← Eesti

1-08-5467\7

Obsah (6)§ 199§ 200§ 57§ 74§ 68§ 64

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 16.septembril 2008.a. Tallinnas Tartu mnt kohtumaja 1-08-5467 Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Karin Olentšenko, sekretäri Erica Kaldre ja tõlgi Ilja Maltsukov juur

§ 199

lg.2 p.4,5 ja 200 lg.1 järgi vangistusega 2 aastat 6 kuud, millest koheselt kandis ära 2 kuud ja ülejäänud 2.a.4.k. vangistust tingimisi 2.a.6.k. katseajaga, viibib vahi all alates 29.06.2008.a. Süüdistus: V.J süüdistatakse selles, et tema, viibides 23.01.2008.a kella 20.30 paiku Tallinnas Viru Väljak 4 asuva bussipeatuse juures, grupis koos U.B, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga järgnevalt: U.B ja V.J lähenesid pingil istuvale alkoholijoobes A V ning hakkasid temaga juttu rääkima. V.J üritas kannatanut pingi pealt jopest kinni hoides püsti tõmmata, mille peale kannatanu kukkus maha ning U.B tiris kannatanu uuesti pingile istuma. V.J ja U.B, hoides kannatanu jope kraest, tirisid kannatanu enda vahele seisma ning kui kannatanu üritas lahkuda, takistas teda U.B ning nii kannatanu kui ka U.B kukkusid maha. Seejärel, kui kannatanu oli käpuli tänaval, lõi U.B teda parema jalaga näopiirkonda, mille tulemusena kannatanu kukkus selili maha. Lamava kannatanu tirisid U.B ja V.J uuesti jõuga pingile istuma, kus nad takistasid kannatanul lahkumast teda kinni hoides. Kui kannatanul õnnestus uuesti pingilt püsti tõusta, tõmbas U.B kannatanut jopest kinni hoides tagasi nii, et kannatanu kukkus külili tänavale. Jällegi tirisid U.B ja V.J kannatanu pingile istuma, kus U.B korduvalt raputas kannatanut riietest, hoidis juustest kinni kannatanu pead ning V.J lõi kannatanut parema käega peapiirkonda. Sellise V.J-i ja U.B vahelise kooskõlastatud kannatanu kehalise väärkohtlemise käigus sobras U.B kannatanu taskutes ning V.J võttis kannatanu käe pealt käekella Hong S. D Quarts väärtusega 180 krooni, mille asetas enda parempoolsesse mantlitaskusse. 2 Seega pani V.J toime võõra vallasasja ära võtmise selle ebaseadusliku omastamise eemärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ning isikute grupis, s.o

§ 200lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

U.B süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, viibides 23.01.2008.a kella 20.30 paiku Tallinnas Viru Väljak 4 asuva bussipeatuse juures, grupis koos V.J, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga järgnevalt: U.B ja V.J lähenesid pingil istuvale alkoholijoobes A V ning hakkasid temaga juttu rääkima. V.J üritas kannatanut pingi pealt jopest kinni hoides püsti tõmmata, mille peale kannatanu kukkus maha ning U.B tiris kannatanu uuesti pingile istuma. V.J ja U.B, hoides kannatanu jope kraest, tirisid kannatanu enda vahele seisma ning kui kannatanu üritas lahkuda, takistas teda U.B ning nii kannatanu kui ka U.B kukkusid maha. Seejärel, kui kannatanu oli käpuli tänaval, lõi U.B teda parema jalaga näopiirkonda, mille tulemusena kannatanu kukkus selili maha. Lamava kannatanu tirisid U.B ja V.J uuesti jõuga pingile istuma, kus nad takistasid kannatanul lahkumast teda kinni hoides. Kui kannatanul õnnestus uuesti pingilt püsti tõusta, tõmbas U.B kannatanut jopest kinni hoides tagasi nii, et kannatanu kukkus külili tänavale. Jällegi tirisid U.B ja V.J kannatanu pingile istuma, kus U.B korduvalt raputas kannatanut riietest, hoidis juustest kinni kannatanu pead ning V.J lõi kannatanut parema käega peapiirkonda. Sellise V.J-i ja U.B vahelise kooskõlastatud kannatanu kehalise väärkohtlemise käigus sobras U.B kannatanu taskutes ning V.J võttis kannatanu käe pealt käekella Hong S. D Quarts väärtusega 180 krooni, mille asetas enda parempoolsesse mantlitaskusse. Seega pani U.B toime võõra vallasasja ära võtmise selle ebaseadusliku omastamise eemärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise ning isikute grupis, s.o

