1-09-8114/3

Kriminaalasi nr. 1 – 09 - 8114 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 01.juulil 2009 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul prokuröri: Peeter Pool kaitsja: Kätlin Uibo osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas I.G ik. xxx, eesti keel, Eesti vabariigi kodanik, keskeriharidus, ei tööta, eluk. xxx, varem kriminaalkorras karistatud 1.10.06.2009 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 184 lg. 1 järgi 2 a. 3 k. vangistusega. Koheselt kuulub kandmisele 7 kuud vangistust. Ülejäänud 1 a. 8 k. vangistust tingimisi 2 a. katseajaga. Mõistetud vangistuse algus alates

1. jaanuarist 2009 a. süüdistusasja KarS § 424 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: Süüdistatav I.G on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema olles varem 23.04.2007 a. karistatud LS § 74 – 19 lg. 1 järgi rahatrahviga 15000 krooni, mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kustumata karistuse ajal uuesti olles joobeseisundis ( narkojoove ) 14.01.2009 a. kella 21.55 ajal juhtis Tallinnas Tammsaare tee 110 asuva maja juures mootorsõidukit Nissan reg. nr. xxx. Seega I.G pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav I.G tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav I.G ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelse uurimise ajal antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et enne 14.
2. ta tarvitas narkootilist ainet ja sel päeval hakkas juhtima rendiautot Nissan. Tammsaare teel tehti talle haarang ja blokeeriti auto. Erariides politseinikud koos autodega pidasid ta kinni. Ta toimetati Wismari haiglasse ekspertiisi ja tal tuvastati narkojoove. Talle mõistetud rahatrahv oli osaliselt tasumata. Tunnistaja Toomas Poka poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlusest nähtub, et 14.01.2009 a. ta täitis tööülesandeid ja Tammsaare teel toimus I.G kinnipidamine. Kinnipidamise käigus I.G tagurdas autot ning toimus kokkupõrge teise autoga. Isikul oli narkojoobe kahtlus ja I.G toimetati Wismari haiglasse. I.G süü on peale tema ja tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist otsusega väärteoasjas, joobeseisundis meditsiinilise tuvastamise aktiga – tuvastati narkootiline joove / t.l. 2, 8 /. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetlusega kohaldamisega nõustumine oli tema tahte avaldus. Kohus tuvastas, et 14.01.2009 a. politseihaarangu käigus I.G peeti kinni ning sõidukist võeti ära narkootiline GHB ja samal päeval võeti ta ka vahi alla. Tema suhtes alustati kriminaalmenetlust KarS § 184 lg. 1 järgi. Alles 06.05.2009 a. alustati tema suhtes kriminaalmenetlust KarS § 424 järgi. Kohus leiab, et mõlemad kriminaalasjad oli vaja menetleda ühise kriminaalasjana, kuid temast olenemata põhjustel seda ei tehtud, seetõttu tuleb I.G vabastada sundraha sissenõudest. Kohtuvälise menetleja otsusega väärteoasjas nr. 2302,09, 003959 kohaselt teda karistati LS § 74 – 32 lg. 1 järgi selles, et 14.01.2009 a. kell 21.55 juhtis mootorsõidukit Nissan reg. nr. xxx ja tagurdas otsa pargitud sõidukitele ning seejärel sõitis otsa ees seisvale sõidukile ja põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseile teatamata, kuigi teatamine oli kohustuslik. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tema kinnipidamiseks teostati haarang ja edasine sõit piirati politsei eravärvides autodega. Koheselt ta peeti ka sündmuskohal kinni ning ei ole tuvastatud tema põgenemist. Kuna ta ei saanud põgeneda ja selle teostamine pole ka materjalidega kindlaks tehtud ning sellises situatsioonis ta ei olnudki kohustatud liiklusõnnetusest teatama. Pärast kinnipidamist ta võeti vahi alla ja alustati kriminaalmenetlust KarS § 184 lg. 1 tunnustel toimepandud kuriteo kohta. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust, käesoleval ajal mõistetud vangistuse kandmist, töökoha ja iseseisva sissetuleku puudumist, samuti puudub vajadus tema suhtes rakendada lisakaristust, sest 27.04.2009 a. otsusega väärteoasjas LS § 74 – 32 lg. 2 alusel lisakaristusena võeti mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks ning kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada I.G KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 3 ( kolm ) kuud vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 2 ( kaks ) kuud vangistust. KarS § 65 lg. 1 alusel mõistetud karistus lugeda kaetuks Harju Maakohtu 10.06.2009 a. kohtuotsusega mõistetud karistusega s.o. 2 aasta 3 kuu vangistusega, millest KarS § 74 lg. 2 alusel määrata, et koheselt ärakandmisele kuulub 7 kuud vangistust. Seega mõistetud vangistus 2 ( kaks ) kuud lugeda kaetuks ärakandmisele kuuluva 7 kuu vangistusega ja karistuse algust arvestada tõkendi – vahistamine – kohaldamisest s.o. alates
3. jaanuarist 2009 a.. 2 Välja mõista I.G-lt kaitsjatasu1155.60 krooni 3 Välja mõista I.G-lt kohtukuludena ekspertiisitasu 600 krooni. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777 4 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik