Obsah (9)

§ 123§ 266§ 330§ 74§ 75§ 68§ 78§ 121§ 64

Ärakiri. 1-09-15236 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoobril 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja nr 1-09-15236 (09230107093) Kohtun

§ 123

järgi ja R.L süüdistuses

§ 266lg 1 ning § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Saskia Kask Süüdistatavad 1.

T.R - isikukood xxx; elukoht: xxx; EV kodakondsus; keskharidus; lapsehoolduspuhkusel; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat määratud korras Talvi Vaske 2. R.L - isikukood xxx; elukoht: xxx; EV kodakondsus; algharidus; ei tööta, ei õpi; varem kriminaalkorras karistatud 4 korral, neist viimati: 18.09.2007.a Tartu Maakohtu otsusega

§ 330

alusel rahalise karistusega 40 päevamäära, s.o 2000 krooni (Tartu MK Viljandi kohtumaja poolt asendati rahaline karistus 03.06.2009.a vangistusega 13 päeva (kandis karistust 03.-15.06.2009.a); korduvalt karistatud väärtegude eest; tõkend – vahistamine alates 27.09.2009.a. Kaitsja advokaat määratud korras Toomas Pilt 2 RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada T.R

§ 123

järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 74

lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 3 (kolm) kuud vangistust; 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust jätta tingimisi kohaldamata ja mitte pöörata seda täitmisele, kui T.R 3 (kolme)-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab

§ 75

lg 1 p 1-5 nimetatud kontrollnõudeid ning kohustused

§ 75

lg 2 p 2, 8 alusel: 1) katseajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalabiprogrammides ning

§ 75

lg 4 alusel on T.R kohustatud tegema koostööd lastekaitsega.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka T.R-i eelvangistuses viibitud aeg 05.05.06.08.2009.a, s.o 3 kuud ja 1 päev ning lugeda T.R-i koheselt ärakandmisele kuuluv vangistus kantuks, tingimisi jätta kohaldamata vangistus 1 aasta 8 kuud ja 29 päeva. Tõkend – elukoast lahkumise keeld - tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. Tallinna Vangla Harju KrHO juhatajal määrata T.R-ile kriminaaltooldaja.

§ 78p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

2. Süüdi tunnistada R.L

§ 266

lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust,

§ 121

järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka R.L eelvangistuses viibitud aeg 22.03.2009 ja 06.05.2009-02.06.09 ja 16.06 - 29.07.2009, s.o 2 kuud ja 11 päeva vangistust ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2 aastat 9 kuud ja 19 päeva vangistust algusega 27.09.2009.a. Tõkend – vahistamine jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni.

1. Asitõendid – (asuvad kriminaaltoimiku juures): 2 CD-plaati kõnede salvestusega Häirekeskusesse, 2 DVD-plaati salvestusega T.R-i ütluste seostamisest olustikuga ning 2 DVD-plaati salvestusega R.L ütluste seostamisest olustikuga - hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist;
2. Välja mõista menetluskulud riigieelarve tuludesse (tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbank-is); maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777, kriminaalasja number 1-09-15236 ja süüdimõistetu nimi: 2 3 4.
3. T.R-ilt määratud kaitsjale makstavast tasust 2 000 (kaks tuhat), ekspertiisi maksumusest 1 500 (üks tuhat viissada) krooni ning sundrahast 1 500 (üks tuhat viissada) krooni; 4.
4. R.L-ilt määratud kaitsjale makstavast tasust 2 500 (kaks tuhat viissada), ekspertiisi maksumusest 1 500 (viis tuhat kuussada seitsekümmend kaks) krooni ning sundraha 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni; Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS T.R süüdistatakse selles, et tema alates XXX.a kuni 05.05.2009 jättis järjepidevalt oma poja KMP(sünd. XXX.a) hooletusse ja järelevalveta. Pidevalt viibis lapse juures alkoholijoobes, jättis teadvalt lapse alkoholijoobes isikute järelevalve alla, jättis lapse hooldamata ning hooletusse emotsionaalses mõttes. Korduvalt andis lapse hoida kolmandatele isikutele ja ei tulnud mitme päeva vältel lapsele järgi, teadmata kus ja kes tema last hoiab. T.R jättis selliselt teadlikult ja tahtlikult täitmata perekonnaseaduse § 50 lg 1, 2 ettenähtud kohustuse – lapse eest hoolitseda ja tema huve kaitsta, mistõttu on osutunud võimalikuks, et lapsele on ajavahemikul XXX-05.04.3009 lapse raputamisest põhjustatud peaaju ämbikvõrkkelmealune verevalum, V-IX roiete ja mõlema sääreluu ülemise otsa murrud, psühhomotoorse arengu mahajäämus, mille kestus ületab 4 kuud, s.o raske kehaline haigus. Samuti lapse raputamisest põhjustatud ajukahjustusest tingituna diagnoositud tal raske psüühikahäire. Samuti ööl vastu 05.05.2009.a jättis T.R Tallinnas XXX oma lapse teadvalt alkoholijoobes R.L hoole alla, kes magamata ja joobe tõttu lapse käest vastu voodi äärt pillas, millega põhjustas lapsel II-VIII roiete vasaku kodarluu alumise otsa murrud, nahaalused verevalumid paremal rindkerepoolel ja parema alajäseme siseküljel, täppverevalumid näol ja rindkerel ning verevalumid silmade sidekestadel. Ilma meditsiinilise abita oleks lapse seisund muutunud eluohtlikuks. Ka on lapse hooletusse jätmise tagajärjel temal ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi hinnangul diagnoositud vastavalt Rahvusvahelisele Haiguste Klassifikatsioonile – lapse hooletusse jätmine emotsionaalses mõttes (kood Z 62.4) ja ebaadekvaatne kontroll ja järelevalve vanemate poolt (kood Z 62.0). Olles emana lapse kaitsegarandiks, põhjustas T.R tahtlikult last järjepidevalt hooletusse ja järelevalveta jättes reaalse võimaluse raske tervisekahjustuse tekkimiseks oma lapsele ning jättis lapse sellisesse olukorda ohtu kõrvaldamata. Seega, asetades ja jättes teise inimese tema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda, pani T.R toime