§ 200lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, viibides 21.03.2008.a kella 07.15 paiku Tallinnas Jaama 12 ja Raudtee 56 vahelisel alal, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult järgnevalt: U.B lähenes tänaval kõndivale LV`le selja tagant ning hakkas tirima LV käekotti maksumusega 300 krooni, milles oli rahakott maksumusega 100 krooni, sularaha summas 125 krooni, pensionitunnistus, ID kaart, Hansapanga kaart ja kliendikaardid LV nimele, kosmeetikakott koos kosmeetikatarvetega, mobiiltelefon №kia 5110 maksumusega 300 krooni ning lugemisprillid maksumusega 1000 krooni, kuid LV hoidis kotist kõvasti kinni. Käekoti LV käest ära tõmbamisega alustas U.B vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, kuid kuna LV hakkas kõvasti karjuma, U.B ehmatas, lasi kotist lahti ning põgenes sündmuskohalt. Samuti süüdistatakse U.B selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ning röövimise, viibides 29.06.2008.a kella 06.15 paiku Tallinnas Kopli tänaval Angerja trammipeatuse juures, lähenes selja tagant tänaval kõndivatele AR`le ning GU`le ning haaras AR käekotist väärtusega 300 krooni, milles oli ARle kuuluvaid isiklikke esemeid väärtusega kokku summas 3050 krooni järgnevalt: mobiiltelefon №kia maksumusega 2500 krooni, must nahast rahakott väärtusega 250 krooni, sularaha 3 300 krooni ning võtmed. U.B üritas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kotti AR käest ära tõmmata, millega vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas kuriteo toimepanemist, kuid U.B ei saanud kuritegu lõpule viia, kuna kannatanu hoidis kotist kõvasti kinni ja jooksis ära Erika tn politseiosakonda. Seega pani U.B toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise ning avalikult, kuid vägivalda kasutamata, s.o

§ 199lg 2 p 4, 5 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad ennast süüdi täielikult ning enda ülekuulamist ei taotlenud. Kahtlustatavana ülekuulamisel Jevgeni U.B seletas, et kui nad seisid Viru Keskuse ees, siis nendest möödus üks mees, kes tõukas teda kogemata õlaga, mehel oli kulm katki ja tuli verd. Mees istus bussipeatuses pingile, nad küsisis mehe käest mis juhtus ja V.J läks salvrätikuid küsima ja kui mees oli kasutanud V.J-i poolt toodud salvrätte, sõimas neid ebatsensuurselt. Selle peale ta lõi meest rusikaga näkku, millest viimane kukkus. Nad tõstsid mehe püsti ja panid pigile istuma, mees jälle kukkus ja nad jälle panid mehe istuma. Nad rääkisid mehega, miks ta sõimab, nad tahavad ju aidata ja paari minuti pärast tuli politsei kohale. Mees hakkas politseile rääkima, et nemad tahavad raha, telefoni ja jope ära võtta. Politsei käskis taskud ette näidata ja kui nad asju käes hoidsid, näitas mees oma käekellale (tl 99-101 kI). Järgmisel ülekuulamisel 05.02.2008.a. seletas U.B, et üks või kaks korda lõi meest, kes sõimas neid ebatsensuurselt ja raputas jopest, et mees toibuks. Kui nad panid mehe pingile istuma, ta lõi meest veel kaks korda. Eitas raha ja telefoni küsimist, kulm oli mehel katki enne, kellast sai teada siis, kui politsei käskis asjad taskutest välja võtta ja V.J oli käekell. Täiendas, et kui esimene kord lõi meest, viimane kukkus ja ta lõi meest paar korda jalaga, siis tõstsid mehe pingile ja mees kukkus pingilt (tl 105-108 kI). 21.03.2008.a. toimunut U.B samal päeval eitas (tl 18-22 KII). Järgmisel päeval tunnistas U.B ennast süüdi ja seletas, et istus vale bussi peale ning sattus Nõmmele. Nähes naisterahvast kotiga, otsustas koti ära tõmmata. Ta järgnes naisele, haaras kotist, kuid kotti kätte ei saanud. Seletas oma käitumist sellega, et oli purjus (tl 30 kII). 29.06.2008.a. toimunu kohta U.B seletas, et 29.06.2008.a. kella 06.00 ajal oli ta joonud palju õlut, ta ootas trammi peatuses ja temast möödusid kaks naisterahvast ning ta otsustas rebida kenama naisterahva õla pealt käekoti. Ta järgnes naistele ja haaras selja tagant kotist ning tahtis kotiga ära joosta, aga ei saanud, sest naine hoidis kotist kinni. Politsei pidas ta kinni umbes kilomeeter linna poole. Koti äratõmbamise eesmärgiks oli raha saada (tl 17 kIII). Kahtlustatavana ülekuulamisel V.J seletas, et kui nad seisid 23.01.2008.a. Viru Keskuse juures, möödus nendest üks mees, kes lükkas U.B õlaga, sellel mehel oli kulmul muhk ja kriimutus, see mees istus pingi peale. Nad koos U.B-ga läksid mehe juurde ja ta küsis suitsu, siis nad istusid mehe juurde pingile ja küsisid mis juhtus. Mees oli väga purjus ja ütles, et kuskil kukkus. Tema läks teistelt inimestelt salvrätikuid küsima ja kui tagasi tuli, siis nägi, et mees tõusis püsti ja lõi U.B kätega näo ja keha piirkonda, U.B kaitses ennast ja lõi vastu. Ta lõi üks kord meest rusikaga pähe, sest mees oli tugevam kui U.B, millest mees kukkus pikali ja käe pealt kukus kell maha. Ta tõstis üles kella ja võttis selle enda kätte. Siis nad tõstsid mehe üles ja panid pingi peale istuma. Nad hakkasid küsima mehe käest, mida viimane teeb, mille peale mees tõusis püsti ja kukkus, nad panid jälle mehe pingi peale istuma. Mõne aja pärast tuli politseipatrull, ta andis kella välja, mis oli mehel kukkunud ja mille 4 ta üles tõstis. Käekella soovis ta mehele tagasi anda, sest mees oli väga purjus ja võis kella ära kaotada, kella hoidis ta kogu aeg käes, taskusse ei pannud (tl 61-63, 67-71 kI). Kohtuistungil uuritud tõendid ja kohtuliku arutamise järeldused 23.01.2008.a. episood: Kannatanu A V ütlustest nähtub, et ta ootas bussi Viru Kskuse juures Laikmaa tänaval ja märkas Narva mnt poolt lähenevaid noormehi, kes jäid tema ette seisma, üks noormees küsis raha. Ta vastas, et ei anna, siis küsiti mobiiltelefoni, millele ta samuti vastas, et ei anna midagi. Ühel hetkel haaras tema ees seisnud noormees tal käest ja hakkas käekella sikutama, ta suutis noormehe jalaga eemale tõrjuda, sel ajal teine noormees tungis kallale selja tagant ja ta kukkus. №ormehed hoidsid teda maas kinni, tekkis rüselus, kuid noormeeste jõud käis temast üle. Ühel hetkel tuli politseipatrull ja kallaletungijad peeti kinni. Temalt võeti ära hõbedane käekell. Kehavigastustest – kulm katki ja nägu marraskil. Hiljem täiendas kannatanu, et arsti poole pöördunud ei ole, käekella sai tagasi (tl 2-5 kI). Isiku