← Eesti

1-09-12205/2

Obsah (6)§ 266§ 201§ 64§ 65§ 68§ 199

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Kaitsja 07. august

§ 266

lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 8, 9, § 201 lg 2 p 1 järgi advokaat Raul Tosmann RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada B.B süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 aasta 4 kuud; ning tunnistada B.B süüdi

§ 266

lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 aasta ning tunnistada B.B süüdi

§ 201

lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 kuud;

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista B.B-le liitkaristus vangistusena 1 aasta 4 kuud;

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega B.B-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 26.11.2008 otsusega B.B-le mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuu 25 päeva võrra ning mõista B.B-le liitkaristus vangistusena 1 aasta 11 kuud 25 päeva;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda B.B-le karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks

  1. juuli 2009; tõkend vahistamine jätta B.B kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata. Muud otsustused
  2. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuritegudega tekitatud ja heastamata kahjudes: 2.1.1 rahuldada täielikult R.L. tsiviilhagi ning välja mõista B.B-lt 2500 krooni R.L. kasuks; 2.1.2 rahuldada täielikult L.V. tsiviilhagi ning välja mõista B.B-lt 182 krooni L.V. kasuks; 2.1.3 rahuldada täielikult Vändra Tarbijate Ühistu tsiviilhagi ning välja mõista B.B-lt 25 krooni Vändra Tarbijate Ühistu kasuks; 2.1.4 rahuldada täielikult I.R. tsiviilhagi ning välja mõista B.B-lt 373 krooni I.R. kasuks; 2.1.5 rahuldada täielikult H.M. tsiviilhagi ning välja mõista B.B-lt 16 krooni H.M. kasuks; 2.2 välja mõista B.B-lt sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 960 krooni; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 120 krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile. Selgitused kohtuotsusele
  3. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu tasumine asjas nr 1-09-12205 “); 3.3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
  4. Süüdistused Süüdistustest nähtuvalt on B.B toime pannud kuritegudena: 1) võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega ning süstemaatiliselt

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi, mis seisnesid: 1) 29.05.2009.

a kella 16 paiku Viljandi maakonnas Suure-Jaani linnas asuvast Astra kaupluse kassast 1100 krooni; 2) 27.03.

  1. a kella 18.25 ajal Pärnumaal Vändra alevis asuva Vändra Tarbijate Ühistu Konsumi kaupluse riiulist suitsupaki Paramount väärtusega 25 krooni, pani taskusse ja möödus kaupluse kassadest kauba eest tasumata; 3) 26.06.
  2. a, olles eelnevalt sissetunginud Viljandi maakonnas Suure-Jaani linnas I.R.le kuuluvasse elamusse, saia, leiba ja 1 rulli tualettpaberit, põhjustades vargusega varalise kahju kokku 13 krooni ja lõhkumisega 200 krooni; 4) 4.07.
  3. a kella 13.20 paiku, olles eelnevalt sissetunginud Viljandi maakonnas asuvasse H.M.le kuuluvasse elumajja, külmkapist ühe paki säästuviinereid väärtusega 16 krooni. 2) valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise, kui see on toime pandud vähemalt teist korda § 266 lg 2 p 1 järgi, mis seisnesid: 1) 7.05.
  4. a kella 7.30 paiku valdaja tahte vastaselt Viljandi maakonnas Suure-Jaani linnas I.R.le kuuluvale aiaga piiratud hoovi ning elamusse; 2) 24.05.
  5. a kella 9 paiku valdaja tahte vastaselt Viljandi maakonnas Suure-Jaani linnas I.R.le kuuluvale aiaga piiratud hoovi ning elamusse; 3) 8.07.
  6. a kella 19.50 paiku uksehaakide lahti tõmbamise teel Suure-Jaani linnas I.R.le kuuluvasse elamusse, põhjustades lõhkumisega kahju 160 krooni. 3) valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramise, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse

§ 201lg 2 p 1 järgi, mis seisnes selles, et 3.06.2009.

a võttis kella 12 paiku Viljandi maakonnas Suure-Jaani linnas 16-aastaselt R.L.lt Sony PlyStationPortable 1000 kaasaskantava konsooli väärtusega 2500 krooni, mille lubas maha müüa ning raha anda R.L.le, kuid omastas selle konsooli ning raha kannatanule ei andnud. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava 2 süüdimõistmiseks

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta 4 kuud;

§ 266

lg 2 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta ning

§ 201

lg 2 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 6 kuud;

§ 64

lg 1 alusel liitkaristus vangistusena 1 aasta 4 kuud;

§ 65

lg 2 alusel liitkaristus vangistusena 1 aastat 11 kuud 25 päeva;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda B.B-le karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks

  1. juuli
  3. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
  4. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
  5. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
  6. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 199

lg 2 p 8, 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

§ 266

lg 2 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

§ 201

lg 2 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.

  1. Põhjendused tekitatud kahjude hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. R.L. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 2500 krooni. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista B.B-lt 2500 krooni R.L. kasuks. L.V. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 182 krooni. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista B.B-lt 182 krooni L.V. kasuks. Vändra Tarbijate Ühistu on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 25 krooni. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista B.B-lt 25 krooni Vändra Tarbijate Ühistu kasuks. I.R. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 373 krooni. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista B.B-lt 373 krooni I.R. kasuks. H.M. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 16 krooni. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista B.B-lt 16 krooni H.M. kasuks.
  2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
  3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri 3 määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
  4. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1qõau_ krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 120 krooni. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb B.B-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 960 (840 + 120) krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.
  5. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus B.B on kahtlustatavana kinni peetud 09.07.2009 ja tõkendina vahistamine on talle kohaldatud 10.07.2009.

§ 68kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kr

MS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Helle Tamm Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.