkus. On ju kannatanud oma ütluses kinnitanud , et süüdistatava poolt vägivalla tarvitamine nii palju aega kestiski. Apellant palus kohtul uurida kolme dokumenteeritud ja objektiivset tõendit koostoimes. Esiteks – kiri Scorpioni Julgestusteenistuse AS –ilt, dateeritud kuupäevaga
2. aprill 2009 nr RMP7-7/2 ja kirjale lisatud Navirec jälgimissüsteemi väljavõte. Teiseks – politseipatrulli patrull-leht, milles on märgitud politseipatrulli sündmuskohale saabumise aeg 4.15, milliseks ajaks sündmuskohal viibinud isikute - kannatanud ja tunnistajad – ütluste järgi oli asetleidnud sündmus juba faktiliselt lõppenud kuna patrull tuli kohale peale turvameeste L.K ja T.K sekkumist. Kolmandaks – kannatanute meditsiinilise ülevaatuse lõpetamise aeg L. Puusepa 8 asuvas Tartu Ülikooli Kliinikumi traumapunktis, milleks on märgitud vastavalt kannatanule siis 4.30 (tõend nr 20922, K.P ) ja 4.35 (tõend nr 20923, M.P ). Neid tõendeid kogumis vaadeldes on ilmne, et kuriteosündmuse toimumise aeg on hoopis varasem, kui ajavahemik 4.20 – 4.26, mil süüdistatav J.G viibis 5 minutit sündmuskohal. Samuti ei suuda enamik inimesi mingile suvalisele sündmuspaigale sõites 5 minuti jooksul jõuda selgusele, milles seisneb konflikti olemus, kes kellega kakleb, keda oleks tarvis kaitsta või rünnata, siis rünnata kahte isikut, jääda kohale kuni turvapatrulli saabumiseni ja siis minema sõita. Niimoodi saaks käituda ainult maniakaal-depressiivsust põdev isik. Samuti on väheusutav ja loogikavastane, et kohalviibinud isikutel – nii kannatanutel kui tunnistajatel - oleks märkamata jäänud Scorpioni Julgestusteenistuse AS sõiduk, millesse peale vägivalla tarvitamist süüdistatav istuma pidi ja ära sõitis. Nii kannatanud kui tunnistaja L.K aga sündmuskoha lähedal sellist sõidukit ei täheldanud. Kohus tõdeb, et traumakaardis kirjeldatud sündmuse aeg on ebatäpne, pandud kirja ärritatud kannatanute ütluste järgi ning vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega, mistõttu sündmuste ajalise kulu osas see usaldusväärne tõend ei ole. Küll on aga traumakaartidega tõendatud kannatanute vigastused, mis neile tekitas süüdistatav J.G. Apellant leiab, et otseselt vale on kohtu väide selle kohta, et traumakaardile märgitud läbivaatuse lõpetamise aeg on kirja pandud ärritatud kannatanute ütluste järgi ning vastuolus teiste kogutud tõenditega. Vastupidi – traumakaarti täidab läbivaatust teostav arst ja „ärritatud kannatanute“ ütluste järgi on ta tõepoolest kirja pannud sündmuse toimumise aja trauma põhjuse ja kirjelduse reale, milleks on 03.
3. Läbivaatuse lõpu aga märgib arst traumakaardile omal initsiatiivil ja mitte „ärritunud kannatanute“ ütluste järgi kohaliku kellanäidu alusel ja nendeks aegadeks on vastavalt kannatanule 4.30 ja 4.35 Sellest tulenevalt on traumakaart väga usaldusväärne ja objektiivne tõend kuriteo toimepanemise aja osas ja see haakub täpselt politsei patrull-lehel ja Navirec väljavõttel märgitud aegadega ja tõendab selgelt, et kuriteosündmus pidi kindlasti olema läbi enne seda, kui J.G sündmuskohale saabus. Kohus on jätnud analüüsimata ja hindamata tõendina politseipatrulli poolt täidetud patrullilehe, millele on selgelt märgitud patrulli ööklubi Tallinn juurde jõudmise aeg, mis on 4.