läbivaatuse potokolli kohaselt 29.01.2008.a. läbivaatusega tuvastati kannatanu näo vasaku silma kulmu juures kriimustus 2,5cm, parema silma all kollakat värvi verevalum (tl 6-7 kI). Politseiametniku ettekandest nähtub, et kriminalasja juurde oli võetud käekell Hong.S.D Quarts, mis kinnipidamise hetkel oli V.J-i käes (tl 8 kI), mida on asitõendina vaadeldud, kirjeldatud ja fotografeeritud (tl 9-10) ning kannatanule tagastatud (tl 11 kI). Tunnistaja R Sladkovi (politseiametnik) ütlustest nähtub, et 23.01.2008.a. kell 20.30 oli väljakutse Viru keskuse juurde, kus kaks noormeest peksid vanemat meest. Kohapeal nad nägid verise näoga istuvat meest ja kahte noormeest, kes vastasid vägivallatsejate kirjeldusele. Mees ütles, et peksti ja võeti käekell ära, millele V.J ütles, et kell on tema käes. U.B käed olid verised. Toimetamisel osakonda autos hakkasid noormehed kokku leppima ütlustes, et aitasid kannatanut (tl13 kI). Tunnistajate P ja T ütlustest nähtub, et 23.01.2008.a. olid nad Viru Keskuse juures Laikmaa tänaval ja kuulsid, et üks mees oigab ja oli kuulda lööke ja siis nägid, et mantlis noormees seisab pingi kõrval ja punases mütsis noormees lööb pingil istuvat meest, viimane vastu ei hakanud. Persitski helistas politseisse, sest asi hakkas hullemaks minema. Punases mütsis noormees oli agressiivne – peksis kätega näkku, raputas, andis kõrvakiilu, tiris jopest, kõik kestis 15-20 minutit. Nende juurde tuli mantlis noormees kolm korda – küsis kellaaega, suitsu ja salvrätikuid, nad andsid salvrätikuid, mees pühkis nägu ja siis punases mütsis noormees jätkas vägivallatsemist – lõi kätega näkku, raputas. Tundus, et mees, keda peksti oli purjus (tl 14-17 kI). Politseiametniku Lauri Läänsoo ettekandest nähtub, et Viru Keskuse turvaruumis on kopeeritud videosalvestusi kaameralt nr 11 ajavahemikul 23.01.2008.a. kell 20.2120.53, samuti on kopeeritud välja Põhja Politseiprefektuuri juhtimiskeskuse linnavideosalvestusüsteemi kanal nr.2 salvestus ajavahemikust 20.29-20.40 (tl 22 kI). Politseiametniku ettekandest nähtub, et salvestusel video algab 20.32 ja kaadri kohal on kellaaeg 20.29, erinevus kellaaegades on tingitud sellest, et kelleaeg kaadris näitab operaatori puldi kellaaega, samas kellaaeg kaadri kohal näitab salvesti enda aega, õige kellaaeg on kaadri kohal (tl 24 kI). Asitõendina on vaadledud CD-plaati, millel kaks salvestust, on kirjeldatud sündmust ja noormeeste tegevust Viru Keskuse juures 23.01.2008.a., on olulisematest kohtadest tehtud väljatrükk piltidena (tl 25-52 kI). Asitõendina on vaadeldud CD-plaati, millel salvestatud kõne numbrile 110 kell 20.26 23.01.2008.a. (tl 54-55 kI). 5 Hinnates esitatud tõendeid kogumis leiab kohus, et omavahel langevad kokku kannatanu ütlused, tunnistajate – pealtnägijate ütlused, millised omakorda on kinnitatud videosalvestusega. Nende kokkulangevate tõenditega on süüdistatavate seletused (kahtlustatavatena ülekuulamistel) umber lükatud. Erinevalt kohtueelsest uurimisest (kus kahtlustatavad ennast süüdi ei tunnistanud) kohtuistungil süüdistatavad tunnistasid ennast süüdi ja enda ülekuulamist ei taotlenud. Samas, vastates küsimustele, andsid samasuguseid seletusi toimunu kohta: et kell oli maha kukkunud, eitades peksmist. Videosalvestuselt aga nähtub, et kordagi V.J ei kummardanud, et väidetavalt maha kukkunud kella üles tõsta. Samuti nähtub salvestuselt üheselt, et sündmus arenes just nii, nagu seda kirjeldab kannatanu, mitte süüdistatavate versiooni kohaselt: kannatanu peksmine kestis 15 minutit. Mitu korda tahtis kannatanu ära minna, kuid ta tiriti pingile tagasi. Mitu korda kannatanu kukkus just süüdistatavate löökidest. U.B poolt jalaga lamavat kannatanu näkku (pähe) löömine sellisel viisil, et kannatanu jalalöögi tagajärjel paiskub asfaltide selili on niivõrd ohtlik tegevus, mis oleks võinud põhjustada ka palju raskemad tervisekahjustused (tl 38 pilt). Kõne politseisse toimus kell 20.26 (tl 55 kI). Politsei saabus kohale kell 20.41. Politsei kutsuti välja tunnistajate poolt, kui oli juba kuulda oigamist ja lööke. Süüdistatavate kõõskõlastatud tegevus vähemalt 15 minuti kestel näitab, et tegemist ei olnud nö purjus inimese aitamisega, vaid tegemist oli sihiliku kannatanu peksmisega, mille käigus hõivati kannatanu vara. Seega on tuvastatud, et süüdistatavad röövimise toime panid. Tegu on aset leidnud ja selle panid toime süüdistatavad. Nende tegu sisaldab

