1-08-12691/20

1-08-12691 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.juunil 2009.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1- 08- 12691 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Julia Katškovskaja, Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Tõlk Kriminaalasi L.H süüdistuses KarS § 263 p. 1, 3 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu

1. veebruari 2009.a. otsus Apellatsiooni esitaja vandeadvokaat Paul Järve Prokurör Sirje Hunt Süüdistatav L.H, ik. XXX, ei tööta, OÜ M., eluk. XXX X-XX, XXXXX, varem kolmel korral kohtulikult karistatud, neist viimati 4.märtsil 2008.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 200 lg.2 p.4, 7 järgi 3 a. vangistusega tingimisi 3 a. katseajaga, vahi all viibi alates 29.juunist 2008.a. Kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmik RESOLUTSIOON Tühistada osaliselt Pärnu Maakohtu
2. veebruari 2009.a. otsus kuriteo kvalifikatsiooni osas L.H süüditunnistamises KarS § 263 p.1,3 järgi ning mõista ta selle süüdistuses õigeks. Uue otsusega tunnistada L.H süüdi KarS § 121 järgi ja karistada 10 ( kümne ) kuulise vangistusega, mida KarS § 65 lg.2 alusel suurendada Pärnu Maakohtu
3. märtsi 2008.a. otsuse järgi kandamat karistuse osa - 3( kolme ) aasta vangistuse - võrra ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus, tähtajaga 3 ( kolm) aastat ja 10 ( kümme ) kuud. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
4. juunil 2009.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Üldmenetluse korras tehtud Pärnu Maakohtu
5. veebruari 2009.a. otsusega tunnistati L.H süüdi KarS § 263 p.1,3 järgi ja karistati 10 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg.2 alusel suurendati eelmise Pärnu Maakohtu
6. märtsi 2008.a. otsuse järgi ärakandmata karistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus pikkusega 3 a. ja 10 kuud. L.H tunnistati süüdi selles, et tema, 25.juulil 2008.a., XXXXXX, XXX XX X elamu juures, rikkus raskelt avalikku korda – tungis kallale tänaval jalutanud kannatanule M. J. ja lõi teda käelaba ümber keritud ketiga ühel korral näkku, kolmel korral pähe ja ühe korra vastu vasakut käsivart, põhjustades kannatanule valu ja tervisekahjustusi peahaava, marrastuste ja põrutuste näol. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsiooni väidete kohaselt oli maakohtus D. Lumise süüdistuse arutamisel kohtulik uurimine ühekülgne ja süüdistava kallakuga. Maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust, mistõttu mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Süüdistatav L.H on kohtueelsele menetlusel kui ka kohtus kinnitanud, et tal oli telefoni teel kannatanuga eelnevalt sõnavahetus, milles kannatanu lubas süüdistatav metsa viia ja läbi peksta. Nähes
7. juulil 2008.a. kannatanut M. J. oma elukohast möödumas, soovis süüdistatav saada ähvarduse suhtes selgitust. Kannatanuga M. J. oli koos veel A. P. ja A. K.. Süüdistatavaga oli kaasas V. T.. Kui kannatanu M. J. hakkas kätt taskust välja võtma, arvas süüdistatav ekslikult , et kannatanu teda mingi löögiriistaga ründab ning seetõttu pole süüdistatava käitumine KarS § 31 lg.1 kohaselt õigusvastane. Samuti pole KarS § 28 lg.1 järgi tegu õigusvastane kui isik tõrjub vahetult eesseisvat rünnet, hädakaitse piire ületamata. Kohtu järeldused selles, et kannatanu ja süüdistatava vahel varem konflikti polnud, või et „metsa viimise jutt“ pole usutav, ei põhine kohtus uuritud