KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. aprill 2009. a Pärnu Kriminaalasja number 1-08-15981 Kohtukoosseis Kohtunik Anu Tammeniit Sekretär Krista Peeterso

§ 306, kohus otsustas: Süüdi tunnistada O.Z KarS § 291 järgi ja mõista talle karistuseks üks

§ 179

lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni -

§ 175

lg 1 p 10 alusel kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu 67 (kuuskümmend seitse) krooni ja 40 senti.

§ 175

lg 1 p 1 alusel välja mõista O.Z-ilt 5 900 (viis tuhat üheksasada) krooni kannatanu esindajatasu S.P kasuks. 1 Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas või Swedbankas nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber
2. Selgitusse märkida „O.Z, 1-08-15981 menetluskulud“. Kui summad pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Pärnu Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kantseleis kättesaadav
3. aprillil 2009.a. Faktilised asjaolud O.Z-ile on esitatud süüdistus selles, et tema, olles Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna politseiametnik, s.t omades ametiseisundit riigiasutuses, alates x.x.2007, samuti isikuna kes Lääne Politseiprefektuuri poolt antud pädevuse piires täitis temale pandud Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabli ülesandeid, seega ametiisik, kellel on võimuesindaja ülesanded KarS § 288 lg 1 mõttes, graafikujärgselt ametiülesannete täitmise ajal x.x.2008a lõi korduvalt, eeluurimisel täpselt kindlaks tegemata arv kordi, kuid vähemalt kümnel korral külmrelva – kumminuiaga, alaealist S.P, kes oli eelnevalt teise politseiametniku poolt kinni peetud, murul kõhuli lamav ning ei osutanud vastupanu, keha, pea ning jalgade piirkonda. Samuti tema, konvoeerides kinnipeetavat S.P Pärnu politseiosakonna kainestusmajja, lõi kinnipeetavat kainestusmaja trepil vähemalt kahel korral kumminuiaga kõhu piirkonda. Lähtuvalt politseiseaduse § 142 lg 2 p 6 on politseiametnikul õigus kasutada „füüsilist jõudu, aktiivse kaitse vahendit, politseioperatsioonide abivahendit, külm-, pneumo- ja gaasirelva isiku kinnipidamisel, tema toimetamisel politseisse või teenistusruumi ja konvoeerimisel, kinnipeetu kaitsmisel ning kinnipeetud või vahi alla võetud isiku suhtes, kui ta ei allu või osutab vastupanu politseiametnikule või teisele isikule, kes täidab ühiskondlikku kohustust avaliku korra kaitsel või võitluses kuritegevuse vastu, või on küllaldaselt alust arvata, et isik võib põgeneda, või isik võib tekitada kahju teisele isikule, ümbruskonnale või iseendale”, mistõttu kinnipeetud ja vastupanu mitteosutava isiku alaealise S.P suhtes puudus seaduslik alus kumminuia kasutamiseks politseiametniku poolt. Samuti puudus käeraudades noorukil põgenemisvõimalus, kui teda konvoeerisid mitu politseinikku ja vajadus tema suhtes veelkord vägivalda kasutada tema viimisel kainestusmajja. 2 Seega O.Z ametialaseid ülesandeid täitva ametiisikuna vägivalla ebaseadusliku kasutamisega, pani toime võimuliialduse, s.t. KarS § 291 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluse käik Süüdistatav O.Z ennast süüdi ei tunnista. Kannatanu S.P andis kohtus ütlusi, mille kohaselt otsustas ta koos sõber I.H x.x.2008.a. öösel autoga sõitma minna. Kummalgi polnud juhilube, auto kuulus temale, roolis oli I.H. x linnas x tänava x tankla juurest hakkas politsei auto neid taga ajama. Nemad ei peatanud ja sõit käis linnas ringi, kuni kaupluse x juures sõitsid nad autoga vastu maja seina. Politsei töötajad jõudsid auto juurde, kuid neil õnnestus uuesti autoga ära sõita. Samal ajal tulistas politseinik paar lasku. Auto jätsid nad kesklinna x kaubanduskeskuse juurde ja läksid ise minema. Mõni aeg hiljem tuli ta jala üle silla ja nägi politseiautot vastu tulemas. Politseinik hakkas teda taga ajama ja ta jooksis eest ära – peitis ennast põõsastes, hüppas üle aedade. x tn x ja x majade vahel sai politseitöötaja ta kätte, pani ta kõhuli maha ja käed raudu. Siis jooksis kohale politseitöötaja O.Z ja hakkas teda kumminuiaga peksma selga, pähe ja jalgadesse. Löögid olid väga valusad ja ta ei saanud ennast liigutada. Süüdistatav pani ta politseiauto peale ja viis kainestusmajja. Trepist üles minnes lõi süüdistatav teda veel paaril korral kumminuiaga kõhtu, kedagi nendega koos trepist üles minemas ei olnud. Ruumis sees süüdistatav sihtis teda püstoliga ja küsis, kus auto on, muidu lubas maha lasta. Siis lõi süüdistatav teda püstoliga kõhtu. Tal oli väga valus ja hingata oli raske, arst käis teda vaatamas. Hommikul vaadati ta vigastused üle nii politseis kui haiglas. Kõige suuremad vigastused olid selja ülaosas, ka kätel ja jalgadel. Tunnistaja M.T ütluste kohaselt oli ta x.x.2008.a. politseitöötajana töökohustuste täitmisel koos konstaabel A.I. Öösel süüdistatav O.Z ja kadett V.P palusid abi. Nad andsid teada, et üks sõiduk ei peatu ja sõidab x maanteel eest ära. Kirjeldusele vastavat sõidukit tema ei märganud. Vastu hommikut O.Z teatas, et on nähtud ühte eelnimetatud sündmuses osalenut vana silla juures liikumas. Tema ja V.P jälitasid isikut jalgsi, O.Z ja A. I autodega. Tagaajamine vältas vana silla otsast tiiruga x juurest kuni x tänavale. Ta märkas isikut x juures, jooksis talle järele ning x tänava viimase maja juures sai ta isiku kätte. Ta lükkas S.P kõhuli maha ja ise talle peale, käed pani seljale. S. P rabeles natuke, kuid ta jõudis teda kinni hoida, kinnipeetu teda ei rünnanud ja otseselt vastu ka ei hakanud. Ta kutsus teised patrullid appi, sest alati tuleb kedagi appi kutsuda, kui on tegemist põgeneva isiku kinnipidamisega. Paarikümne sekundi pärast saabus O.Z ja umbes poole minuti pärast V. P ja A. I. Kui O.Z saabus, siis oli aru saada, et ta tunneb kinnipeetut, ta lõi kinnipeetut paaril või kuni neljal korral kumminuiaga selja piirkonda ja külje peale võis ka minna. Löökide arvu täpselt ei tea, võis olla ka rohkem. Siis oli isik täielikult rahunenud ja tema pani kinnipeetul käed raudu ja andis üle O.Z, kes toimetas isiku edasi prefektuuri. Peale käeraudade panemist ta ei näinud, et keegi oleks kinnipeetut löönud. Ta kinnitab, et kinnipeetu S. P otseselt O.Z-i ei rünnanud, ega saanud ka teda ennast rünnata, oli tal vaja ainult käed raudu panna. Lihtsalt oli vaja ühte inimest, kes teda kinni hoiaks või rahustaks. Tunnistaja V.P andis kohtus ütlusi, et x.x.2008.a. teostas koos O.Z-iga liiklusjärelevalvet. x bensiinijaama juures märkasid nad mikrobussi, mis äkki kiirendas. Nad asusid seda jälitama. Buss liikus x maanteel umbes 100 km tunnikiirusega ja märguandele peatuda ei reageerinud. Bussis kaassõitjaks oli V. P. Buss peatus x ja x maantee ristmikul 3 kaupluse x juures. O.Z väljus autost ja üritas bussi uksi avada, kuid need olid mõlemalt poolt lukus. Buss süüdet välja ei keeranud ja äkki hakkas tagurdama, millega seadis O.Z-i elu ohtu. O.Z lasi õhku ühe hoiatuslasu ja teise rehvide poole, kuid buss sõitis edasi ning kadus silmist. See otsimine toimus umbes kella nelja paiku öösel. Veidi hiljem märkas ta vana silla peal jalgsi liikumas bussis kõrvalistmel olnud noormeest. Tunnistaja asus noormeest jalgsi jälitama, kuid viimane ei peatunud. Paari minuti pärast kuulis ta lasku ja nägi, et patrullauto keeras x tänava suunas ning noormeest majade vahel jooksmas. Nägin, kui O.Z toob käeraudus noormeest autosse. Autosse pannes noormees rabeles ega saanud vist hästi aru, mis toimub, vist alkoholijoobest tulenevalt. Kainestusmajja minek oli rahulik, trepil mingit löömist ei olnud. Ta nägi toimuvat, sest liikus süüdistatava ja kannatanu taga. Tunnistaja V.M andis kohtus ütlusi, et töötas x.x.2008.a. x arestimajas velskrina. Hommikul