Obsah (6)

§ 183§ 200§ 56§ 74§ 75§ 68

Kriminaalasi nr. 1 – 08 - 12274 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 03. juunil 2009a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik rahvakohtunikud: Inda Kõiva ja Helle Männik sekretäri: Leili Merila

§ 183lg.

1; § 200 lg. 1 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: E.E on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema omandas ebaseaduslikult, edasiandmise eesmärgil kohtueelse menetlusega kindlakstegemata ajal Tallinnas Kopli piirkonnas S Egonyan´ilt väikeses koguses, s.o. vähem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses narkootilist ainet marihuaanat ja kindlakstegemata ajal, kohas ja isikult väikeses koguses narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit, mida hoidis enda juures ning millest koostas valgete salvrätikute, kollase maalriteibi ja pruuni teibi abil paki, mille viskas edasiandmise eesmärgil 18.09.2006.a. Vangla territooriumile . 18.09.2006.a. kell 12 Vangla territooriumil 3-nda eluosakonna tagant keelualalt leiti üks ülevisatud pakk, milles 10-s minigrip kilekotis olid kanepitaime õisikud (marihuaana) kogumassiga 2,10g ja 1-s minigrip kilekotis 2,21g amfetamiini. Oma tegevusega pani E.E pani toime

§ 183lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

väikeses koguses narkootilise aine ebaseadusliku edasiandmise eesmärgil omandamise, valdamise ja narkootilise aine edasiandmise. Samuti tema 25.09.2007.a kl 19.30 ajal Tallinnas Valgevase tänaval võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ründas vägivallaga TK, lükkas teda seljatagant ja samaaeg-selt haaras kannatanu kotist. Tasakaalu kaotanud TK kukkus maha, vigastades puusalii-gest ja parema käe küünarliigest. Maas lamava kannatanu käest tõmbas E.E käe-koti maksumusega 205 krooni, milles oli mobiiltelefon Sis M50 koos sim-kaardiga 2500 krooni väärtuses, kolmest võtmest koosnev võtmekimp 50 krooni väärtuses, taskupeegel 25 krooni väärtuses, nahast rahakott 200 krooni väärtuses, milles oli EV kodaniku pass Tiiu Kalmeti nimele taastamisväärtusega 150 krooni, s/a Nissan Primera reg XXX registreerimistunnistus taastamisväärtusega 150 krooni, kullast kett 3600 krooni väärtuses, sularaha summas 175 krooni, SEB deebetkaart taastamisväärtusega 30 krooni, haigekassakaart, kliendikaardid, panga kontokaart, ravimiretsept – kokku asjad 7085 krooni väärtuses. Oma tegevusega pani E.E toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, s.o.

§ 200lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav E.E tunnistab end süüdi

§ 183lg.

1 toimepanemises, kuid süüdistuses

§ 200lg.

1 järgi end süüdi ei tunnista, sest nimetatud kuritegu toime pole pannud. Kaitsja on seisukohal, et E.E süüdistuses on leidnud kinnitamist

§ 183lg.

1 süüteo toimepanemine, kuid

§ 200lg.

1 süüdistus on põhjendamata. Süüdistatav E.E annab ütlusi, et tunnistab ennast süüdi üleviskamise osas. Sai narkootilised ained S Egonyani käest kas S i kodus või kuskil väljas, täpselt ei mäle-ta, millal ja kus. Võttis tema käest narkootilised ained, et need edasi anda Vanglasse. Kui sai narkoaine Egonyani käest, oli see pakitud isoleerlindiga. Teadis, et seal on marihuaana ja amfetamiin. Teadis seda, kuna teda teavitati sellest enne. Ta viskas paki üle Vanglasse. Millal ta seda tegi, ta ei mäleta. S seletas, kus kohas on vaja üle visata. Teadis, et pakk on ette nähtud S Kišunasele. Nõustus sellest ettevõtmisest osa võtma, kuna peale seda, kui ta vabaks sai, oli ta Kišunasele suure summa võlgu. Sai kirja, kus ta pakkus võimaluse niimoodi temaga arved korda ajada. Ta pidi oma raha eest ostma S Egonyani käest narkootikumid. Nõustus, kuna võlad kasvasid - võttis võlgu, aga ei suutnud tagasi anda. Kišunas kirjutas, et ta pöörduks narkootikumide ostmiseks S i poole. Enne olid tal S iga normaalsed suhted, olid tuttavad, elasid ühes majas. Kišunas nõustus sellega, et ta ei suutnud üle visata ning kandis võla tema arvelt maha

1. septembril 2007.a elas ta samas elukohas, XXX, enne seda elas XXX, kolisid XXX tänavale, see on 30 meetrit endisest elukohast. Mäletab, et läbiotsimine oli seoses röövi-misega. Läbiotsimisel leiti narkootikumid. Nende narkootikumide eest karistati teda arestiga, mis on ära kantud.
2. septembril 2007 a. õhtupoole oli ta arvatavasti kodus, sest järgmisel päeval oli tema ämma sünnipäev. Just enne seda nad matsid ämma, pidid abikaasaga tähistama ämma sünnipäeva. Ta võis olla teab kus kodu lähedal, aga sõidab haruharva Koplist Balti jaama poole, kesklinna peaaegu üldse ei sõida, liigub Kopli rajoonis. Kannatanu TK annab ütlusi, et
3. septembril 2007.a käis ta Mustamäel Siili tn. kos-meetikus, tuli trolli pealt maha Balti jaamas ja läks koju Valgevase tn.
4. Kolm maja enne oma maja tundis järsku kiiremaid samme oma selja taga, vaatas selja taha üle vasaku õla, kott oli õlal. Nägi meest, kel olid ähvardavad silmad, nii et pidi oma kotist uuesti kahe käega tugevamini kinni haarama. Tundus, et ta ründab - viitab süüdistatava E.E poole. Tundis nagu tõuget, kukkus, hoidis kotirihmast kinni. Mees rebis, pärast tema kukkumist rebis maas edasi ja sai koti oma kätte. Ta hakkas appi karjuma, hüüdis, et võtke varas kinni. Kukkus tugevalt, veri oli määrinud ta riided ära, käsi oli katki, puus oli sinine. Kuna see oli kuskil kolm maja enne ko-du, siis ta abikaasa kuulis tema appikarjeid, abikaasa oli akna peal, kuid uksest ta nii kiiresti välja ei jõudnud, et meest kinni pidada. Naabrimees sõitis hoovist autoga välja ja nad tegid temaga mõned ringid Kalamaja piirkonnas, kuid seda meest ei leidnud ning helistas politseisse. Valgevase tn. asub Balti jaamast Kopli poole. Täpsustab, et tundis tõuget selja tagant nii, et ta kukkus. Kotist hoidis kinni päris kaua, kuigi see käis nii kähku, mees lohistas teda maas edasi, kui ta kotist kinni hoidis. Kuna aga koti pannal rebenes, sai mees koti kätte. Sündmuse ajal vaatas selja taha, nägi ründajat näost näkku. Vahemaa tema ja ründaja vahel võis olla meeter, kui nägi ta nägu. Arvab, et tema mees ründaja nägu ei näinud, aga jooksmas teda nägi. Ei oska öelda, mitme sekundi vältel nägi ründaja nägu, nägi teda tagasi vaadates. Lohistamise ajal nägi teda niipalju kui kukkus, üles tõusis küllalt kiiresti, püüdis järgi ka joosta. Pikali maas olles ta ründaja nägu ei näinud. Tundis inimese politseis ära järgmiste tunnuste põhjal: tumedad silmad, kulmud, kitsas nägu, ei olnud rahvuselt eestlane, venelane, kas kuskilt lõunamaalt, oli lõunamaalase nägu ja küllalt korrapärased näojooned, selle tunneb näo järgi ära, riietus jäi ka meelde – seljas oli kirsipunane nahktagi. Ei tea, mis oli tagi all. Kott oli musta värvi ja pika rihmaga, võis maksta kuskil 205 krooni, ei olnud kallis kott. Kotis olid rahakott ja mobiiltelefon Sis M50, siis mingid kosmeetikavahendid. Rahakotis oli tal kuldkett - kuna kosmeetiku juures ei tohi ketti olla, võttis ta selle kaelast ära ja pani peenraha sahtlisse. Kotis olid veel pass, juhiload, haigekassakaart, pangakaardid, kliendikaardid, korteri- ja töökohavõtmed ning autovõti. Sularaha oli kuskil 175 krooni. Sai järgmisel päeval tagasi