§ 200lg.2 p.7 sätestatud kuriteokoosseisu.

Kuivõrd U.B on isik, kes on ka varem toime pannud röövimise, siis tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 200

lg.2 p.4,7 järgi – võõra vara äravõtmisena, kui on seotud vägivallaga, mis on toime pandud grupi poolt. Süüdistatavate tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatavate teod olid õigusvastased ja nad on süüdi kuriteo toimepanemises, nad on süüvõimeline isik. 21.03.2008.a. episood Kannatanu LV ütlustest nähtub, et 21.03. kella 07.15 ajal kõndis ta mööda Jaama tänavat Raudtee tänava poole ning selja tagant ilmus noormees, kes sõna lausumata rabas vasaku käe all olnud käekotist, mille sangad olid üle käe. Ta hakkas kõvasti karjuma ja noormees lasi käekotist lahti ja pani jooksu perearstikeskuse poole ja jooksis paralleelselt raudteele. Ta jälgis noormeest ja nägi, et viimane hakkab koolimaja juurest tagasi tulema Jaama tänava poole. Ta läks töö juurde Raudtee 33 kohvikusse ja töökaaslane T Petrova hakkas seda noormeest jälitama ning helistati politseisse. Füüsilist valu ta ei tundnud (tl 2-6, 7-8 kII). Tunnistaja T P ütlustest nähtub, et 21.03.2008.a. kella 07.20 tuli töökaaslane LV, nuttis, oli väga närvis ja rääkis, et taheti kott ära tõmmata. Teine töökaaslane helistas politseisse, tema aga jooksis Nõmme keskuse poole mööda Jaama tänavat ja vastutulnud tuttavate käest küsis noormehe kohta, teda suunati bussipeatusesse. Bussipeatuses ta tundis ära noormehe (LV oli noormeest näidanud aknast) ja ta ütles politseile, et noormees oli kotti tahtnud ära võtta (tl 9-11). Sündmuskohta on vaadeldud ja on joonistatud skeem (tl 12-13). U.B alkoholijoove tuvastati 21.0.2008.a. kell 08.45 (tl 23 kII). 29.06.2008.a. episood Kannatanu AR ütlustest nähtub, et 29.06.2008.a. kella 06.15 ta koos G U kõndis Angerja trammipeatusest Erika tänavale, seljatagant lähenes märkamatult meesterahvas ja haaras kotist, mis oli üle õla. Koti rihm tuli kinnitusest lahti, aga ta suutis kotti kinni 6 hoida. Nad hakkasid Erika tänava suunas jooksma, noormees jooksis neile järgi, kuid jõudes politseiosakonnani Erika 15 noormeest taga enam ei olnud. Politseis nad teatasid noormehe tundemärgid ja varsti oli noormees kinni peetud. №ormees ei löönud, ainult rabas koti (tl 4-5 kIII). Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud valget nahast tõmblukuga kotti, millel lühem parempoolsest otsakinnitusest lahti rebenenud nahkrihm (tl 6-7 kIII). Tunnistaja G U ütlustest nähtub, et 29.06.2008.a. kella 06.15 ta koos sõbrannaga tuli trammi pealt Erika tänavale. №ormees tuli vaikselt nende selja tagant ja võttis kinni kotist, mis oli sõbranna Alla õla peal. Sõbranna hoidis kotti kõvasti kinni ja noormehele jäi kätte ainult kotirõngas. Kui noormees avastas, et kotti ei saanud, jooksis ta uuesti järgi. Sõbranna karjus „jookseme“, nad jooksid mööda Erika tänavat, A läks politseisse abi paluma, tema jäi välja seisma. Kui noormees nendeni jõudis, läks viimane rahulikult mööda ja läks edasi Tööstuse tänava poole. Sõbranna istus politseiautosse, sõideti noormehele järgi (tl 31 kIII). Kahtlust ei ole selles, et U.B on need varguse katsed toime pannud. Teod on aset leidnud ja need pani toime süüdistatav. Tema tegu sisaldab

§ 199lg.2 p.4,5 - 25 lg.1,2 sätestatud kuriteokoosseisu.

Võõraid kotte tahtis U.B hõivata avalikult ja isikuna, kes on varem toime pannud vargusi. Kottide haaramisega vägivalda ei kaasnenud Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava teod olid õigusvastased ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks

§ 57lg.1 p.3 kohaselt on puhtsüdamlik kahetsus V.J-i suhtes.