4. Nimetatud dokument tõendab otseselt, et kaklus ja löömine olid selleks hetkeks juba läbi, kui süüdistatav J.G sündmuskohale jõudis. Kõik need kolm dokumentaalset tõendit, millest kahe serveerimisel kohtule ei ole kaitsja rakendanud mingeid meetmeid ja on kogutud kohtueelses menetluses erapooletult uurija poolt, peaksid viitama mitte kaitsja poolsele soovile süüdistatav vastutusest vabastada, vaid asjaolule, et ka tegelikult ei olnud süüdistatav vägivallaakti toimepanija. Äratundmiseks esitamise protokollid tõendavad, et J.G on ära tuntud isikuna, kes sündmuskohal kuriteo toime pani ja kannatanuid ründas. 7 Kohus on siinkohal jätnud hindamata ja analüüsimata kaitsja selgitused selle kohta, kuidas võis juhtuda, et mõlemad kannatanud on J.G kuriteo toimepanijana tuvastanud. Apellant kordab siinkohal üle, et protokollid tegelikult ei ole usaldusväärsed tõendid ja seda esiteks põhjusel, et esitatud äratundmiseks on isikute vanad passifotod, mitte isikud ise – passifotod on sellised nagu nad on ja ei lase paista näiteks isiku kehakuju. Naissoost kannatanu M.S on aga protokollis viidanud sellele, kuidas ta on süüdistatava ära tundnud ümmarguse näo ja suure kehakuju järgi – kus on passifotol näha süüdistatava keha on absoluutselt arusaamatu, ja ümmargune, ütleks isegi praktiliselt identne näo, kõrvade, kaela kuju on vähemalt kahel äratundmiseks esitatud isikul (tõend tl 15-17 – äratundmiseks esitamise protokoll). Samuti lühikesed juuksed, millele on meeskannatanu viidanud, ei ole mingi eritunnus, mille alusel võiks kindlalt teo toimepanijana osutada J.G-le – kaitse väidab näiteks, et J.G oli sündmuse toimumise päeval täiesti kiilaks pöetud. Seega on ainuvõimalik selgitus, et kannatanud olid endale enne äratundmiseks esitamist loonud veendumuse teo toimepannud isiku kohta, mis ka kohtuistungil selgelt tõendamist leidis. Individuaalsete või kollektiivsete aineliste, energeetiliste või jõuressursside nappimise korral võitluses ja võistluses nagu seda kannatanutele on möödunud sündmus ning vajadus leida süüdlane ning asjakohaste piirangute nõrkuse või puudumise korral võtavad subjektid sageli appi väärosutamise. Seda selleks, et saavutada oma olulised eesmärgid ning tagada see, et keegi saaks neile valu põhjustamise eest kindlasti karistada. Väärosutamise eesmärgipärane teke võib olla kas teadlik, nii nagu see on näiteks teadlikult valede väidete esitamise korral, või spontaanne. Ilmselt on kannatanute väärosutamine tulenenud mäluvigadest – nende alla liigituvad segiajamine ja kallutused – kannatanud olid suuremal või vähemal määral alkoholi tarbinud, olukord oli väga segane, väljas oli pime ja kannatanud said täiesti subjektiivset infot oma tuttavatelt. Suurt rolli mängis ka hoiaku mõju – nende alla liigituvad eelarvamused, stereotüübid, isiku ego kaitse – eelnev info kannatanute tuttavatelt, internetist isiku fotode vaatamine (väga treenitud keha, suur kasv, tätoveeringud) ja sellest veendumuse kujundamine, et just süüdistatav oligi ründaja. Kannatanud on seda ka oma kohtumenetluses antud ütlustega kinnitanud – M.S selgitas