tõenditel. Apellandi hinnangul pole tõendatud süüdistatava L.H poolt avaliku korra rikkumine. Isikute vahelise tüli lahendamine avalikus kohas, ei tähenda iseenesest avaliku korra rikkumist. Mitmetes Riigikohtu lahendites on selgitatud, et avaliku korra rikkumisest saab üldjuhul rääkida vaid siis, kui koosseisupärane tegu pannakse toime avalikus kohas, kuhu on juurdepääs piiramatul hulgal isikutel. Lisaks vägivalla tarvitamisele tuleb tuvastada, et sellega häiriti juhulike, asjasse mittepuutuvate isikute rahu või teo järelmid ulatusid avalikku kohta ja kahjustasid seeläbi avalikku korda. Süüdistatava L.H tahe ega kannatanu tahe ei olnud suunatud teiste isikute rahu häirimisele. Konflikti lahendamise juurse ei viibinud pooltega mitteseotud, ehk kõrvalisi isikuid. Tunnistaja V. T. oli süüdistatava külaline ning tunnistajad A. P. ja A. K. olid ühes leeris kannatanuga. Lapsevankris maganud last konflikti ei häiritud, sest ta magas edasi. Maakohus pole hinnangut andnud süüdistataval kaasas olnud ketile, mida viimane ise nimetab võtmehoidjaks. Kohtu järeldus, et süüdistatav L.H võttis kaasa koera jalutusketi, ei vasta keti kirjeldusele ega tunnistaja M. R. ütlustele selles, et tunnistaja ise läks keti otsas olnud koeraga jalutama. Koera jalutamine toimus süüdistatava ja kannatanu vaheline konfliktiga samaaegselt. Seetõttu ei saanud üks ja saama kett olla süüdistatava L.H kui ka tunnistaja M. R. käes. Karistuse mõistmisel pole maakohus arvestanud süü suurust ja karistuse eesmärgi saavutamise asjaolusid, mis võimaldaksid leebema karistuse kohaldamist. Ringkonnakohtu istungil kaitsja A. Nõmmik ja süüdistatav L.H toetasid esitatud apellatsiooni täies ulatuses. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ning taotles maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et apellatsioonis korratakse sisuliselt kõikki samu väiteid, mis süüdistatava ja kaitsja poolt olid kaitseversioonina esitatud esimese astme kohtus. Maakohtus vahetult uuritud isikuliste tõenditega on vaieldamatult tõendatud, et süüdistatava L.H käitumine 25.juuli 2008.a. õhtul - korteriaknalt ebaviisakas kannatanu M. J.i poole pöördumine ja tänaval omavaheliste suheteklaarimise algatamine - olid selgelt kannatanuga konflikti provotseerivad. Ringkonnakohtu hinnangul iseloomustavad need teod süüdistatava L.H agressiivset rünnakuvalmidust, mitte tema kaitsetahet või hädakaitse seisundit. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kannatanu M. J.i liigutus – oma käe taskust väljavõtmine - pole toiming, mida võinuks hinnata süüdistatava L.H vastu suunatud ründe alguseks. Isegi olukorras kui kannatanu M. J. püüdnuks tegelikult süüdistatavat füüsilise jõu kasutamise abil tõrjuda , ei asetunuks süüdistatav L.H oma eelneva provotseeriva käitumise tõttu hädakaitse seisundisse. Kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus pole saadud ühtegi tõendit selle kohta, et kannatanu M. J. mingil objektiivsel ja ühetähenduslikul mõistetaval viisil väljendanuks kavatsust või püüdu süüdistatavat rünnata. Puuduvad ka teod, mis tõendaksid süüdistatava L.H vastu suunatud ründe vahetut algust. Ringkonnakohtu hinnangul puudus iseenesest tegu, mille faktilistes asjaoludes võis süüdistatav L.H eksida ja lugeda kannatanu M. J.i peksmist lubatavaks, õiguspäraseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et keerates keti ümber käe laba, millega süüdistatav L.H kannatanut lõi, kasutas ta ketti relvana, eesmärgiga põhjustada kannatanule enamat füüsilist valu ja traumaatilisi tervisekahjustusi. Seejuures pole tähtsust kas süüdistatav L.H oli ketti relvana kasutamiseks eelnevalt kohaldatud ja kaasa võtnud või tegi ta seda kuriteopaigas. Samuti pole tõenduseseme tuvastamise seisukohalt tähendust asjaolul, kas tegemist oli ketiga, mida süüdistatava L.H kasutas võtmehoidjana või muul otstarbel. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et süüdistatava L.H poolt kannatanu M. J.i löömise pealtnägijad- tunnistajad V. T. ning A. P. ja A. K. - olid süüdistatava ja kannatanu tuttavad, mitte avaliku korra ja nende rahu rikkumise tõttu konflikti juurde sattunud isikud. Kriminaalasja menetluse käigus pole selgunud kolmandaid isikuid, kelle rahu või tavapärast elukorraldust oleks XXX tänaval süüdistatava L.H poolt kannatanu löömine riivanud. Samuti puuduvad tõendid, mis võimaldaksid kõrvaldada süüdistatava L.H ütluste vastuolu kannatanu M. J.i ütlustega telefoni teel edastatud ähvarduse tegeliku asteleidmise osas. Seetõttu pole kohtus uuritud tõenditele tuginevalt kõrvaldatud kahtlus, et süüdistatav L.H ründas kannatanut M. J. isiklike suhete pinnal tekkinud konflikti tõttu. Kriminaalasjas puuduva tõendid selles, et süüdistatava ja kannatanu vaheline tüli XXX tänaval väljus isiklikku konflikti lahendavate poolte sfäärist ja puhkenud lärmiga, kähmlusega või muul viisil häiris asjasse mittepuutuvate isikute rahu, riivas nende sündsustunnet ning rikkus avalikku korda. Neil asjaoludel on ringkonnakohus veendunud, et kohtus vahetult uuritud tõenditega pole süüdistatava L.H käitumises usaldusväärset tõendamist leidnud KarS § 263 järgse kuriteokoosseisu objektiivne tunnus - rahu või avaliku korra rikkumine. Seetõttu tuleb süüdistatava L.H poolt kannatanule M. J.ile peksmisega füüsilise valu ja terviskahjustuste põhjustamine peahaava, marrastuste ja põrutuste näol, kvalifitseerida KarS § 121 järgi kehalise väärkohtlemisena. Ringkonnakohtu hinnangul on süüdistatavale L.H-le esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus vastavuses tema süü suurusega kannatanu M. J. kehalisel väärkohtlemisel. Süüdistatava L.H karistust kergendavaid või seda raskendavaid asjaolusid ei ole selgunud asja arutamisel maakohtus ega ringkonnakohtus. Karistuse mõistmisel on maakohus juhindunud KarS § 56 sätestatud karistamise alusest ning põhjendanud vangistusega karistamist. Karistusena mõistetud lühiajaline tähtajaline vangistus jääb KarS § 121 sanktsiooni alammäära lähedale. Seetõttu ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu otsuses karistuse liigi ja tähtaja kohta esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks nende kordamist. Liitkaristus mitme kohtuotsuse järgi on moodustatud õigesti. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.4; § 338 p.2; § 340 lg.2 p.3 ringkonnakohus tühistab Pärnu Maakohtu
8. veebruari 2009.a. otsuse kuriteo kvalifikatsiooni osas L.H süüditunnistamises KarS § 263 p.1,3 järgi ja kvalifitseerib toimepandud teo KarS § 121 järgi jättes selle teo eest mõistetud karistuse kui KarS § 65 lg.2 järgi mõistetud lõpliku liitkaristuse muutmata. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Süüdistatav L.H ega tema poolt valitud kaitsja, vandeadvokaat A. Nõmmik, kaitseülesande täitmise eest makstava tasu suuruse ja hüvitamise kohta ringkonnakohtule arvestust ega taotlust ei esitanud. I. AMANN J. KATŠKOVSKAJA J. PAAP