4-09-15841/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.november 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-15841 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi D.Z väärteoasi NPALS § 15 Menetlusalune isik D.Z (isikukood xxx, kodakondsus määratlemata, elukoht xxx, töökoht puudub) 16.november 2009.a. Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud 1 järgi kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri, esindaja Jelena Saveljeva RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48, NPALS § 151 ning V™S §-dest 83 p 2, 107-111, kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada D.Z NPALS § 15 järgi ja mõista karistuseks arest 10 (kümme) päeva. Kohustada D.Z asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 18.12.2009.a. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. D.Z poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada D.Z suhtes sundtoomist arestimajja. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja PP arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. D.Z mõista D.Z-ilt ekspertiisitasu 1376 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend kuus) krooni riigituludesse joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise ning see tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034800017 SEB või 221023778608 Swedbank, viitenumber

1. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: D.Z suhtes on koostatud 06.06.2009.a. väärteoprotokoll nr AB 1007073 selle kohta, et tema, viibides 06.06.2009.a kella 11.00 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, aadressil Sadama 1 (Tallink Express Hotell), tarbis ebaseaduslikult ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist või psühhotroopselt ainet, rikkudes sellega NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi. Samuti on D.Z suhtes koostatud 24.08.2009.a. väärteoprotokoll nr AB 943167 selle kohta, et tema, viibides 24.08.2009.a kella 16.15 ajal Harju maakonnas, Tallinnas aadressil Läänemere tee 11, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, millega rikkus NPALS § 3 lg 1 sätteid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi. D.Z Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 16.11.2009.a. kell 09.00 toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kohtukutse anti D.Z-ile isiklikult allkirja vastu üle 08.10.2009.a. ja 04.11.2009.a. Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollides toodu juurde ning leidis, et D.Z süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust ning seda selleks, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuväline menetleja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et isik jätkab väärtegude toimepanemist, mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada D.Z väärteoprotokollides kirjeldatud rikkumise eest arestiga 10 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et D.Z süü väärteo, s.o narkootikumi tarvitamine, toimepanemises 06.06.2009.a. on tõendamist leidnud eelkõige menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses antud ütlustega, et ta 05.06.2009.a. tarvitas „hiinlast“ (lk 1), joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 1435/47, mille järgi esines D.Z narkootiline joove fentanüülist kombineeritud joobega psühhotroopsetest ainetest (lk 2), saatekirjaga joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks, millisest nähtub, et D.Z suhtes läbi viidud joobeseisundi tuvastamise ekspertiis läks maksma 450 krooni (lk 3), saatelehega psühhoaktiivsete ainete suhtes laboratoorseks uuringuks, mille kohaselt oli D.Z-ilt võetud analüüsi tulemus fentanüüli ja bensodiasepiinide suhtes positiivne (lk 4), D.Z EV isikutunnistuse nr B0286278 koopiaga (lk 6). D.Z süü narkootikumi tarvitamises 24.08.2009.a. on tõendamist leidnud eelkõige menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses antud ütlustega, mis kinnitavad et ta tarvitas rohtu, marihuaanat (lk 1), D.Z suhtes koostatud õiendiga isikusamasuse tuvastamise kohta (lk 2), joobeseisundi meditsiinilise saatekirjaga, mille järgi võeti D.Z-ilt uriinianalüüs narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse määramiseks ning joobeseisundi tuvastamise ekspertiis läks maksma 926 krooni ning EKI tuvastas D.Z uriinis fentanüüli, 3-metüülfentanüüli, alprasolaani, klonasepaami ja metakoliidi olemasolu (lk 4). D.Z poolt toime pandud eelpool kirjeldatud väärtegude kvalifikatsioon NPALS § 15 järgi on õige. 1 Kohtu hinnangul on D.Z väärteod toime pannud tahtlikult. Kohtule pole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et isikul oli olemas arsti ettekirjutus narkootikumide või psühhotroopsete ainete tarvitamiseks. 2 Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et D.Z on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, mis on tasumata, ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga, kuna jättes tasumata varasemad rahatrahvid, väljendab menetlusalune isik oma hoolimatut suhtumist eelnevalt määratud karistustesse. D.Z-ile ei ole põhjendatud uue rahatrahvi määramine, kuna isik ei tööta, mistõttu puudub tal sissetulekuallikas. D.Z ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elu normidesse. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et D.Z tuleb seniste rikkumiste arvu arvestades karistada arestiga 10 päeva, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 18.
2. 2009.a. Samuti kuuluvad menetlusaluselt isikult riigituludesse välja mõistmisele viimase joobeseisundi tuvastamisega kaasnenud kulutused ekspertiisi teostamisel, millised on kogusummas 1376 krooni. Aulike Salo Kohtunik 3