4-09-17501/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.detsember 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-17501 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi R.U väärteoasi NPALS § 15 Menetlusalune isik R.U (isikukood xxx, kodakondsus määratlemata, elukoht xxx, töökoht puudub) 08.detsember 2009.a. Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud 1 järgi kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri, esindaja Jelena Saveljeva RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48, NPALS § 151 ning V™S §-dest 83 p 2, 107-111, kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada R.U NPALS § 15 järgi ja mõista karistuseks arest 6 (kuus) päeva. Kohustada R.U asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 08.01.2010.a. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. R.U poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada R.U suhtes sundtoomist arestimajja. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja PP arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Välja mõista R.U-lt ekspertiisitasu 1646 (üks tuhat kuussada nelikümmend kuus) krooni riigituludesse joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest ja see tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034800017 SEB või 221023778608 Swedbank, viitenumber

1. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: R.U suhtes on koostatud 27.07.2009.a. väärteoprotokoll nr AB 1155686 selle kohta, et tema, viibides 27.07.2009.a kella 15.33 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, aadressil Xxx, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopselt ainet ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes sellega NPALS § 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi. R.U Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 08.12.2009.a. kell 09.00 toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kohtukutse anti Põhja Politseiprefektuuri ametnike poolt menetlusalusele isikule - R.U-le allkirja vastu isiklikult üle 21.10.2009.a. Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et on R.U süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuväline menetleja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et menetlusalust isikut on samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud nii rahatrahviga kui ka arestiga, kuid isik jätkab väärtegude toimepanemist, mingisugust järeldust viimane eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada on R.U väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 6 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et on R.U süü väärteo toimepanemises 27.07.2009.a. on tõendamist leidnud eelkõige menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses 28.07.2009.a. antud ütlustega, mille kohaselt ta tarvitas eile heroiini (lk 1), narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise aktiga nr 2019/308, millisest nähtub, et 27.07.2009.a. esinesid R.U narkootilise aine fentanüüli, amfetamiini tarvitamise tunnused s.t isikul esines joobeseisundile vastav kehalise ja/või psüühilise funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tulemusena (lk 2), saatekirjaga joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks, millisest nähtub, et R.U suhtes läbi viidud joobeseisundi tuvastamise ekspertiis läks maksma 720 krooni (lk 4), joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, millisest nähtub, et 27.07.2009.a. kell 23.55 teostatud joobeseisundi ekspertiis läks maksma 926 krooni ja uriinianalüüsi tulemusena tuvastati fentanüüli ja amfetamiini olemasolu menetlusaluse isiku organismis (lk 5), saatelehega psühhoaktiivsete ainete suhtes laboratoorseks uuringuks, mille kohaselt oli R.U-lt võetud uriinianalüüsi tulemus fentanüüli ja amfetamiini suhtes positiivne (lk 3). Fentanüül ja amfetamiin on narkootilised ained vastavalt Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 lisale nr
2. Arsti ettekirjutuse olemasolule narkootilise aine tarvitamiseks menetlusalune isik viidanud ei ole ja sellise loa olemasolu kohus eeldada ei saa. Menetlusalune isik kinnitab, et tarvitas heroiini, mida ekspertiisi tulemusena tema organismis ei tuvastatud. Küll aga leidus R.U organismis fentanüüli ja amfetamiini. Mistahes asjaolusid, mille alusel kohus võiks väita, et menetlusaluse isiku narkojoove oli tekkinud muul moel kui narkootikume, fentanüüli ja amfetamiini, ise tarbides, käesoleval juhul väärteoasja materjalidest ei nähtu. Kohtu hinnangul on R.U väärteod toime pannud tahtlikult. Kuivõrd kohus on tuvastanud NPALS §-le 151 vastava koosseisupärase teo 27.07.2009.a ning teo õigusvastasust kui isiku süüd välistavate asjaolude puudumine on eeldatav, tuleb R.U 1 karistada ka NPALS § 15 järgi. 2 Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et R.U on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud nii rahatrahviga kui ka arestidega, ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga, kuivõrd isikul puudub töökoht, st legaalne sissetulekuallikas. Jätkates samalaadsete väärtegude toimepanemist, milliste eest on menetlusalust isikut varasemalt juba karistatud, väljendab R.U oma hoolimatut suhtumist eelnevalt määratud karistustesse. Kohus asub seisukohale, et R.U ei ole varasematest karistustest, sh arestid, järeldusi teinud, sest jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elu normidesse. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et R.U tuleb seniste rikkumiste arvu arvestades karistada arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuna isikut on ka varem karistatud arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on aresti kohaldamine pikkusega 6 päeva. Kuivõrd süüdlast ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 08.01.2010.a. Samuti tuleb R.U-lt mõista riigituludesse välja menetluskulud, milleks on ekspertiisitasud kogusummas 1646 krooni. Aulike Salo Kohtunik 3