kohtule, kuidas tema sündmusele järgnenud päeva õhtul arutas oma tuttava Harriga toimunud intsidenti. Harri helistas kellelegi teadmata isikule, kes pakkus millegipärast välja kannatanuid rünnanud isiku nimeks J.G. Kannatanu sai täiesti ebaobjektiivse info täiesti ebaobjektiivsetelt isikutelt, kellel ei olnud möödunud sündmusega mingit kokkupuudet, kes ei olnud kohapeal ja kes ei näinud ise seda turvameest, kes kannatanuid lõi. M.S tunnistas, et vaatas paar päeva hiljem (ja enne äratundmiseks esitamist) internetiportaalist K.S-i sõprade nimekirja ja leidis sealt J.G, keda ka oma elukaaslasele näitas. Kannatanud olid seega enne äratundmiseks esitamist kujundanud endas täiesti valedest asjaoludest lähtudes kujutelma neid rünnanud isikust. Ehk siis eelnenut lühemalt kokku võttes on kannatanud õigetest eeldustest vastava konteksti abil implitseerinud väärjäreldused, mille nad äratundmiseks esitamisel tõe pähe on esitanud. Kuriteo motiiviks J.G-le võis olla rahustada oma psüühikat ning tarvitada kellegi vastu vägivalda, end välja elada. Turvatöötajate töö iseloomu tõttu on praktikas selliseid teo motiive esinenud ning turvatöötajate vastu on süüteomenetlusi algatatud. Apellant leiab, et selline üldiselt üksikule implitseeritud ja mitte ühelegi uuringule toetuv (ka ei ole tegemist üldteadaoleva faktiga) viide kuriteo motiivina maakohtu poolt on äärmiselt subjektiivne ja kohatu olukorras, kus otsustatakse siiski noore inimese edasise elu ja karjäärivõimaluste üle. Kohus ei saa siinkohal asuda leiutama ja välja mõtlema teo motiivi selliselt, et kuna elukutse on selline ja sellest tingituna meestel närvid läbi, siis käiakse ennast maandamas suvalistes paikades suvaliste isikute peal. Kohus leiab, et sellega on kõik öeldud, kui ta väidab, et sellistel asjaoludel on süüteomenetlusi alustatud. Apellant on uurinud kohtu väidet ja tulemuseks ei leidunud ühtegi süüteomenetlust, kus asjassepuutumatu turvatöötaja 8 oleks kellegi kallal vägivalda tarvitanud – süüteomenetlused on algatatud isikute suhtes, kes tööpostil tööülesandeid täites on ühel või teisel põhjusel andnud kätele voli rohkem, kui seda on vaja ohu kõrvaldamiseks. Maakohtu otsuses esitatud faktiliste asjaolude ja tõendite hindamise kirjeldus on vastuolus mõtlemisseaduste ja üldtunnustatud elukogemustega; samuti on faktilised asjaolud otsuses ebatäpselt, ebaselgelt, vastuoluliselt ja lünklikult edasi antud. Maakohus ei ole piisavalt üksikasjalikult käsitlenud tõenditest tuleneda võivat sündmuste teistsugust kulgu ja ei ole hinnanud kõiki tõendeid, mille käsitlemine on vajalik, lähtudes konkreetsetest asjaoludest. Tõendite hindamine peab toimuma õiguse üldtunnustatud põhimõtteid arvestades. Tõendite hindamise objektiivsuse nõue tähendab, et tõendeid tuleb hinnata ka loogika- ja teaduse reegleid arvestades. Apellant taotleb juhul, kui ringkonnakohus leiab maakohtu otsuse olevat õige ja õiglase ning ei rahulda apellatsiooni, tulenevalt KarS § 73 lg 1, arvestades süüdistatava isikut ja asjaolu, et rahalise karistuse tasumine süüdistatava poolt ei ole otstarbekas, jätta karistus tingimisi kohaldamata kolmeaastase katseajaga. Apellant taotleb

