Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus määruse teinud kohtule 10 päev jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 1. Pärnu Maakohtu 19.10.2007 otsusega (kriminaalasi nr 1-07-10727) mõisteti B.T süüdi kuriteos
B.T vabastati karistusest
2. Pärnu Maakohtu 27.03.2008 otsusega (kriminaalasi nr 1-08-4300) mõisteti B.T süüdi kuriteos
järgi ning mõisteti karistuseks vangistus 2 aastat.
§-de 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel pöörati B.T suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu (Kuressaare kohtumaja) 19.10.2007.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-10727 mõistetud karistus vangistus üks
alusel arvati B.T poolt eelvangistuse viibitud aeg kahtlustatavana kinnipidamisest 26. jaanuarist 2008.a. karistusaja hulka ja seega hakati B.T-le mõistetud liitkaristuse kolm
§-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jäeti B.T-le mõistetud vangistus tingimisi kahe
§-de 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel pöörati B.T suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 19.10.2007.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-10727 mõistetud karistus vangistus üks
alusel arvati B.T poolt eelvangistuses viibitud aeg kahtlustatavana kinnipidamisest
järgses kuriteos süüdi tunnistatud 19.oktoobril 2007 a ja kohtuotsus on jõustunud 27.oktoobril 2007 a, seega enne 01.juulit 2009. a. Prokurör peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et juhul kui seadusandja ei oleks sätestanud, et
a jõustunud muudatuse puhul on piiratud isiku olukorda kergendava seadusemuudatuse tagasiulatuvat jõudu, tuleks kontrollida, kas süüdistatavale etteheidetav tegu on jätkuvalt kriminaalkorras karistatav, et selgitada, kas
(RK lahendid nr 3-1-1-5-08, 3-1-1-76-09) B.T juhtis 21.07.2007.a. kella 10.25 paiku Saare maakonnas Leisi vallas Leisi alevikus Orissaare-Leisi-Mustjala maanteel maja nr 2 juures GPS koordinaatidega 58o 34’ 19’’N ja 22o 41’05’’E H. O.´ile kuuluvat sõiduautot Volvo 440 registreerimismärgiga XXXXXX alkoholijoobeseisundis, alkoholisisaldusega ühes liitris väljahingatavas õhus 0,90 mg. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt nõustus B.T mõõtmistulemustega ning vereproovis alkoholisisalduse mõõtmisest loobus. Rakendades seadusemuudatusega kaasnevat täiustatud mõõtmismetoodikat väljahingatavas õhus alkoholisisalduse määramiseks, so tulenevalt politseipeadirektori käskkirjast 30.06.2009 nr 195 Mõõtemääramatuse arvutus mõõtemetoodika MM 04-2009 „Etanooli massikontsentratsiooni mõõtmise” kohta tabelis 2 – „Etanooli massikontsentratsiooni mõõtmise väljahingatavas õhus laiendmääramatused tõenäosustasemel 95% (K=2)“ toodud alkomeetri lugemi 0,86 -1,00 mg/l korral on vastav laiendmääramatus +/- 0,9 mg/l, seega lõplikuks alkoholijoobeks loetakse näidu 0,90 mg/l korral 0,81 mg/l, mis on rohkem kui 0,75 m/l ja seega ka praegu kehtiva
Maakohtu seisukoht 5. Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse § 7 lg 4 järgi käesoleva seaduse § 2 punktis 4 sätestatud karistusseadustiku § 424 muudatust ei kohaldata tagasiulatuvalt isikutele, kelle suhtes jõustus kohtuotsus enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaega.
