järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Prokuröri abi Ruti Kilg Süüdistatav L.P elukoht: XXXXXX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Aivar Hint RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada L.P
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, s.o 31 100 (kolmkümmend üks tuhat ükssada) krooni.
alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 (kümme) kuuks järgmiselt: L.P tuleb igakuuliste maksetena tasuda alates kohtuotsuse jõustumisele järgnenud kuust 20. kuupäevaks 31 10 (kolm tuhat ükssada kümme) krooni kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni.
lg 1 p 1 alusel võtta L.P-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuus) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus
Kokkulepe 2
§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 100 päevamäära.
lg 1, 2, 3, 4 järgi on L.P rahalise karistuse mõistmisel päevamäära suuruseks tema 2008.a keskmine päevasissetulek 311 krooni ja rahalise karistuse suuruseks tuleb mõista 31 100 krooni.
kuupäevaks summas 3110 krooni kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni alates kohtuotsuse jõustumisele järgnenud kuust.
lg 1 alusel nõuab prokurör kohtus süüdistatavale lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuueks kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. L.P tuleb süüdi tunnistada
Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni) ja määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 840 krooni ja kohtumenetluses 120 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohus leiab, et L.P käib kõigi menetluskulude tasumine ühe korraga üle jõu, mistõttu tuleb talle anda võimalus tasuda neid kaheksa kuu jooksul võrdsetes osades. Tema sissetulek on ca 10 000 krooni, kuid lisaks rahalisele karistusele tuleb tal tasuda veel õppelaenu. Ingeri Tamm Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.