tööle tulles kella 10 paiku, ütles korrapidaja, et kambris on kinnipeetu, kellel on halb olla ja hingab raskelt. Ta vaatas noormehe üle ja nägi, et seljal olid punased ja sinised löögi jäljed, hingamine oli raske. Löögi jäljed olid ka kätel ja jalgadel. Jälgi oli kümme või rohkem. Ta mõõtis noormehel ka joovet ja alkomeetri näit näitas 0,2 mg/l. Tunnistaja J.P seletas kohtus, et kui ta poega S. P x.x.2008.a. nägi, siis poeg oli voodis ja ei saanud liigutada. Tal oli terve keha siniseid jooni täis. Pojal on artriit ja on niigi haige. Poeg rääkis, et politseinik oli teda kumminuiaga peksnud ja püssiga ähvardanud. Süüdistatava O.Z-i ütluste kohaselt olles tööl x.x.2008.a. kella 4-5 paiku teostas koos abilisega x linnas liiklusjärelevalvet. X tänava juures nägid nad halli värvi bussi ja asusid seda jälitama. Buss liikus kiirusega 120 km/h ja märguandele peatuda ei reageerinud. x ja x mnt ristis sõitis buss kõnniteele ja vastu maja seina. Ta väljus autost ja jooksis bussi juurde, kuid mõlemalt poolt olid uksed lukus ja seesolijad uksi ei avanud ja välja ei tulnud. Äkki buss tagurdas ja oleks talle esiratastega otsa tulnud. Ta lasi õhku ühe hoiatuslasu, kuid buss sõitis minema ja kadus silmist. Tunni aja pärast märkasid nad vana silla juures autos istuvat noormeest – S. P. V. P asus noormeest jalgsi jälitama, tema aga autoga. Teatri juures ta nägi noormeest ja andis korralduse seisma jääda. №ormees jooksis edasi ja seepeale lasi ta hoiatuslasu õhku. Teise lasu lasi 20 sekundi pärast. S. P jooksis teatri eest läbi x tänava suunas, sealt kiriku suunas ja hüppas üle kiriku värava. Raadiaosaatjast kuulis ta, et M. T palub abi x tänav x ja x majade vahel. Ta jõudis vähem kui minutiga kohale. Autost väljudes võttis kaasa kumminuia. Kohapeal M. T oli S. P maha pannud, ise oli tal põlvega selja peal. Käed veel raudu pandud ei olnud, sest S. P rabeles. Ta andis käsu S. P rabelemine lõpetada , kuid seda viimane ei teinud. S. P sirutas ühe käe tema vöö kohale, kus tal oli relv ja teised vahendid. Seepeale kasutas ta S. P suhtes kumminuia. Löögid olid paaris, iga paari löögi peale paar sekundit vahet, lööke võis olla viis-kuus. Lõpuks sai ta noormehe käed raudu ja toimetas ta kainestusmajja. Ta ei ole S. P politseisse minekul trepil löönud, samuti pole ta löönud kõhtu ja rinnale. Ta ei teadnud enne arestimajja viimist, et S. P on alaealine. Kumminuia kasutas ta seetõttu, et S. P osutas füüsilist vastupanu ja ei allunud politseiametniku käskudele. Seletuse toimunu kohta andis ka samal päeva politsei komissarile ja siis ei rääkinud ta õigust. Kohtu seisukoht Kohus, asja arutanud ja hinnanud kohtuistungil kogutud ning kontrollitud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et O.Z-i süü talle esitatud süüdistuses KarS § 291 järgi on tõendamist leidnud ja ta tuleb süüdi tunnistada. 4 KarS § 291 sätestab kriminaalvastutuse ametialaseid ülesandeid täitva ametiisiku poolt relva, erivahendi või vägivalla ebaseadusliku kasutamise eest. O.Z-ile on esitatud süüdistus võimuliialduse eest, mis seisneb ametialaseid ülesandeid täitva ametiisikuna vägivalla ebaseaduslikus kasutamises. O.Z ei tunnista ennast süüdi, väites, et tema ei löönud kannatanut ebaseaduslikult. Ta oli sunnitud kasutama kannatanu suhtes kumminuia, kuna viimane ei täitnud politseitöötaja korraldusi ja kinnipidamisel avaldas füüsilist vastupanu. Asjas puudub vaidlus, et Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel O.Z oli süüdistuses kirjeldatud ajal võimuesindaja, seega ametiisik KarS § 288 mõistes ning täitis politseile pandud teenistusülesandeid avaliku korra kaitsmisel x linnas. Süüdistatava ametiisiku staatust kinnitavad temale tutvustatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse patrullteenistuses töötava konstaabli