Obsah (4)

§ 139§ 115§ 108§ 15

Kriminaalasi nr 1-08-48 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. novembril 2009.a. Tartu, Kalevi 1 Asja number 1-08-48 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leol

§ 139

lg 2 p 1, 3 järgi 6 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta; 2) 21.09.1993.

§ 139lg 2 p 2 järgi 7 päeva arestis; 3) 02.

05.1995.

§ 115

lg 2 p 1, 2 - § 15 lg 2, § 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 2 aastat vangistust; 4) 16.10.1997.

§ 108

lg 1 ja § 142 lg 2 p 2, 3, 4, 5 järgi 1 aasta vangistust; 5) 05.10.1998.

§ 15- lg 2 - § 197 lg 1 järgi 45 päeva aresti; 6) 25.11.1998.a Tartu Linnakohtu otsusega Kr

K § 139 lg 2 p 2 järgi 3 kuud vangistust; 7) 19.07.2000.

§ 139lg 2 p 1, 2, 3 järgi 9 kuud ja 7 päeva vangistust; 8) 16.03.2006.a Tartu Maakohtu otsusega Kar

S § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 1 aasta 6 kuud vangistust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on D.K karistuse kandmise ajal sekkumisi toimunud ei ole. Soovitavad tegevused riskide maandamiseks: tagada kindel majanduslik seisund; mittesuhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega ning kriminaalhoolduse perioodil läbida motiveeriv intervjuu varasema elustiili kahjulikkusest parandamaks tajumiseks ja eluviisitreening. Esimesed kogemused kriminaalalases käitumises olid juba alaealisena. Pärast põhikooli lõpetamist läks õppima ehituskooli, mis jäi pooleli. Eelmise karistuse kandmise ajal Tartu Vanglas omandas keevitaja I mooduli. Ametlikku töökogemust omab vaid kaks aastat. Põhiliselt töötanud juhutöödel. Vabanemisel loodab tagasi pöörduda viimasesse ametlikku töökohta, OÜ-sse x, kus töötas logistik-komplekteerijana. Kinnipeetavale on kohaldatud suhtlemiskeeld kriminaalasjas nr. 08260105465, milles on temale kahtlustus esitatud KarS § 199 lg 2 p 4, 6, 7, 8 järgi. Varasemalt on olnud tihe alkoholi tarvitaja. D.K uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge. Ta on varem toime pannud varavastaseid ja isikuvastaseid kuritegusid. Riskikäitumist suurendab alkoholi tarvitamine ja suhtlemine mitteõiguskuulekate isikutega. Kriminaalhooldusametnik ei toeta D.K ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetav on varem korduvalt karistatud vangistusega. Kriminaalhooldusosakonna vaateväljas on ta olnud eelmise vangla järelepärimise koostamisest septembris

1. a kuni katseaja lõpuni jaanuaris
2. a. Eelmise vangistuse kandmisest vabastati D.K ennetähtaegselt 21.11.
3. a. Ta asus tööle OÜ-s x ja hüvitas kahjusid igakuiselt 1000 krooni. Katseajal karistati teda väärteomenetluses LS § 7422 lg 3 järgi. Karistusest ta kriminaalhooldajat ei teavitanud. Pärast katseaega karistati teda veel kahel korral samaliigilise rikkumise eest. D.K ei ole teinud oma käitumisest õigeid järeldusi ja on jätkanud endist eluviisi. Kinnipeetav on kahtlustatav kriminaalasjas, mis on kohtu menetluses. Kahtlusalused teod on toime pannud koos kriminaalkorras karistatud isikutega. Vabanemisel olemas elukoht ema ja elukaaslase juures. Võimalus tööle asuda endises töökohas. D.K seletas, et ta on alati valmis olnud vabaduses elamiseks. Ta on neljal korral kandnud reaalset vangistust varguse eest, kehavigastuse tekitamise eest ja rohkem ei mäleta. Praegu kannab karistust alusetult. Teda karistatakse jba selle eest, et ta on varem karistatud. Prokurör leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik. Kohtus on arutamisel uus süüdistus ning karistused tuleb ära kanda lõpuni. Kaitsja leiab, et ei saa arvestada arutamata süütegudega. Kohus ei ole süüdi mõistnud teos, mis kohtus veel menetluses on. D.K on muutunud sotsiaalne võrgustik. Tal on pere, elu- ja töökoht. Ta vajab käitumiskontrolli kujul järelevalvet, et paremini resotsialiseeruda. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning 2 käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri ja kaitsja arvamused, leiab, et D.K tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus. D.K kannab karistust teise astme kuritegude eest. Ta on ära kandnud pool mõistetud liitkaristusest. Seetõttu on olemas KarS § 76 lg. 1 p. 2 ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Täitmiskohtunik leiab, et D.K tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks ei ole piisavalt materiaalset alust. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel KarS § 76 lg 3 sätestatud arvestatavatest asjaoludest mõjutavad küsimuse lahendamist kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. D.K rikkus juba katseajal liikluseeskirju, mille eest teda karistati väärteomenetluses. Liikluseeskirjade rikkumine viis kuriteoni. Liiklussüüteod jätkusid ka pärast katseaega. Uue kuriteo toimepanemisega kaasnes ka liitkaristuse mõistmine. Täitmisele pöörati karistus, millest teda tingimisi ennetähtaegselt vabastati. Karistus oli mõistetud varguste eest raskendavatel asjaoludel. D.K isikut iseloomustavad tema varasemad kuriteod, millega on kahjustatud õiguskorraga kaitstud erinevad õigushüved. Ka praegu on kohtu menetluses kinnipeetava kahtlustus varguses raskendavatel asjaoludel. Õige on kaitsja seisukoht selles, et arutamata tegu ei saa võtta arvesse ennetähtaegselt vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel, sest menetluses olevas teos on süüküsimus lahendamata, rääkimata karistuse mõistmisest. D.K on vabaduses olemas elu- ja töökoht. Need asjaolud ja lähedastega head suhted ei kaalu üles tema eluviisist tulenevaid riske, kuna suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikud. Ene Muts täitmiskohtunik 3