Obsah (5)

§ 200§ 183§ 65§ 68§ 74

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mai 2009. a, Tallinn (kirjaliku põhistusega otsus kättesaadav 1. juunist 2009. a) Kriminaalas

§ 200

lg 2 p 7, 8 järgi Prokurör Ringkonnaprokurör Natalia Miilvee Süüdistatav Z.F ik xxx; elukoht: xxx, viibib vahi all Vanglas; kodakondsuseta; algharidus; emakeel vene keel; töökoht puudub; varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 2. aprilli 2007. a otsusega

§ 183lg 2 p 2 alusel tingimisi vangistusega 1 aasta.

Ära kandmata 11 kuud 15 päeva vangistust. Vahistatud

1. detsembril
2. a, eelnevalt kinni peetud
3. detsembril
4. a Kaitsja Vandeadvokaat Rein Kiviloo RESOLUTSIOON
5. Tunnistada Z.F

§ 200

lg 2 p 7 ja 8 järgi süüdi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. 2.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 2.

aprilli 2007. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuu 15 päeva võrra. 2 Lõplikuks karistuseks mõista 4 (neli) aastat 5 (viis) kuud ja 15 päeva vangistust. 3.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ja sellest tulenevalt lugeda karistuse kandmise alguse ajaks

1. detsember
2. a.
3. Kannatanu KTi tsiviilhagi rahuldada osaliselt ja mõista Z.F-ilt KTi kasuks välja 6000 (kuus tuhat) krooni.
4. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
5. Asitõendid vihmavari (asub kriminaalasja materjalide juures) ja DNA-proovid hävitada.
6. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel mõista Z.F-ilt menetluskulud riigituludesse välja osaliselt, nimelt I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 50 % ulatuses, s.o 5437 (viie tuhande neljasaja kolmekümne seitsme) krooni ja 50 sendi ulatuses. Ülejäänud osas jätta sundraha, samuti määratud kaitsjale makstud tasu kokku 5888 krooni (viis tuhat kaheksasada kaheksakümmend kaheksa) ja 20 senti riigi kanda. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbankis, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: „Z.F, 1-09-2635, sundraha“. Maksekorraldus menetluskulude tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleile. Menetluskulude tähtajaks tasumata jätmise korral kohaldatakse sundtäitmist. Edasikaebamise kord Maakohtu otsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o hiljemalt
7. mail
8. a. Kui kohtumenetluse pool teatab apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, vormistatakse kirjaliku põhistusega otsus hiljemalt
9. juuniks
10. a. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Menetluskulusid saab vaidlustada määruskaebe korras. Kohus juhindub KrMS § 306; § 309 lg 3, § 310 lg 1 § 311, 313, § 315 sätetest. I Süüdistuse sisu ja menetluse käik
11. Z.F-ile esitati süüdistus selles, et tema võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 22.oktoobril 2008.a kella 22.45 paiku Tallinnas Uus- Maleva 3 asuva maja juures koos tuvastamata isikuga ründas KT´i. Tuvastamata isik haaras tagant ja paremalt poolt KTi käes olnud kotist ja käskis koti ära anda. Kuna K.T kotist lahti ei lasknud, siis hakkas tagant vasakult kannatanule lähenenud Z.F kannatanut noaga ähvardama ja sellega tema ees vehkima. Samal ajal hüüdis tuvastamata isik Z.F, 3 et viimane lõikaks kannatanut, ise aga lõi kannatanule jalaga rindu, tekitades valu, mille tulemusel õnnestus tal õlakott kannatanu käest rebida. Seejärel tuvastamata isik ja Z.F põgenesid, keerates Uus-Maleva tänavalt Kopli tänavale, kus Z.F koos tuvastamata isikuga uuris koti sisu ja võttis kotist ära mobiiltelefoni №kia 5110 väärtusega 1000.- krooni ja rahakoti väärtusega 200 krooni, milles oli PM relvaluba, pensionitunnistus, ID kaart KT nimele, Hansapanga deebetkaart, kliendikaardid ja sularaha 6000 krooni. Oma tegevusega pani Z.F süüdistuse kohaselt toime

§ 200

lg 2 p 7, 8 aluse kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, relvana kasutatud noaga ähvardades, isikute grupis, s.o

§ 200lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Süüdistatav end kirjeldatud teos süüdi ei tunnistanud. Samuti ei nõustunud süüdistusega kaitsja, kes leidis, et pole teo toimepanemine Z.F-i poolt pole tõendatud.
2. Kohtuistungil kuulati üle kannatanu KT, tunnistajad Aleksei O ja Maksim Tšubarov ning süüdistatav Z.F. Lisaks uuris kohus järgmisi kirjalikke tõendeid: äratundmiseks esitamise protokollid (K.T – Z.F, tl 11-16; Tšubarov – Z.F, tl 22-27), sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 1-3), ettekanne koera kasutamise kohta (tl 4), asitõendite (õlakott, vihmavari) vaatlusprotokoll (tl 32-35), asitõendite täiendav vaatlusprotokoll (vihmavari, õlakott koos sisuga, mobiiltelefon №kia 5110; tl 37-48), jälitusprotokoll (tl 36) ning Z.F-i kahtlustatavana kinnipidamise protokoll riiete kirjelduse osas (p 8; tl 53). II Kohtu seisukoht
3. Kohus peab tõendatuks, et Z.F koos tuvastamata isikuga röövis K. T ilt õlakoti, kusjuures Z.F ähvardas kannatanut noaga. K. T ilt koti röövimist tõendavad kannatanu enda sellekohased ütlused (maakohtu
4. mai
5. a istungi protokoll), samuti A. O ütlused selle kohta, kuidas ta nägi sündmuskohalt mehi ära jooksmas ja hiljem koti sisuga tutvumas (maakohtu
6. mai
7. a istungi protokoll). K. T i ütluste usaldusväärsust kinnitab kohtu jaoks see, et A. O sõnul väitis K. T vahetult pärast väidetava sündmuse toimepanemist, et teda rööviti. Lisaks kannatanu ja tunnistaja ütlustele tõendavad seda, et kannatanult võeti ära kott selle sisuga, ettekanne koera kasutamise kohta (tl 4) ja asitõendi vaatlusprotokoll (tl 37) koos fototabeli fotodega 7-
8. Ettekande kohaselt leiti Uus-Maleva 9 maja juurest prügikastist must õlakott. Asitõendi vaatlusprotokollist ja lisatud fotodest nähtub, et tegemist on K. T ile kuulunud kotiga, sest fotodel olev kott vastab K. T i ütlustes antud kirjeldusele. Samuti andis K. T ütlusi, et tal olid kotis mitmesugused „märkmed“ ning asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt olid kotis Elioni telefonikaart, papitükk, millele olid kirjutatud aadressid ja telefoninumbrid, turvateenistus Alfastar müügiesindaja V G visiitkaart, Presidendi Pilsneri õllepudeli silt, kalender ja naisterahva foto. Kohtuistungil kirjeldas K. T toimunut järgmiselt: 22.oktoobril 2008.a peale kella 22.00 sõitis ta trammiga koju. Üks peatus enne Sirge peatust tulid peale Z.F ja keegi veel. Z.F istus tema ette, teine seisis esialgu püsti ja rääkis valju häälega, seejärel istus kannatanu kõrvale. Z.F koos teise mehega väljusid trammist samas peatuses, kus K. T , tulles trammist maha tema järel. Kui K. T oli ühe maja võrra edasi jõudnud, tulid nad tema juurde ja küsisid