oma koti koos dokumentidega, rahakoti ja võtmed, ei saanud mobiiltelefoni, kuldketti ja sularaha. Sai asjad tagasi sel viisil, et keegi koputas aknalaua peale ja küsiti nimeliselt teda, kilekoti sees toodi tagasi asjad, mis loetles. Tooja oli viiekümne ringis mees, kes ütles, et oli oma maja juures need leidnud, see mees elas kuskil kõrvaltänavas. Mehe nime ta ei küsinud. Kuna telefon oli kasutatud, arvab, et see maksis 2500 krooni, ostmisel maksis telefon 3190 krooni. Telefon oli ostetud 2003.a. Kuldketi maksumus oli kusagil 3600 krooni, see oli kingitud kuldkett, kviitungit ei ole alles hoidnud. Hindab ketti sellises väärtuses, kuna kett oli kusagil 47-48 cm, valge, punase kullaga põimitud keerdkett, selliste kettide hinnad on selles väärtuses. Praegu kaelas oleva keti kinkis abikaasa peale vargust, see ei ole just samasugune. See kuldkett võib olla enamvähem samas väärtuses teise ketiga, mis ründamisel ära võeti. Süüdlase tundis ära politseis piltide järgi. Uurija tõi suure hunniku albumeid, tal on hästi meeles, kui ütles, et niipalju ja kuidas on nii võimalik leida isikut. Oli üks-kaks albumit läbi vaadanud, kolmandas albumis kusagil keskel tundis sama mehe eksimatult ära. Albumid olid paksud, ühes täisalbumis oli üle 100 pildi, 50-60 pilti kindlasti, kui mitte rohkem. Oli vaadanud kindlasti üle 100 pildi, enne kui nägi pilti, mille peal õige mees. Albumis olid ainult meeste pildid, igas vanuses, igasuguses riietuses ja igas rahvuses. Albumites nägi ka selliseid mehi, kelle rahvus võis olla lõunamaalt, olid tõmmud, võib-olla mõnda pilti vaatas kauem, kuid õige pildi tundis kindlasti kohe ära. Juhtum toimus septembris ning detsembri lõpupoole enne jõule kutsuti teda isikut tuvastama. Kolm meest oli pandud istuma, teiste meeste nägusid ei mäleta, aga tema tundis kohe ära, ei olnud vajadust teisi vaadata, kindlalt olid tal teistsugused riided seljas, kohe eksimatult tundis ära. Tundis ära õige mehe iseenesest, vaatas talle otsa, silmad, näojooned, ei olnud vaja võrrelda teiste inimestega, tundis ta ära. Tsiviilhagi moodustavad telefon, kuldkett, siis parandused, riided - nahktagi parandus 600 krooni, nahktagi käis vahetati ära, võtmete vahetused. Sai küll võtmed tagasi, kuid vahetas nad ära, sest iialgi ei tea, äkki olid järgi tehtud. Võtmete vahetuse summat öelda ei oska. Jääb 600 krooni nahktagi parandus, uksevõtmed jäävad välja, sularaha 175 krooni jääb sisse. Taotleb tekitatud kahju summas 6700 krooni hüvitamist. Tunnistaja AR annab ütlusi selles, et
5. septembril 2006.a töötas ta Vanglas valvurina. Töötas vangidega blokisiseselt ning tema ametiülesannete hulka kuulusid kõik üle-sanded, mis puudutasid valvuri tööd.
