1-09-6310/12

(09260101164)Kriminaalasi B.Z süüdistus KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Taotluse sisu Katseaja pikendamine Taotluse esitaja Kriminaalhooldusametnik Linda Paap Süüdimõistetu B.Z Elukoht: xxx; isikukood: XXX; juhutööd Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteomenetluse korras karistatud 6-l korral, s.h. 3- korral KarS § 218 lg 1 järgi RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 74 lg 4 ja KrMS § 427 lg 1 Pikendada B.Z-ile Tartu Maakohtu 18.05.

1. a otsusega KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määratud katseaega 4 (nelja) kuu võrra, s.o. kogupikkusega 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud kuni 17.03.
2. a. Rahuldada kriminaalhooldusametniku taotlus. Edasikaebamise kord. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Põhjendused. Tartu Maakohtu 18.05.
3. a otsusega mõisteti B.Z süüdi KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõisteti karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. 1

(2)KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei pööratud mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui B.Z ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kriminaalhooldusametnik taotleb katseaja pikendamist 4 kuu võrra. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et B.Z ei ilmu registreerimisele. B.Z palus muuta juba esmakohtumiseks määratud tähtaega, põhjendades seda tööga. Teise kohtumise aja palus ta edasi lükata seoses haigestumisega. Kolmanda kohtumise ärajäämisest teavitas hooldusalune kriminaalhooldusosakonna ametnikku põhjendades samuti haigusega. Tagasihelistamisel oli telefon välja lülitatud. Neljanda kohtumise lükkas B.Z edasi kriminaalhooldusosakonna sekretäri kaudu. Ametnikuga kokkulepitud järgmisele kohtumisele ta ei ilmunud ega võtnud ametnikuga ühendust. Kirjalikule kutsele ilmuda 30.09.2009. a registreerimisele, B.Z ei reageerinud. Kriminaalhooldajale antud seletuses põhjendab B.Z registreerimiskohustuse mittenõuetekohast täitmist tööga ja haigestumisega. Haigestumise kohta tõend puudub, kuna sel perioodil ei olnud tal ravikindlustust. B.Z-iga on toimunud kolm korralist kohtumist. Kahel kohtumisel toimus riskihindamine ja hoolduskava koostamine. Kolmandal kohtumisel arutati kontrollnõuete rikkumise põhjusi ja tagajärgi. Karistusregistri andmetel ei ole B.Z katseajal uusi õiguserikkumisi toime pannud. Täitmiskohtunik leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja B.Z-ile määratud katseaega tuleb pikendada taotletud ulatuses. Katseajal ei ole B.Z nõuetekohaselt täitnud KarS § 75 lg 1 p 2 sätestatud kontrollnõuet, jättes korduvalt registreerimisele ilmumata selleks määratud ajal. Põhjused on nimetanud B.Z ise ja neid ei ole keegi kinnitanud. Kriminaalhooldusalusel tuleb tööandjaga läbi rääkida nii, et tööaega planeerida kriminaalhooldust takistamata. Töö registreerimiskohustuse täitmata jätmise põhjusena saab olla vaid kriminaalhooldusalusest tulenev tegematajätmine, tööandjaga oma kohustustest läbirääkimata jätmine. Kuna kriminaalhooldus on veel algusjärgus, ei ole otstarbekas karistuse täitmisele pööramine. Rikkumist tuleb heastada katseaja pikendamisega. Taotletud ulatuses katseaja pikendamine on proportsionaalne rikkumisega. Ene Muts täitmiskohtunik 2