vene keeles tema käest suitsu. K. T ütles, et tal ei ole suitsu. Kui K. T oli veel veidi edasi jõudnud, võttis suurem mees ta kotist kinni ja ütles, et K. T annaks koti talle. Kannatanu 4 hoidis kotist kinni. Siis tuli Z.F teisele poole, tal oli paremas käes 20cm ehitusnoa moodi asi ja ta hakkas sellega vehkima kannatanu näo kõrgusel. Suurem mees lõi K. T ki millegi nuiasarnasega vastu kätt, samuti lõi kannatanut jalaga, mille tulemusel kannatanu kukkus valu tõttu põlvili ja lasi koti lahti. Kui suurem mees sai koti kätte, ütles ta vene keeles, et lähme nüüd kiiresti, ja mõlemad jooksid minema. Kannatanu tahtis neile järele minna, aga ei jõudnud. Siis tuli üks auto, kannatanu peatas selle, ütles, et teda rööviti ja, et autos olnud mees helistaks politseisse. Pärast seda käis kannatanu kodus abikaasa juures, et ta laseks kõik kaardid sulgeda. Kannatanu ütlusi selle kohta, et koti äravõtmiseks tarvitati vägivalda, kinnitab see, et sündmuskohalt leiti vihmavari (vt sündmuskoha vaatluse protokoll; tl 1, samuti asitõendi vaatluse protokoll koos fototabeliga, tl 32-34), s.o nuiataoline ese, millega kannatanut löödi. Osaliselt kinnitavad kannatanu ütlusi selle kohta, et talt kott vägivalda kasutades ära võeti, ka süüdistatava enda ütlused (maakohtu
9. mai
10. a istungi protokoll). Nimelt kinnitas süüdistatav, et ta oli koos tuttavaga trammis, väljus kannatanuga samas peatuses ning pärast trammist väljumist liikusid nii kannatanu, süüdistatav kui tema tuttav, keda tema kutsub „Kärbseseeneks“, samas suunas. Z.F-i ütluste kohaselt „Kärbseseen“ jooksis kanntanu juurde ja hakkas kotti käest ära tirima. Pärast seda, kui kannatanu ei andnud talle kotti, tuttav tõukas kannatanut ja lõi vasaku jalaga kannatanule paremale poole rindkeresse. Samas väitis Z.F, et tema ründes ei osalenud ja oli sel ajal ca 4 meetri kaugusel. Kui „Kärbseseen“ jooksis kotiga ära, jooksis ta „Kärbseseenele“ järele. Seega langevad kannatanu ja süüdistatava ütlused kokku osas, mis puudutab nende trammis viibimist, ning ka tuvastamata isiku tegevuse osas on ütlused sarnased. Samas on ütlustes ilmne erinevus osas, mis puudutab Z.F-i tegevust. Kohus leiab, et selles osas on usaldusväärsemad kannatanu ütlused. Kannatanu selgitas, et tundis ära just Z.F, põhjusel, et pidi tõrjuma noaga vehkivat ründajat, s.o Z.F, ja selle käigus jälgis teda. Kui Z.F oleks olnud sündmuskohast mitu meetrit eemal, poleks olnud K. T il mingit põhjust teda mäletada. Kannatanu selgitas ka seda, et koht kus teda rünnati, oli hästi valgustatud. Seda kinnitas ka tunnistaja A. O . Ühtlasi arvestab kohus süüdistatava käitumist pärast seda, kui teine mees oli K. T ilt koti kätte saanud. Nimelt nähtub nii kannatanu kui tunnistaja A. O ütlustest, et Z.F jooksis koos teise mehega ära. Tunnistaja A. O kinnitas, et tema