lg 4 alusel määrata U.I-le katseaeg kuni 05.01.2011.a.
Kohustada U.I täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, järel järel 1
lg 2 alusel määrata U.I-le katseajaks järgmised kohustused: 1) asuda tööle mitte hiljem kui ühe kuu jooksul vabanemisest; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 3) osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja suunamisel. Määrus U.I suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Viru vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talitusele.
lg 4 kohaselt hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse U.I keha külge. Vabastada U.I jõustumist. karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK U.I on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 22.06.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-7903
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, lõplikuks karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.05.2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 aasta 2 kuud vangistust, võrra, liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 05.03.2009.a ja lõpeb 05.01.2011.a. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 15.10.2009.a. U.I esitas 18.08.2009.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 23.10.2009.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 14.12.2009.a seisuga on U.I kandmata karistusaeg 1 aasta 22 päeva vangistust. U.I on varem kriminaalkorras karistatud 4 korral: 1) 16.03.2004.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 199 lg 1 järgi 5 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud; 2) 14.05.2004.a. Tallinna Linnakohtu poolt
lg 2 p 1 järgi 2 aastat vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud; 3) 09.05.2006.a Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 4, § 201 lg 1, § 209 lg 2 p 1, § 345 lg 1 ja § 344 lg 1 - § 22 lg 3 järgi 1 aasta 6 kuud vangistust, millest koheselt kuulus kandmisele 4 kuud vangistust; 1 aasta 2 kuud vangistust mõisteti tingimisi 3aastase katseajaga (pöörati täitmisele Viru Maakohtu 13.03.2009.a määrusega); 2
lg 2 p 1 järgi 1 aasta vangistust, mis
lg 1 alusel asendati 638 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta (pöörati täitmisele Viru Maakohtu 13.03.2009.a määrusega). Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta U.I tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör samuti ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna U.I on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta oli määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei täitnud nõudeid ja läks pakku. Lisaks pani ta katseajal toime ka uue kuriteo. Vangistuse ajal on teda kahel korral karistatud ka distsiplinaarkorras. U.I ise palus ennast enne tähtaega vabastada. Ta selgitas, et on otsustanud enda elu oluliselt muuta. Tal on nüüd perekond, kes on talle väga oluline, mistõttu ta tuligi tagasi Taanist, kuhu ta oli pakku läinud, selleks, et saaks karistuse ära kanda ja jätkata edaspidi seaduskuulekalt. Vabaduses on tal kohe võimalus tööle minna emale kuuluvasse firmasse ja elama asuks ta oma vanavanemate juurde xxxxxxxxxxxxx, kuna see elukoht on töökohale lähedal. Peale selle, kui ta katseaeg on lõppenud, kavatseb ta perega tagasi pöörduda Taani. Kaitsja leidis, et U.I võiks vabastada tingimisi enne tähtaega, kuna selleks on kõik eeldused olemas. Süüdimõistetu viibis välismaal, kuid tuli tagasi Eestisse, et saaks minevikuga lõpparve teha ja pöördus ise politseisse. Vabaduse on U.I kindel töö ja teenistus, pere toetus, kindel elukoht, peale selle enda tahe. Need faktorid vähendavad kuritegude toimepanemise ohtu. U.I on kaks rikkumist vangistuses toime pandud, ta tunnistab neid, kuid arvestada tuleb ka seda, et need rikkumised ei ole olemuselt rasked.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub
U.I on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle ühe kolmandiku ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. U.I on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud ja ei ta täitnud viimati katseajaks pandud kontrollnõudeid ning läks pakku. Ka viimase kuriteo pani ta toime ajal, mil tal oli eelmise kohtuotsuse järgi veel katseaeg. Kuid U.I on oma süüd tunnistanud ning tegusid kahetsenud. Kuigi ta oli pakku läinud teise riiki, tuli ta tagasi ja pöördus ise politsei poole, et võtta vastu viimati toimepandud kuriteo eest karistus ja asuda ka varem mõistetud karistusi kandma. Kohtu arvates näitab eelnev, et isiku soov muutuda, ei ole paljasõnaline, vaid ta on selleks ka samme teinud. See, et isikul on soov liikuda paranemise suunas, tõestab senine karistuse kandmise aeg, mis on kulgenud üldiselt probleemideta. Tal on olnud kaks distsiplinaarmenetlust, kuid rikkumiste laad ei ole olnud nii tõsine, et oleks vajadust olnud U.I karistada rangelt ja piirdutud on lühiajalise kokkusaamise keelu ja noomitusega. U.I on säilinud head suhted lähedastega. Peale vabanemist on tal olemas kindel elukoht. Samuti on tal olemas kokkulepped töökoha osas. Eeldatavasti on kinnipeetaval vabanedes olemas eeldused resotsialiseerumiseks. 3
lg-st 4 hakkab kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse U.I keha külge.
Selleks ajal tuleb allutada U.I
Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb
lg 2 p 4 alusel kohustada U.I asuma tööle peale vabanemist mitte hiljem kui kahe nädala jooksul. Et vähendada uute kuritegude toimepanemise riski, tuleb
lg 2 p 2 alusel panna U.I-le kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseajal ning
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.