6. septembril 2006.a oli vahetuses 30 inimest. Ööpäeva jooksul teevad kaks korda käigu ümber vangla. Sel päeval kuskil kella kuue paiku õhtul tegi kaastöötajaga ringkäigu, kuna võib juhtuda, et on ka keelatud asju, mida visatakse vanglasse. Kuskil õhtupoole 3-nda eluboksi taga keelutsoonis leiti pakk. Mis värvi see oli või mis seal sees oli, ta ei mäleta. Neil on keelatud pakke lahti teha. Paki viisid korrapidaja kätte ja seal pakk ava-takse. Tollel ajal sellise eseme leidmisel tehakse valveruumis ettekanne. Kui seal on midagi keelatut, viib valvekordnik paki operatiivosakonda, kus teostatakse vaatlus. Ei mäleta, mis puhul tol ajal koostati objekti läbiotsimise akt. Nende asi oli viia korrapidajale, seal pandi kirja, et mis asja leidsid, valvekordnik koostas leidmise kohta dokumendi, nemad kirjutasid sellele paberile alla. Kinnitab, et toimiku lk 44 oleval isiku/objekti läbiotsimise akti koopial on tema allkiri. Kriminaalasja materjalide ja kohtuistungil antud ütluste kohaselt tuvastati kohtu poolt alljärgnev: -kannatanu TK kuulati üle 25.09.2007 a., kella 20.45-st kuni 21.30-ni. Ülekuulamise käigus kinnitas, et teda ründas noormees, kellel olid tumedat värvi juuksed ( arvatavasti kandis peas mütsi ), tumeda nahaga, kitsad näojooned, kõhn kehaehitus, soliidselt riides, kasv 175 – 180 cm, seljas oli punakas, pruun või kirsipunane pintsak. Teda rünnanud noormehe rahvust ei oska ütelda, kuna kõik toimus väga kiiresti aga arvab, et tunneb ära. Sündmus on registreeritud infosüsteemis Polis 24.09.2007 a. / t.l. 1 – 4 / -tuvastamata kuupäevaga täiendava ülekuulamise protokollis kannatanu Tiiu Kalmeti mainib kallaletungiga kaduma läinud asjade loetelu ja maksumust. Samuti selgitab ühte meest, kes tagastas talle koti koos paljude kaduma läinud asjadega. Mees olevat selle koti leidnud kõrvaltänavast, kuid mehe andmeid kannatanu ei küsinud. Samas märgib käekoti maksumuseks 205 krooni / t.l. 7 /. -politseijuhtivinspektori õiendi kohaselt 26.09.2007 a. esitati K foto- ja videoteeki ning K tundis pildil nr. 1446 näojoonte ja kasvu järgi temale kallale tunginud mehe. Selleks me-heks osutus E.E / t.l. 8, 9 /. -äratundmiseks esitamise protokollis märgitu kohaselt K esitati fototabel neljast isikust, kelle hulgas Kalmet tundis fotol nr. 2 tema suhtes ründe toimepannud isiku kitsa näo ja silmade järgi. Fotol nr. 2 E.E / t.l. 10 – 11 /. -kahtlustatava kinnipidamise protokollis märgitu kohaselt kannatanu ütluste kohaselt noormees ründas teda ja rebis käekoti hinnaga 400 krooni ning jooksis sellega majade vahele / t.l. 12 – 15 /. -kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtuvalt E.E omab üleriietest kaks asja – soe pikk kapuutsiga jope, mis on ääristatud kunstnaharibaga, mille sai heategevusorganisatsioonilt ja õhuke sportlik Adidas tuulepluus. Kuna septembris oli soe, käis mustas tuulepluusis. Üldse on tal riideid vähe ja viimased pool aastat on käinud ühtedes ja samades musta värvi dressipükstes hallide triipudega pükste välisküljel / t.l. 25 /. -äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt kannatanu tunneb kolme isiku hulgas näo järgi meesterahva nr.
7. See isik tungis talle kallale / t.l. 31, 32 /. -sündmuskoha vaatlusprotokolli andmetel 18.09.2006 a. leiti vangla eluosakonna keelu-alal ülevise ja ese mähitud valge teibiga / t.l. 41 – 43, 54 – 57 /. -ekspertiisiakti kohaselt vangla eluosakonna keelualal leitud pulbriline aine on narkoo-tiline aine amfetamiin ja teibitud pakilt leiti kõigis analüüsitud DNA lookustes Šamil Martõ-kanovil esinevad DNA alleelid / t.l. 47 – 49, 78, 79 /. Kohus kogutud tõendite kohaselt tuvastas E.E süü