muudatus seisnes selles, et kui kuni 01.07.2009 nägi dispositsioon ette mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, siis alates 01.07.2009 vaid mootorsõiduki või trammi juhtimist joobeseisundis. Lisaks sellele, alates 01.07.2009 kehtiva LS § 20 lg 31 lg 1 ja 2 järgi loetakse isik alkoholijoobes olevaks, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi või teatud erandlike eritunnuste olemasolul, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi. Tartu Ringkonnakohus on 3.11.2009.a. jõustunud määruses kr asjas nr 1-09-11212 asunud seisukohale, et kuna
sätestas kriminaalvastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis(sealhulgas alkoholijoobes) nii enne 01.07.2009 kui pärast seda, siis LS §-is 20 -3- lg 31 lg 1 ja 2 sisalduv alkoholijoobe määratlus kuulub nende muudatuste hulka, mida peab silmas liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse § 7 lg 4. Niisiis ei kohaldata viidatud muudatusi ka nende süüdimõistetute suhtes, kelle osas kohtuotsus jõustus enne 01.07.2009 ja kelle alkoholijoove ei vasta LS §-is 20 lg 31 lg 1 ja 2 kirjeldatule. Ringkonnakohtu arvates pidaski seadusandja, kehtestades
muudatuse tagasiulatuva jõu puudumise silmas just LS §-is 20 lg 31 lg 1 ja 2 sätestatut, kuivõrd varasema karistatuse nõude eemaldamine dispositsioonist muudab
koosseisu raskemaks ja selle tagasiulatav jõud on nagunii
Põhiseaduse § 23 lg 2 kohaselt kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. Sama põhimõtet järgib ka
Põhiseaduse §-is 23 lg 2, aga ka §-is 12 lg 1 ning
§-is 5 lg 2 sätestatu ei ole aga absoluutse iseloomuga. Seadusandja võib piirata Põhiseaduse § 23 lg 2 teise lause ja § 12 lg 1 esimese lause järgset süüdimõistetu põhiõigust, kuid vastavalt Põhiseaduse §-le 11 tohib seda teha kooskõlas põhiseadusega ja piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Riigikohus on 2. juuni 2008 otsuses 3-4-1-19-07 (punkt 23) märkinud, et PS § 12 lg 1 esimeses lauses ja § 23 lg 2 teises lauses sätestatud põhiõigused ei ole piiramatud. Tegemist on ilma seadusereservatsioonita põhiõigustega, mille piiramise õigustusena saavad arvesse tulla teised põhiõigused, aga ka põhiseaduslikud väärtused, näiteks kohtusüsteemi efektiivne toimimine, karistusotsuse seadusjõud, õiguskindlus ja õigusrahu. Teatud juhtudel võivad teised põhiõigused või põhiseaduslikud väärtused kaaluda osaliselt või täielikult üles PS § 12 lg 1 esimesest lausest ja § 23 lg 2 teisest lausest tuleneva süüdimõistetu õiguse sellele, et tema olukord viidaks kooskõlla pärast õiguserikkumise toimepanemist kehtima hakanud leebema seadusega. Sellistel puhkudel võib seadusandja näha ette, et leebemat seadust kohaldatakse juba süüdimõistetud isikute suhtes üksnes piiratud ulatuses või ei kohaldata seda üldse, kitsendades nii süüdimõistetute teatud kategooriate põhiõigust saada osa leebema karistusseaduse tagasiulatuvast mõjust. Seadusandja, kehtestades liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduses § 7 lg 4, ongi Riigikohtu poolt väljendatud arusaama aktsepteerinud. Ringkonnakohus märgib 3.11.2009.a. määruses veel, et üldtuntud on olukord eesti teedel. Liiklussüüteod ei kujuta mitte ainult karistusõiguslikku probleemi, vaid on laiema, ühiskondliku tähendusega. Olulise osa moodustavad liiklussüüteod, mis on toime pandud nii alkoholi- kui narkootilises joobes, millega kaasnevad ääretult rasked tagajärjed, sealhulgas liikluskorda kohusetundlikult järgivatele inimestele. Üldsuse informeerituse tase nendest asjaoludest on kõrge. Rakendades
juulit 2009 jõustunud kohtuotsuste alusel, tähendab see signaali üldsusele, et riik hakkab räigetesse liiklusrikkumistesse ja neid toimepandud isikutesse suhtuma sallivamalt. Antud juhul tagasiulatuva jõu kohaldamine tooks kaasa ühiskonna õiglustunde kahjustamise, õiguskindluse ja õigusrahu olulise ning õigustamatu rikkumise. Arvestades andmeid liikluskuritegude statistikast, oleks see koormav ka kohtusüsteemile. Neil asjaoludel tuleb jätta B.T taotlus karistuse vähendamiseks ja kuriteo ümberkvalifitseerimiseks väärteoks rahuldamata. -4- 6. B.T taotluses toodud väite osas, et 19.10.2007.a. otsuse tegemise ajal oli tema 2003.a. toimepandud väärtegu
järgi aegunud, nagu tänaseks on toimiku nr –s 026/2003/6424 kohtu poolt kinnitust leidnud, märgib kohus järgmist. B.T tugineb oma taotluses ja Justiitsministeeriumi KIS-i andmebaasist nähtuvalt Harju Maakohtu 5.06.2009.a. kohtumäärusele väärteoasjas nr 4-09-5872, millega kohus on B.T avalduse alusel
lg 1 p 3 ja ™S § 202 lg 1 alusel kohaldanud B.T suhtes algatatud täiteasjades nr 026/2001/4005, nr 026/2001/8210, nr 026/2003/6424, nr 026/2003/11311, nr 026/2004/3813, nr 026/2004/5381 ja nr 026/2004/7731 täitmise aegumist. Määrusest nähtuvalt Harju Politseiprefektuuri 25.02.2003.a politseiametniku otsuse nr 2370,03,001705 alusel alustati kohtutäitur M. Roodese poolt täitemenetlust täiteasjas nr 026/2003/6424. ™S § 202 lg 1 sätestab, et täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.
lg 1 p 3 alusel ei asuta otsust täitma, kui väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest on möödunud 18 kuud (enne 21.07.2005.a jõustunud redaktsiooni 1 aasta). V™S § 203 lg 5 sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud
Seega on kohus tunnistanud
alusel aegunuks B.T suhtes algatatud täitemenetluse, mitte aga ei ole tunnistanud aegunuks väärtegu, nagu ekslikult arvab B.T. Reena Undrest kohtunik -5-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.