ametijuhend. Politseiseaduse § 142 lg 2 p 6 kohaselt on politseiametnikul õigus kasutada füüsilist jõudu, aktiivse kaitse vahendit, politseioperatsioonide abivahendit, külm-, pneumo- ja gaasirelva isiku kinnipidamisel, tema toimetamisel politseisse või teenistusruumi ja konvoeerimisel, kinnipeetu kaitsmisel ning kinnipeetud või vahi alla võetud isiku suhtes, kui ta ei allu või osutab vastupanu politseiametnikule või teisele isikule, kes täidab ühiskondlikku kohustust avaliku korra kaitsel või võitluses kuritegevuse vastu, või on küllaldaselt alust arvata, et isik võib põgeneda, või isik võib tekitada kahju teisele isikule, ümbruskonnale või iseendale. Süüdistatava enda, kannatanu S. P ja tunnistaja M. T ütlustega on tõendatud, et O.Z graafikujärgselt ametiülesannete täitmise ajal x.x.2008a lõi korduvalt, kuid vähemalt viis paaris lööki selja ja reie piirkonda külmrelva – kumminuiaga, alaealist S.P. Tunnistaja M. T ütlused tõendavad, et S. P oli eelnevalt tema poolt kinni peetud, murul kõhuli lamama asetatud ning ei osutanud märkimisväärset vastupanu. Tunnistaja kinnitas, et S. P rabeles natuke, kuid ta jõudis teda kinni hoida, kinnipeetu teda ei rünnanud ja otseselt vastu ka ei hakanud. Ta kutsus teised patrullid appi, sest alati tuleb kedagi appi kutsuda, kui on tegemist põgeneva isiku kinnipidamisega. Tunnistaja M. T ütlustega on tõendatud, et S. P kinnihoidmiseks ja käeraudade panemiseks ei olnud vajadust kumminuia kasutada. S. P oli kinni peetud, lamas kõhuli, käed seljal ja ei tunnistaja M. T ütluste kohaselt tal puudus võimalus põgenemiseks, sest M. T jõudis S. P üksi maas kinni hoida. Ainult käeraudade panemiseks oli vaja teise isiku abi. Kohtulikul arutamisel ei leidnud tõendamist, et S. P oleks rünnanud O.Z, M. T või kedagi teist teda kinni pidada üritanud politseitöötajat. Seega leiab kohus, et kannatanu S. P poolt ei olnud rünnet, mis oleks ohustanud O.Z-i või kellegi teise elu või tervist. Seega leiab kohus, et kinnipeetud ja vastupanu mitteosutava isiku ja põgenemisvõimalust mitte omava alaealise S.P suhtes puudus seaduslik alus kumminuia kasutamiseks politseiametniku poolt. Samuti ei saa jätta märkimata, et S. P oli kinnipidamisel 17 aastane, seega alaealine. Politseiseadus § 143 p 1 kohaselt aktiivse kaitse vahendit on keelatud alaealiste suhtes kasutada, välja arvatud nendepoolse relvastatud ründe või grupiviisilise ründe tõrjumiseks või tõkestamiseks või nende relvitustamiseks. Kohtulikul arutamisel ei leidnud aga tõendamist, et O.Z oleks enne politseiprefektuuris dokumentide vormistamist teadnud, et S. P on alaealine. Sunni kasutamisel tuleb hoiduda isiku kahjustamisest suuremal määral, kui see on konkreetsel juhul vältimatu. Politseinikul on lubatud teenistusülesannete täitmisel ja enese ohutuse 5 tagamisel jõudu kasutada. Kohtu hinnangul jõu kasutamine peab olema teenistusülesannete täitmiseks vältimatult vajalik või politseiniku ähvardava ohuga proportsionaalne. Tunnistaja V. M ütluste kohaselt kohtuistungil ja tema poolt S. P kainenemisele toimetamise protokollis märgitule S. P arestikambris üle vaadates nägi ta, et kannatanu seljal olid punased ja sinised löögi jäljed, hingamine oli raske. Löögi jäljed olid ka kätel ja jalgadel. Jälgi oli kümme või rohkem. Kannatanu kaebas, et temal on tugevad valud selja piirkonnas, liigub raskustega tugeva valu tõttu. Ta tuvastas kannatanul rohked peksmisjäljed ning vajaduse röntgenpildi järele. Isiku läbivaatuse protokolli ja sellele lisatud fototabelite kohaselt tuvastati S. P seljal viis pikliku kujuga lillakas-punaste servadega nahaalused verevalumid ning hulgaliselt kahvatulillad nahaalused verevalumid. Paremal pool rindkere roiete kohal paiknesid diagonaalse kujuga lillakas-punane nahaalune verevalum ja selle all veel nahaaluseid verevalumeid ja kriimustusi. Samuti tuvastati verevalumid parema õlavarre alumises kolmandikus, parema õlaliigese eesmisel pinnal ning kriimustus vasaku õlavarre alumises kolmandikus välisküljel. Parema randme piirkonnas on tuvastatud verevalum, samuti paremal reiel. Lisaks nahamarrastused paremal puusal, reiel. Paremal reie ülaosas on tuvastatud pikliku kujuga nahaalune verevalum. Eelnimetatud pikliku kujuga ja ühe laiusega (1,5 cm) nahaalused verevalumid kannatanu S. P seljal ja reie ülaosas viitavad ilmselgelt kumminuia löögijälgedele. Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt on 25.07.2008.a. alustatud kriminaalmenetlus S. P suhtes O.Z-i elu ohtlikku olukorda seadmises lõpetatud. Kannatanu S. P, süüdistatava O.Z, tunnistajate M. T ja V. P antud ütlustest ega muudest tõenditest ei selgu ühtegi objektiivset asjaolu, mis õigustanuks süüdistatava O.Z-i poolt teise politseitöötaja poolt kinnipeetud, kõhuli maha asetatud ja vastupanu mitte osutava kannatanu S. P löömist kumminuiaga vähemalt viie paari löökidega. Kohtule jääb mulje, et süüdistatav O.Z ei löönud kannatanut mitte seetõttu, et viimane oleks osutanud kinnipidamisel vastupanu või olnud ohtlik enesele või teistele, vaid seetõttu, et mikrobuss, kus S. P oli kaasreisija, ei peatunud O.Z-i märguandele ja põgenes. Kannatanu, tunnistaja V. P ja süüdistatav ise kinnitasid kohtuistungil, et mikrobussi juhtis I. H, mitte S. P. Seega I. H juhitud sõidukis kaassõitjana S. P karistamist politseitöötaja korraldustele mitteallumise pärast mitu tundi hiljem sellisel jõhkral moel on ebaseaduslik ega ole millegagi põhjendatud. O.Z-i süüdistatakse ka selles, et konvoeerides kinnipeetavat S. P x politseiosakonna kainestusmajja, lõi kinnipeetavat kainestusmaja trepil vähemalt kahel korral kumminuiaga kõhu piirkonda. Kohtulikul uurimisel ei leidnud tõendamist, et O.Z oleks S. P kirjeldatud kohas ja viisil löönud. Tunnistaja V. P kinnitas kohtuistungil, et tema liikus süüdistatava ja kannatanu selja taga ega näinud, et O.Z oleks S. P arestimaja trepil löönud. Nimetatud episoodi eitab ka O.Z. Isiku läbivaatuse protokolliga on tuvastatud vigastuste olemasolu S. P kõhul. Kannatanu enda ja tunnistaja V. P ütluste kohaselt politsei eest ära joostes hüppas ta üle kahe aia, ka üle kiriku kõrge aia, jooksis läbi põõsaste. Kohus möönab, et vigastused kõhule võisid tekkida põgenemisel üle aia hüpates ja põõsaid läbides. Märkimata ei saa ka jätta, et kannatanu oli põgenedes alkoholijoobes ega pruukinud jooksmisel ettetulevaid takistusi märgata ja tajuda neist võimalike vigastuste saamist. Eelnimetatud episood tuleb süüdistusest välja jätta. 6 Eeltoodu põhjal on O.Z-i koosseisulistele tunnustele. kuritegelik käitumine subsumeeritav KarS § 291 KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. O.Z on varem kriminaalkorras karistamata. Süüdistatava karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid kohtumenetluses ei tuvastatud. Kohus leiab, et karistuseks on talle võimalik mõista tingimuslik vangistus sanktsiooni alammääras tingimisi käitumiskontrollile allutamata.

§ 180lg 1 kohaselt tuleb kriminaalmenetluse kulud jätta süüdistatava kanda.

Kooskõlas

§ 179

lg 1 p 2 tuleb süüdistatavalt välja mõista sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 6525 krooni, mille vabatahtlikuks tasumiseks anda tähtaeg 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

§ 175

lg 1 p 10 alusel tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskuluna kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu 67,40 krooni ning § 175 lg 1 p 1 alusel kannatanu kasuks esindajale makstud kulu 5900 krooni. Kuriteoga varalist kahju ei tekitatud, tsiviilhagi süüdistatava vastu esitatud ei ole. Asitõendeid kriminaalasja juurde võetud ei ole. Tõkendit kohaldatud ei ole. Anu Tammeniit kohtunik 7