järgi kiirmenetluse korras käskmenetluses Süüdistatav K.U K.U; isikukood: xxx, xxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Viktor Kozlov Prokurör Pille Juhkov RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 254, kohus otsustas: Süüdi tunnistada K.U
järgi ja mõista talle rahaline karistus 40 päevamäära (arvestusega 1 päevamäär 293 krooni), s.o. 11 720 (üksteist tuhat seitsesada kakskümmend) krooni.
kuni 17.11.2009.a. so rahalise karistuse 6 päevamäära, seega kuulub kandmisele rahaline karistus 34 päevamäära, s.o 9962 (üheksa tuhat üheksasada kuuskümmend kaks) krooni.
alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, arvestusega et ühes kuus tasutava rahalise karistuse suuruseks on 996 (üheksasada üheksakümmend kuus) krooni ja 20 (kakskümmend) senti.
MS § 179 lg 1 p 2 ja § 256 5 lg 2 alusel välja mõista K.U-lt riigituludesse sundraha 3262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni ja 50 senti ning tasu riigi õigusabi eest 840 (kaheksasada nelikümmend) krooni. Rahaline karistus kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbankas viitenumbriga
järgi MAAKOHTU SEISUKOHT Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. K.U on ennast kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasjas ei ole ilmnenud karistust raskendavaid asjaolusid, kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. K.U ei ole varem kriminaalkorras karistatud.
järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Arvestades K.U poolt tema puhtsüdamlikku kahetsust, leiab kohus, et süüdistava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Samas arvestab kohus karistuse mõistmisel, et K.U on kriminaalkorras varem karistamata, samuti tema poolt toime pandud kuriteo iseloomu. Kohus leiab, et K.U-le tuleb määrata sanktsiooni alammäära lähedane rahaline karistus. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistavat 40 päevamäära, s.o 11 720 krooni, suuruse rahalise karistusega. Vastavalt
§-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistava päevasissetulek on 293 krooni. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 293 krooni. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2ja § 2565 lg 2. Kohus mõistab sundrahana välja summas 3262,50 krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista määratud kaitsjale makstud tasu summas 840 krooni. Lisaks
lg 1 p 1 alusel võtta K.U-lt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 4 (neljaks) kuuks. Anu Tammeniit Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.