kui kõrvaltvaataja jaoks oli ilmne, et ära jooksvad mehed olid koos – nad olid omavahel lähestikku ja jooksid sõiduteel. Ka nägi tunnistaja, et mehed uurisid hiljem koos koti sisu: kotti uuris pikem mees ja teine oli juures. Nii K. T kui A. O kirjeldasid ründajaid sarnaselt: üks oli teisest pikem ning pikemal – s.o menetluse käigus tuvastamata isikul – oli seljas punast ja valget värvi jope. See, et üks ründajatest oli Z.F, on tõendatud sellega, et lühemas mehes tundis K. T ära Z.F-i (äratundmiseks esitamise protokoll, tl 11-16). Lisaks räägib Z.F-i kahjuks asjaolu, et tunnistaja M. T ütluste (maakohtu
11. mai
12. a istungi protokoll) kohaselt ostis ta Z.F-ilt mobiiltelefoni №kia
13. Tegemist oli telefoniga, mis oli olnud K. T i kotis (vt jälitusprotokoll; tl 36 ja asitõendi vaatlusprotokoll; tl 37). Süüdistatava ütlusi selle kohta, et ta lihtsalt korjas telefoni üles, sest see oli „Kärbseseenel“ maha kukkunud, ei pea kohus usaldusväärseks. Nimelt, arvestades, et süüdistatava väitel tegi ta „Kärbseseenele“ etteheiteid toimepandud teo pärast, samuti arvestades süüdistatava ütlusi, et ta ei tahtnud katseaja pärast politseiga „sekeldusi“, ei ole usutav, et ta oleks lihtsalt korjanud üles telefoni, millest ta teadis, et see on just röövitud. Samuti on vastuolulised süüdistatava ütlused selle kohta, kuidas ta hiljem uuesti telefoni ära viskas ja omakorda mõni aeg hiljem selle uuesti üles korjas. Lähtudes eelnevast, peab kohus tõendatuks, et K. T ründas kaks meest, kellest üks – Z.F – ähvardas teda noaga, vehkides noaga tema näo ees. Võttes arvesse, et K. T i hinnangul kestis rünne umbes 4-5 minutit ning Z.F vehkis kogu aeg noaga ta näo ees 5 edasi tagasi, leiab kohus, et ei ole tõendatud, et Z.F oleks üritanud K. T ki tegelikult lüüa. Kuigi kannatanu ütluste kohaselt oli tal tunne, et teda tahetakse lüüa, ongi ähvardamise mõte jätta mulje võimalikust füüsilise vägivalla tarvitamisest. Lisaks arvestab kohus sellega, et kannatanu sõnul kartis ta pärast kukkumist, et nüüd Z.F lööb teda noaga, viimane aga seda ei teinud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et Z.F tegu seisnes ähvardamises, s.o vaimses vägivallas. Seega osales Z.F kaastäideviijana K. T ilt koti röövimises, tarvitades K. T i vastu psüühilist vägivalda ja osaledes tema koti äravõtmisel ebaseadusliku omastamise eesmärgil.
14. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi 6200 krooni ulatuses, sellest 6000 krooni kotis olnud sularaha ja 200 krooni rahakoti väärtus. Kohtuistungil andis kannatanu ütlusi, et kotis oli umbes 6000 krooni sularaha, sest ta tahtis abikaasale osta jõulukinki. Kohus leiab, et arvestades kannatanu umbkaudset hinnangut kahju osas, tuleb süüdistatavalt välja mõista kannatanu kasuks kokku 6000 krooni, mis hõlmab nii sularaha kui rahakoti väärtuse. 6.