§ 180

lg 3 tulenevalt ning arvestades süüdistatava majanduslikult rasket olukorda, kuna süüdistatav on alates 2008 detsembrist töötu ja tal ei ole ka muid sissetulekuid, maakohtu poolt väljamõistetud sundraha summas 6525 krooni jätmist riigi kanda. Menetluslike küsimustena apellant palub ringkonnakohtul uurida järgmisi tõendeid: K.P-d ütlused; M.S ütlused; K.S-i ütlused, J.G ütlused; SA TÜ Kliinikum traumakaartide koopiad nr 20922 ja 20923; politsei patrullileht 30.

1. – 01.12.2007; kiri Scorpioni Julgestusteenistuse AS –ilt, dateeritud kuupäevaga
2. aprill 2009 nr RMP7-7/2 ja kirjale lisatud Navirec jälgimissüsteemi väljavõte. Tõendamaks J.G maksejõuetust, millest tulenevalt on apellant esitanud kohtule taotlused karistuse tingimisi kohaldamata jätmiseks ja sundraha jätmist riigi kanda, lisab apellant apellatsioonile Tööturuameti Tartumaa osakonna 03.12.2008 töötuna arvelevõtmise otsuse ja individuaalse tööotsimiskava koopiad. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb

§ 326lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

Apellatsioon on esitatud taotlusega hinnata ümber maakohtus uuritud tõendid ja teha õigeksmõistev kohtuotsus. Alternatiivina on esitatud taotlus jätta mõistetud rahaline karistus tingimisi kohaldamata ja sundraha

§ 180

lg 3 alusel riigi kanda.

§ 61

lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

§-s 63 lg 1 on toodud tõendite loetelu.