Kohus leiab, et süüdistatavat U.B on võimalik karistada vangistusega raskeima sanktsiooni (

§ 200lg.2) alammäära suuruses, arvestades toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust.

Vangistuse mõistmine on põhjendatud, sest tegemist suure ühiskonnaohtlikkusega ja laialt levinud kuriteoga ning U.B on ka varem karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest ning ta ei ole järeldusi teinud. U.B-le 28.06.2005.a. Narva Linnakohtu otsusega määratud katseaeg lõppes 27.12.2007.a. Vähem kui kuuaja möödudes pani ta toime raske varavastase kuriteo – röövimise, millega seoses viibis vahi all kuni 05.03.2008.a. Seejärel, viibides taas vabaduses, pani ta toime avaliku varguse katse (koti käest rebimise) 21.03 ning viibis jälle vahi all kaks päeva kuni 22.03.2008.a. Seejärel 29.06.2008.a. pani toime järjekordse avaliku varguse katse (analoogne käekoti rebimine). Kohus asub seisukohale, et U.B poolt selline järjepidev võõra vara vastane käitumine iseloomustab U.B kui isikut, kes ei ole võimeline seaduskuulekalt elama: olles korduvalt viibinud vahi all ja kahtlustatavana raskes kuriteos ülekuulatud, ei ole U.B järeldusi teinud. Kohtuistungil tajus kohus, et U.B kahetses ainult seda, et Viru Keskuse juures toimepandust on videosalvestused olemas ja tema tegelik käitumine on tuvastatud. Puhtsüdamlikku kahetsust ei ole U.B avaldanud. Samuti küsitav on U.B alalise elukoha olemasolu, mistõttu kriminaalhoolduse rakendamine ei ole võimalik. 7 Kohus leiab, et süüdistatavat V.J on võimalik määrata kriminaalhooldaja järelevalve alla ja karistada vangistusega alammääras, mida ei pöörata täitmisele

§ 74alusel. Ta omab perekonna toetust, Kopli Ametikoolist iseloomustatakse teda rahuldavalt (tl 90 k

I). V.J viibis vahi all 20 päeva ning kinnitas kohtus, et on teinud enda jaoks järledused. Kohus arvestab V.J-i poolt toime pandud kuritegude arvu – ta pani toime ühe kuriteo, seega arvuliselt süü ei ole suur. KrMS § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud, so süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja tasu osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg.3 kohaselt jätab kohus osa menetluskulusid – kaitsjatasu riigi kanda, sest V.J-i puhul on tegemist õppiva alaealisega, U.B aga sai 18aastaseks vahetult enne kuriteo toimepanemist 23.01.2008.a. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-st 179, 180, 306, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada V.J

§ 200lg.2 p.7 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 (kolm) aastat. Kr

MS § 238 lg.2 kohaselt vähendada V.J-ile mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 2 (kaks) aastat.

§ 74

kohaselt jätta vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui V.J ei pane 2 (kaks) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale pandud

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all.

§ 68lg.1 kohaselt arvata eelvangistuses 23.01-11.02.2008.a.

viibitud karistusaja hulka ja lugeda 20 päeva karistusest kantuks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada U.B

§ 200lg.2 p.4,7 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 (kolm) aastat.

Süüdi tunnistada U.B

§ 199

lg.2 p.4,5 - 25 lg.1,2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud.

§ 64lg.1 kohaselt mõista kuritegude kogumi eest U.B-le liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat. Kr

MS § 238 lg.2 kohaselt vähendada U.B-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 2 (kaks) aastat.

§ 68

lg.1 kohaselt arvata eelvangistus – vahi all 23.01-05.03; 21-22.03 ja alates 29.06.2008.a. karistusaja hulka. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata, ning karistuse kandmise alguseks on 29.06.2008.a. (alates 29.06.2008.a. kuulub kandmisele 1 aasta 10 kuud 12 päeva vangistust). Välja mõista V.J-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 10875.- (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni. Välja mõista U.B-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 10875.(kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni. Menetluskulu tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „nimi, 1-08-5467, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole 8 täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 16.septembril 2008.a. ja kohtuotsus tervikuna koostatakse 15 päeva jooksul pärast apellatsiooniteate esitamist. Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.