Toimik nr 1-08-13913 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.juulil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-13913 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Evelyn Esing juuresolekul Prokurör Rita Hlebnikova Kohtuasi Viru Vangla materjalid J.N-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 22.juulil 2009 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu J.N, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta J.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.05.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. J.N tunnistati viimati süüdi 23.10.2008 Tartu Maakohtu poolt KarS § 275 järgi ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 31.01.2006 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa- 6 kuud ja 27 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 8 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestada alates tema vanglasse saabumisest. Karistuse kandmise algus 17.11.2008 ja lõpp 12.08.2009. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 16.05.2009. 1
(3)Kinnipidamisasutusest J.N-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vanglas viibimise ajal ei ole rakendatud tööhõives ega osalenud sotsiaalprogrammides. Vabaduses puudub sotsiaalne võrgustik ja kinnipeetava sõnul ka elukoht. Vangistuses käitunud seadusekuulekalt. Motivatsioon tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks puudub. Kinnipeetav vabanes tingimisi ennetähtaegselt 18.04.2008, kuid rikkus talle määratud kontrollnõudeid (tarvitas alkoholi) ja pani toime uue kuriteo. Varem karistatud kriminaalkorras 6 korral, 3 korral reaalse vangistusega. Iisku puhul on ohustatud terve ühiskond. Ohtlikkus seisneb varalise kahju tekitamises isikliku kasu saamise eesmärgil. Peamiseks riskifaktoriks on toetava sotsiaalvõrgustiku puudumine, elamispinna puudumine. Ohtu suurendab alkoholi tarvitamine, mille tagajärjel võib käitumine muutuda agressiivseks. Kinnipeetaval puudub motivatsioon ennetähtaegseks vabanemiseks. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Kinnipeetaval puudub vabanemise korral kindel elukoht, töökoht, samuti isikud, kes oleksid valmis ja nõus teda toetama ja aitama. J.N-i käitumine on juba välja kujunenud, see on selgelt kriminaalne ning käitumiskontrolliga ei ole võimalik teda mõjutada elama seadusekuulekalt. J.N ei taotle kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Soovib kanda oma karistuse lõpuni. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Võttes arvesse isiku varasemat elukäiku, ei ole tema vabastamine põhjendatud. Elukoha puudumisel on kriminaalhoolduse teostamine võimatu. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et J.N tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekohane. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on seitse korda kriminaalkorras karistatud sealjuures korduvalt reaalse vangistusega. J.N on varem toime pannud nii varavastaseid kui ka isikuvastaseid kuritegusid. On varem vabastatud tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu 07.04.2008 määrusega katseajaga 1 aasta alates vabanemisest. Katseajal pidi süüdimõistetu järgima KarS § 75 lg 1, § 75 lg 2 järgi ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. Tartu Maakohtu 15.09.2008 kohtumäärusega pöörati Tartu Maakohtu 31.01.2006 kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse osa 6 kuud 27 päeva vangistust täitmisele. Kohtumääruse kohaselt (isiklik toimik lk 15-16) rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Samas on J.N-i isiklikust toimikust näha, et süüdimõietu ei ilmunud ettenähtud ajal Tartu Vanglasse 15.09.2008 kohtumäärusega mõistetud vangistuse kandmisele. Viimase kuriteo võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega pani toime samuti katseajal. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused J.N-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud suurepärane. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. 2
(3)Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab J.N-ile enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Isikul on kehtiv isiksusttõendav dokument Eesti Vabariigi pass kehtivusega kuni 12.05.2010. Vabanedes ei ole J.N kindlat elu- ja töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal lähedastest inimestest koosnev tugivõrgustik, kes oleks valmis teda vabanemisel ühiskonda resotsialiseerimisel toetama. Elukoha puudumisel on kriminaalhoolduse teostamine võimatu. Alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele ennetähtaegsel vabastamisel, kuid ta ei suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uue kuriteo. Kohus nõustub prokuröri ja kriminaalhooldusametnikuga, et J.N ei sobi kriminaalhooldusele tema sügavalt kriminaalse loomuga käitumise tõttu. Kriminaalhooldus enam ei aita tal hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades J.N-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu J.N-i temale Tartu Maakohtu 23.10.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)