§ 200lg 2 sanktsioon näeb ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse.

Prokurör leidis, et süüdistatavat tuleks karistada sanktsiooni keskmise määra lähedase karistusega. Kaitsja leidis aga, et kui kohus mõistab Z.F-i süüdi, tuleks kohaldada alammäära lähedast karistust. Karistuse mõistmisel lähtub kohus süüdistatava süüst, tema isikust ning õiguskorra kaitsmise huvidest. Süü suuruse kindlaks määramisel saab lähtuda teo iseloomust ja tekitatud kahju suurusest. Kohus leiab, et kõigi võimalike

§ 200lg-le 2 vastavate tegude skaalal on tegemist pigem kerge kui keskmise teoga.

Sanktsiooni keskmise määra lähedane 8 aastat vangistust on karistus, mida mõistetakse ka selliste tegude eest, nagu tapmine või tahtlik raske tervisekahjustuse tekitamine. On ilmne, et käesolev tegu ei ole taoliste tegudega raskuselt võrreldav. Karistuse mõistmisel arvestab kohus Z.F-i rolliga ühises teos. Nimelt on tõendatud, et tema osa täideviimisel piirdus noaga ähvardamisega, erinevalt teisest kaastäideviijast ei tarvitanud Z.F füüsilist vägivalda. Samuti nähtub kannatanu ütlustest, et koti võttis ära teine mees ning tunnistaja A. O ütluste kohaselt otsis kotti hiljem läbi samuti teine mees, Z.F oli aga juures. Seega oli Z.F-i roll teo toimepanemisel väiksem ja kuigi tegemist oli kaastäideviimisega, tuleb siiski karistuse mõistmisel arvestada iga kaastäideviija teopanust. Samuti arvestab kohus sellega, et tekitatud kahju ei olnud väga suur, jäädes tunduvalt allapoole ka seaduses määratletud olulise kahju piirist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on sanktsiooni alammäära lähedane karistus. Alammäärale vastava karistuse kohaldamist ei pea kohus põhjendatuks, sest Z.F-i tegu täitis kaks röövimise kvalifitseerivat tunnust, milleks on grupiviisilisus ja relvana kasutatava esemega ähvardamine. Sellest tulenevalt leiab kohus, et Z.F tuleb karistada sanktsiooni alammäära lähedase karistusega, s.o vangistusega 3 aastat 6 kuud. Kuna tegu on toime pandud katseajal, on kohtu hinnangul

§ 74lg-st 5 välistatud karistuse mõistmine tingimisi.

Seda ei saa kohtu hinnangul mõjutada ka asjaolu, et Z.F-i elukaaslasel on sündinud laps. Ühtlasi tuleb 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus, liites eelmise ära kandmata karistuse – 11 kuud 15 päeva. Lõplikuks karistuseks tuleb seega mõista 4 (neli) aastat 5 (viis) kuud ja 15 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ja sellest tulenevalt lugeda karistuse kandmise alguse ajaks

1. detsember
2. a. Arvestades, et süüdistatavale on mõistetud enam kui nelja aasta pikkune vangistus, leiab kohus, et on oht, et isik võib vabaduses viibides karistuse täitmisest kõrvale hoiduda. Sellest tulenevalt leiab kohus, et tõkend tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. 6
3. KrMS § 180 lg 1 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi kolmas lõige annab aga võimaluse jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda, kui need käivad süüdistatavale ilmselt üle jõu. Menetluskulud on käesolevas kriminaalasjas järgmised: sundraha, mille suurus I astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel 2,5 alampalka, s.o 10 875 krooni; määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses osalemise eest 3658 krooni ning kohtueelses menetluses osalemise eest 2230, 2 krooni, kokku 5888 krooni ja 20 senti. Arvestades seda, et Z.F puudus enne vahistamist ametlik töökoht ja seega ka kindel sissetulek, samuti seda, et käesoleva otsusega rahuldati K. T i tsiviilhagi 6000 krooni ulatuses, leiab kohus, et Z.F käib menetluskulude (kokku 16 763, 2 krooni) hüvitamine täies ulatuses ilmselgelt üle jõu. Sellest tulenevalt mõistab kohus menetluskulud süüdistatavalt välja osaliselt, nimelt sundraha 50 %, s.o 5437 (viie tuhande neljasaja kolmekümne seitsme) krooni ja 50 sendi ulatuses. Ülejäänud osas jätta sundraha, samuti määratud kaitsjale makstud tasu kokku 5888 krooni (viis tuhat kaheksasada kaheksakümmend kaheksa) ja 20 senti riigi kanda.
4. Asitõendid vihmavari, mille omanik on teadmata, ja DNA-proovid tuleb hävitada. Sten Lind Urve Sinisaar Tiit Teetamm