1-09-4769/14

Kriminaalasi nr. 1-09-4769 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 26.10.2009.a. Tallinnas Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Prokurör Katrin Tron Kaitsja Riine Lumiste Süüdistatav V.L, isikukood XXX, kriminaalkorras karistatud neli korda, viimati 23.08.2007.a. Pärnu Maakohtu Kuressaare Kohtumaja poolt KarS § 424 järgi vangistusega 6 kuud tingimisi katseajaga 18 kuud, lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks, elukoht Xxx. Süüdistus KarS § 199 lg 2 p. 4 järgi lühimenetluses RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista V.L KarS § 199 lg 2 p. 4 järgi ja karistada vangistusega 4 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra, mõista karistuseks 2 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu Kuressaare Kohtumaja 23.08.2007.a. otsuse järgi mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra (5 kuud 23 päeva) ja mõista V.L-ile liitkaristus 8 kuud 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest – 24.08.2009.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni otsuse jõustumiseni. Tsiviilhagi. Välja mõista V.L-ilt 4000 krooni KV kasuks. Kriminaalmenetluse kulud. Välja mõista V.L-ilt riigituludesse: 1) sundraha – 1,5 palga alammäära – 6525.- krooni. 2) kaitsjatasu 1725.60 krooni Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber

1. Maksekorraldusele märkida kriminaalasja kohtunumber 1-09-4769 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS V.L, olles varem toime pannud varguse, võttis ajavahemikul 2008.a juunist kuni 05.07.2008.a Tallinnas, XXXasuvast korterist nr 22 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära KV’le kuuluva sularaha 4000.- krooni. Seega pani V.L toime KarS § 199 lg 2 p. 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. KOHTU SEISUKOHT JA MOTIIVID V.L tunnistas end täielikult süüdi temale esitatud süüdistuses. Tema kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste kohaselt elas ta 2008.a. suvel umbes kuu aega KV juures. Nägi, et K hoidis oma raha suures toas laua all oleval riiulil rahakotis. Ühel päeval, olles peolt tulnud ja alkoholijoobes, võttis ta K rahakotist umbes 2500-3000 krooni ilma K teadmata. Seejärel sõitis Järvamaale. Raha kulutas bussipiletitele ja alkoholile. Paar päeva hiljem K helistas ja küsis raha kohta ning ta tunnistas K raha võtmist, lubades raha tagasi anda. Peale V.L-i ütluste on tema süü võõra raha hõivamises tõendatud ka kannatanu KV ütlustega. Kannatanu avastas rahakotist 4000 krooni kadumise 5 juulil 2008.a. kella 11.30 paiku. Koheselt kahtlustas varguses V.L, kes oli tema hea sõber ja kellel olid ka tema korteri võtmed. Janek teadis raha asukohta. Kohtuistungil teatas kannatanu, et V.L ei ole raha tagastanud ja et ta soovib kahju hüvitamist. Seega kinnitavad nii süüdistatava kui kannatanu ütlused, et KV raha hõivas V.L. Kuigi süüdistatav arvas, et võis võtta kõige rohkem 3000 krooni, ei mäletanud ta siiski täpset summat. Seevastu kannatanu teadis täpselt, et kadunud oli 4000 krooni ja kannatanu ütluste usaldusväärsuses puudub kohtul alus kahelda. V.L-i poolt toimepandud kuritegu on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p. 4 järgi, kuna ta on varem toime pannud vargusi. 2 KV poolt esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele ja kahju tuleb välja mõista V.L. Tsiviilhagi rahuldamise aluseks on Võlaõigusseaduse § 1043, mille kohaselt kuulub kahju tekitanud isikult kahju väljamõistmisele, sest õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastamist leidnud V.L-i süü kuriteo toimepanemises, seega ka kannatanule kahju tekitamises. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ja süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid. V.L varastas oma hea tuttava raha mitteväikses summas. Raha kulutas põhiliselt alkoholile. Ametlikku töökohta süüdistataval ei ole. Kuriteo tehiolud - raha vargus -, kahju mittehüvitamine kannatanule, vaatamata lubadusele ja kindla sissetuleku puudumine on aluseks kohtu otsustusele mitte mõista V.L-ile karistuseks rahalist karistust. Vangistuse pikkuse määramisel arvestab kohus, et tegemist oli ühe varguse episoodiga, et ta tunnistas kannatanule raha võtmist, kohus arvestab ka puhtsüdamlikku kahetsust ja vabandamist kannatanu ees kohtuistungil. Nimetatud asjaolusid arvestades võib vangistuse pikkus olla tunduvalt väiksem sanktsiooni keskmisest. Kuna V.L pani aga kuriteod toime katseajal, tuleb mõistetud karistust suurendada eelmise otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ja seega on välistatud ka V.L-i vabastamine tingimisi karistuse kandmisest. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p.
2. Kohtunik 3