§ 123järgi kvalifitseeritava kuriteo.

R.L süüdistatakse selles, et tema 21.03.2009 kella 23.55 ajal Tallinnas Paavli 3 juures tungis lukustamata ukse avamise teel valdaja IK´i tahte vastaselt viimasele kuuluvasse furgoonautosse Mercedes Benz XXX. Seega, valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse ebaseadusliku tungimisega pani R.L toime omavolilise sissetungi ehk

§ 266lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 05.05.2009.a, ajavahemikul 04.30-08.00 Tallinnas XXX, olles joobes, mitu päeva järjest alkoholi tarvitanud ning magamata, samuti olles tülitsenud oma tüdruksõbra 3 4 T.R, kukutas viimase 4 kuu vanuse poja KMP´e (sünd XXX) käest vastu võrevoodi äärt, millega põhjustas lapsele II- VIII roiete ja vasaku kodarluu alumise otsa murrud, nahaalused verevalumid paremal rindkerepoolel ja parema alajäseme siseküljel, täppverevalumid näol ja rindkerel ning verevalumid silmade sidekestadel. Ilma meditsiinilise abita oleks lapse seisund muutunud eluohtlikuks. R.L pani teo toime kaudse tahtlusega, kuna pidas võimalikuks ja möönis, et olles sellises seisundis võib ta last vigastada. Seega, kahjustades teise inimese tervist, pani R.L toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepete sisu. Süüdistatava T.R, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör T.R-i süüdi tunnistamist

§ 123järgi ning tema karistamist vangistusega 2 aastat.

Prokurör taotleb

§ 74

lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 3 kuud vangistust; 1 aasta ja 9 kuud vangistust jätta tingimisi süüdimõistetu suhtes kohaldamata ja mitte pöörata seda täitmisele, kui T.R 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab

§ 75

lg 1 p 1-5 nimetatud kontrollnõudeid ning kohustusi

§ 75

lg 2 p 2, 8 alusel: 1) katseajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalabiprogrammides ning

§ 75

lg 4 kohaselt määrata, et T.R on kohustatud tegema koostööd lastekaitsega.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka T.R-i eelvangistuses viibitud aeg 05.05.-06.08.2009.a, s.o 3 kuud ja 1 päev ning lugeda T.R-i koheselt ärakandmisele kuuluv vangistus kantuks. Süüdistatava R.L, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör R.L süüdi tunnistamist

§ 266

lg 1 järgi ja karistamist vangistusega 2 kuud,

§ 121järgi ja karistamist vangistusega 3 aastat.

Prokurör taotleb

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõista vangistus 3 aastat.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka R.L eelvangistuses viibitud aeg 2 kuud ja 11 päeva vangistust ning alates tema kinnipidamisest 27.09.2009 kuni kohtuotsuseni käesolevas kriminaalasjas. Kohtuliku arutamise järeldused. Süüdistatavad tunnistasid kohtuistungil ennast neile esitatud süüdistustes süüdi ning kahetsesid toimepandut. Kinnitasid, et on oma kokkulepetest aru saanud ja nõustuvad nendega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsjad jäid samuti sõlmitud kokkulepete juurde. Menetluskulusid palusid nad vähendada KrMS § 180 lg 3 alusel. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate eneste süüdi tunnistamine ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatavate käitumine, nende süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega. Õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud antud asjas puuduvad. Süüdistatavad tuleb süüdi tunnistada neile esitatud süüdistustes ning karistused tuleb neile mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 4 5 KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, s.o. antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu, ekspertiis ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 kuupalga alammäära ehk 6525 krooni). Kohus võtab menetluskulusid määrates arvesse süüdimõistetute varalist seisundit, samuti resotsialiseerumisväljavaateid ning leiab, et menetluskulude täielik hüvitamine käib neile ilmselt üle jõu, mistõttu KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, § 249, § 311, § 313. Kohtunik/allkiri/ Ärakiri õige. Kohtunik 5