§ 15

lg 1 kohaselt maakohtu kohtulahend võib tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida eelpool viidatud nõuete järgimist. Maakohus on uurinud (lk 107-123) süüdistatava, kannatanute ja tunnistajate ütlusi ning dokumentaalseid tõendeid. Tõendeid kogumis hinnates maakohus tuvastas (lk 131), et lisaks mõlema kannatanu kohtuistungil antud ütlustele kinnitavad ka tunnistaja L.K ütlused, et just J.G oli see isik, kes kannatanu K.P suhtes avalikus kohas vägivalda tarvitas ja sellega avaliku korra raske rikkumise toime pani. Ringkonnakohus märgib, et kuna kannatanud ja tunnistaja L.K vahetult tajusid süüdistuses näidatud sündmust, siis nende ütlusi ei lükka ümber kaitsja poolt viidatud dokumentaalsed tõendid, mille abil püütakse kahtluse alla seada sündmuse toimumise kellaaega. Süüdistuse kohaselt sündmus toimus kella 04 paiku, see 9 tähendab, et minutilise täpsusega ei olegi süüdistust välja toodud. Maakohus on viidanud (lk 131) Julgestusteenistuse AS-i kirjale ja väljatrükile sõiduki asukohast, mis kinnitavad, et J.G viibis sündmuskohal kell 04.20-04.26. Maakohus leidis, et on reaalne ja kooskõlas asjas kogutud tõenditega, et J.G pani sündmuskohal toime vägivallaaktid 5-6 minutiga ning seejärel lahkus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, sest see tuleneb kohtuistungil uuritud tõenditest. Kannatanu K.P ütluste kohaselt (lk 107) tekkis tal süüdistatavaga konflikt. J.G ütles, et kas tahad kakelda ja tuli ning lõi kannatanut näkku. Kannatanu elukaaslane M.P tuli vahele ja ütles, et nii ei tohi. Selle peale J.G ütles, et sa lits ole üldse vait ja lõi M.P-d rusikaga näkku. Ringkonnakohus vastuseks kaitsja väitele, et K.P ei ole 100% kindel, et just J.G oli see, kes teda lõi, märgib, et see ütlus on kontekstist välja rebitud. Kohtuistungi protokolli kohaselt (lk 107) on küsitluse käik järgmine: Küsimus: Kas te nägite süüdistatavat, et see on sama isik, kes teid lõi? Vastus: On sama isik. 100% ei ole kindel. Küsimus: Kas kinnitate või ei ole kindel? Vastus: Kinnitan, et see on see isik, kes mind lõi. Küsimus: Mis tunnused on sellel isikul, et ta teile meelde jäi? Vastus: Tunnused, kuidas sa ikka inimest ära tunned, keha kuju järgi, juuksed, silmad, kasv. Mingil määral minust pikem. Tundsin ära, et see oli tema. Mina ei ole ainuke, kes seda kinnitab. Teinepool samuti, kes oli kõrval. Kannatanu M.P ütluste kohaselt (lk 111-112) tunneb ta ära, et see oli J.G, kes algul K.P näkku lõi ja kui ta sekkus, siis ka teda rusikaga näkku lõi. Tunnistaja L.K on kohtuistungil kinnitanud (lk 118), et jääb selle juurde, et süüdistatav oli see isik, kes kannatanu K.P ründas. Sarnaselt vastas ta (lk 119) ka kaitsja küsimustele, et nägi, kuidas süüdistatav ründas K.P-d , lõi rusikaga ja tabas rindkere või nägu. Naisterahva löömist tunnistaja ei näinud (lk 120). Eeltoodust tulenevalt maakohus tuvastas, et J.G pani toime talle inkrimineeritud kuriteo KarS § 263 p 1 järgi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab, et need kinnitavad J.G-le esitatud süüdistust KarS § 263 p 1 järgi. Apellatsioonis toodud väited ei lükka eeltoodud tõendeid ümber. Apellant väidab, et J.G süü tõendatuse kohta ei ole kogutud ümberlükkamatuid otseseid tõendeid ning kohtuotsus tugineb kaudsetele tõenditele, mis ei ole suutnud kõrvaldada kahtlusi süüdistatava süüs. Ringkonnakohus leiab, et kannatanute ja tunnistaja L.K ütlused on otsesed tõendid, mis ümberlükkamatult kinnitavad süüdistatava süüd. Ringkonnakohus ei tuvastanud mingeid kõrvaldamata kahtlusi ega kohtuotsuse rajamist kaudsetele tõenditele, nagu seda kaitsja väidab. Maakohtule oli teada kaitsja taotlus J.G õigeks mõista (lk 97-100 ja 124-125) ning maakohus tõi välja tõendid, mis lükkasid esitatud taotluse ümber. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ka osas, millega taotletakse jätta J.G-le mõistetud rahaline karistus tingimisi kohaldamata ning sundraha riigi kanda. Maakohus on igakülgselt põhjendanud, miks J.G tuleb karistada rahalise karistusega. Ringkonnakohus märgib, et karistus on mõistetud sanktsiooni keskmise lähedalt ja summaliselt 15 000 krooni ei ole liiga range karistus. Maakohtule oli sellist karistust mõistes teada, et J.G ei tööta. Maakohus, arvestades J.G süüd ja tema isikut, pidas otstarbekaks, et rahaline karistus peaks teda mõjutama edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Ringkonnakohus on maakohtuga samal seisukohal ja leiab, et kaitsja taotlus KarS § 73 lg 1 sätete kohaldamiseks on ilmselt põhjendamatu. Selleks ei anna alust ka apellatsioonile lisatud J.G töötuna arvelevõtmise otsus ja individuaalne tööotsimiskava. Ringkonnakohus märgib, et J.G, olles ise turvatöötaja, rikkus avalikku korda ja pani vägivallateod toime kahe kannatanu suhtes, seejuures lüües 10 naisterahvast, kes teda keelama tuli. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, ei ole alust J.G suhtes KarS § 73 lg 1 sätteid kohaldada. Ringkonnakohus leiab, et ilmselt põhjendamatu on ka taotlus jätta sundraha riigi kanda.

§ 179

kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb sundraha, mis

§-st 175 lg 1 p 9 tulenevalt on menetluskulu.

§ 180

lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohtuotsusega mõisteti J.G-lt lisaks sundrahale menetluskuluna veel välja kutsete kättetoimetamise kulu 128 krooni. Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras on ilmselt põhjendamatu osa menetluskulude sundraha näol riigi kanda jätmine, sest menetluskulud ei ole nii suured, et nende hüvitamine ilmselt käib üle jõu. Töötuna arvelolemine ei anna antud juhul alust

§ 180lg 3 sätete kohaldamiseks.

Kõige eeltoodu alusel ringkonnakohtu kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 11 Mati Kartau