§ 183lg.

1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises tema enda ütluste kohaselt, samuti tunnistaja A R poolt antud ütlustega. E.E süü nimetatud kuriteo toimepanemisel on leidnud veel tõendamist sündmuskoha vaatlusprotokolliga, üleviske esemega, ekspertiisiaktiga / t.l. 41 – 43, 47 – 49, 54 – 57, 78, 79 /.

§ 56

alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust ja karistatuse kustumist, puhtsüdamlikku kahetsust, kuriteo toimepanemise asjaolusid ja põhjust, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Kohtule esitatud süüdistuse kohaselt E.E 25.09.2007 a. kella 19.30 ajal Tallinnas Valgevase tänaval võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ründas vägivallaga TK ja hõivas viimasele kuuluva koti koos selle sisuga ning põgenes. Tema süüd

§ 200lg.

1 toimepanemises tõenditeks on kannatanu Tiiu Kalmeti ütlused, patsiendikaart ja äratund-miseks esitamise protokollid. Kohtu seisukoht E.E suhtes esitatud süüdistuses

§ 200lg.

1 järgi: -pärast sündmust kannatanu pöördus politseisse ja kinnitas, et teda röövinud noormehel olid tumedad juuksed ja arvatavasti kandis mütsi, noormees oli tumeda nahaga olid kitsad näojooned ja kõhna kehaehitusega ning oli soliidselt riides. Seljas oli punakas või kirsipunane pintsak ja jalas tumedad püksid, kuid noormehe rahvust ei oska ütelda. -järgmisel päeval K esitatakse fotoalbumid ja nr. 1446 fotol tunneb teda rünnanud isiku ja selleks isikuks osutub E.E -15.10.2007 a. K esitatakse fototabel, millel tunneb nr. 2 fotol E.E ja 21.12.2007 a. äratundmiseks esitatud isikute hulgas tunneb koheselt E.E ning ni-metab, et E.E tundis ära näo järgi. Kannatanu Kalmet on kirjeldanud tema vastu toimepannud isiku kirjeldust mitmel korral, kuid kohus ei saa oma siseveendumuse kohaselt seda kirjeldust aktsepteerida, sest tema poolt antud ütluste käigus isiku kirjeldus on esitatud põhiliselt üldjoontes. -kohus peab vajalikuks käsitleda fototabelite tõenduslikku tähendust. KrMS § 63 lg. 1 sätestatu mõtte kohaselt saab isiku süüditunnistamisel tugineda vaid selle paragrahvi loetletud tõendiliikidele. Kohtueelsest menetlusest ei nähtu, mille alusel Kalmet tundis fotoalbumis E.E foto, kuigi Kalmet eelmisel päeval antud ütlustes nimetas, et tema suhtes kuriteo pani toime noormees, kelle peas arvatavasti oli müts ja noormees oli soliidselt riides. Hiljem K esitatud fototabel ja kolm isikut, kelle hulgast Kalmet tundis E.E. Mõlemal korral ei ole üheselt tuvastatav, milliste tundemärkide järgi ta tuvastas E.E. Kooskõlas KrMS § 82 lg. 1 p. 5 sätestatuga tuleb äratundmiseks esitamise protokollis märkida ka seda, milliste tunnuste alusel E.E ära tunti. Enne äratundmiseks esitamist oleks olnud vajalik kannatanu üle kuulata selgitamaks need tunnused, mille alusel objekti ta tunneb. Kuid seda enne äratundmiseks esitamist ei tehtud ja seetõttu kohtul on raske hinnata kannatanu ütlusi, et ta tundis äratundmiseks isiku, kelle asukoht nr. 2 kohal ja mehe tunneb ära näo järgi. Ka fototabeli näitamisel kannatanut eelnevalt üle ei kuulatud, kuid kohtuvälise menetleja poolt trükitud tekstist lähtuvalt kannatanu tundis isiku kitsa näo ja silmade järgi. Kohus nendib, et 25.09.2007 a. s.o. peaaegu vahetult pärast kuriteo toimepanemist asetleidnud kannatanu ülekuulamise protokollis märgitu kohaselt teda ründas noormees, kes oli soliidselt riides, kuid noormehe rahvust ei oska kirjeldada, kuna kõik toimus väga kiiresti. Hiljem on kannatanu jäetud ülekuulamata, eesmärgiga täpsustada ründaja tundemärke ja muid isikukirjeldust käsitletavaid asjaolusid. -Kohtueelse menetluse käigus E.E väitis, et tal on vähe üleriideid ja omab sooja pikka jopet kapuutsiga ning Adidas tuulepluusi, mida kandis ka septembris. Kriminaalasja materjalide kohaselt juba järgmisel päeval oli teada nimetatud röövimise toimepannud kahtlustatav isik, kuid alles 3 kuu möödumisel E.E elukohas viiakse läbi läbiotsimine eesmärgiga leida kannatanult hõivatud asju, kuid jäetakse tuvastamata E.E olemasoleva üleriietuse kontrollimine ja kirjeldus. Kuigi kannatanu viitas esmasel ülekuulamisel, et röövija kandis punakat või kirsipunast nahktagi, kuid kannatanu poolt süüstava tõendi esitamisel operatiivse tegutsemiseta jäetakse fakt kontrollimata ja samuti läbiotsimisel selle nahktagi olemasolu või puudumist E.E garderoobis jäetakse kontrollimata. Kohus leiab, et röövimine on I astme kuritegu ja selle kuriteo avastamine nõuab operatiivset tegutsemist ning kahtlustatava suhtes süüstavate tõendite kogumist ja kahtlustatava alibi kontrollimist. E.E süü tuvastamisel kohtueelne menetleja piirdus ainult kannatanu ütlustel ja kannatanu poolt fotode ja äratundmiseks esitatud isikute hulgast E.E äratundmises kui isiku, kes pani tema suhtes toime röövimise. Kohus tuleb järeldusele, et kriminaalasja menetlemisel ei ole kogutud piisavalt tõendeid, mis kõrvaldaksid kahtluse E.E süüdiolekus 25. septembril 2007 a. Kalmeti suhtes toimepandud teos. Kõrvaldamata kahtlused tuleb kooskõlas KrMS § 7 lg. 3 sätestatud põhimõttega tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohtueelne menetleja on kahtlustatava poolt kuriteo toimepanemises piirdunud ainult kannatanu poolt esitatud üldiste tundemärkide kirjeldusega ja mitmes kohtueelse menetluse faasis on kannatanu ütlused kahtlustatava isiku kirjelduses erinevad ja üldsõnalised. Kohtuistungil E.E ütlustega kinnitas, et 25. septembril 2007 a. ta oli kodus ja enne seda sündmust mattis ämma ja pidi koos abikaasaga tähistama ämma sünnipäeva. Kohtueelne menetleja, saanud järgmisel päeval teada kuriteo toime pannud kahtlustatava isiku, operatiivsel kontrollimisel oleks saanud tuvastada ning pidanud kontrollima E.E alibit ja kannatanu poolt antud ütlustega kahtlustatava isiku tundemärke ja riietuse kontrollimist. Lähtudes eeltoodust tuleb E.E süüdistuses

§ 200lg.

1 õigeks mõista seetõttu, et tema poolt 25. septembril 2007 a. kannatanu suhtes kuriteo toimepanemine on tõendamata. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § § 179, § 309, § 311 - § 313, § 315 kohus otsustas: 1 Õigeks mõista E.E

§ 200lg.

1 järgi. 2 Süüdi tunnistada E.E

§ 183lg.

1 järgi ja mõista karistuseks 8 ( kaheksa ) kuud vangistust.

§ 74lg.

1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata 18 kuulise katseaja jooksul kui E.E ei pane selle aja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kontrollnõudeid, millised määratud

§ 75alusel Tallinna vangla kriminaalhooldusametniku poolt.

Katseaja algust arvestada kohtuotsuse jõustumise ajast.

§ 68lg.

1 alusel mõistetud karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 20.12.2007 a. kuni 22.12.2007 a. s.o. 3 ( kolm ) päeva. 3 Välja mõista E.E-lt sundraha 6525 krooni riigieelarve tuludesse 4 Välja mõista E.E-lt kaitsjatasu 2920.50 krooni 5 Välja mõista E.E-lt kohtukuludena ekspertiisitasu 730 krooni Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777 6 Asitõend kohtuotsuse jõustumisel hävitada 7 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik Rahvakohtunikud