← Eesti

1-09-15146/1

Obsah (6)§ 324§ 291§ 64§ 73§ 68§ 49

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 30. septembril 2009. a Tartus Kriminaalasja number 1-09-15146 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Koht

§ 324

ja § 291 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Külli Saks Süüdistatav J.K Kaitsja Elukoht: XXXX Asukoht: viibib vahi all Tartu Arestimajas Isikukood: xxx Karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistama Tõkend: vahistamine alates 31. juulist 2009. a, kahtlustatavana kinni peetud 30. juulil 2009. a. kell 19.30 kokkuleppel advokaat Andres Veski RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada J.K

§ 324järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada J.K

§ 291järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) 3 (kolm) kuud vangistust.

aastat

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus, suurendades suuremat mõistetud karistust ja lõplikuks karistuseks mõista J.K-le 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 73

lg 1 alusel jätta tingimisi vangistus süüdlase suhtes osaliselt kohaldamata.

§ 73

lg 2 alusel määrata, et koheselt kuulub J.K poolt ärakandmisele 5 (viis) kuud vangistust ning 2 (kahe) aasta ja 1 (ühe) kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele kui J.K ei pane 3 (kolme) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 68

alusel arvestada J.K eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja J.K poolt käesolevas kohtuotsuses määratud koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise algust arvestada alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 30. juulist 2009. a.

§ 49

alusel võtta lisakaristusena J.K-lt kaheks aastaks õigus töötada riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või eraõiguslikus juriidilises isikus ametikohal, kus temale on pandud juhtimis-, haldamis- või järelevalveülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. Tõkend- vahistamine- jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Asitõendid:

  1. DVD plaat kirjega „24.07.2009 II sekts“ salvestisega- pakitud CD karpi ning seejärel pappkarpi (täheldatud numbriga 1) ja asub kriminaalasja juures;
  2. DVD plaat kirjega „24.07.2009 I sekts“ salvestisega- pakitud CD karpi ning seejärel pappkarpi (täheldatud numbriga 1) ja asub kriminaalasja juures;
  3. DVD plaat kirjega „25.07.2009“ salvestisega- pakitud CD karpi ning seejärel pappkarpi (täheldatud numbriga 1) ja asub kriminaalasja juures;
  4. DVD plaat kirjega „26.07.2009“ salvestisega- pakitud CD karpi ning seejärel pappkarpi (täheldatud numbriga 1) ja asub kriminaalasja juures;
  5. DVD plaat kirjega „29.07.2009 II sekts“ salvestisega- pakitud CD karpi ning seejärel pappkarpi (täheldatud numbriga 1) ja asub kriminaalasja juures;
  6. CD plaat Tartu Vangla eelvangistushoone liikumistelogidega ajavahemikul 24-07- 2009 27.07.2009 – pakitud CD karpi (täheldatud numbriga 2) ja asub kriminaalasja juures. Asitõendid nr 1-6 jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 välja mõista J.K-lt menetluskuluna:  sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;  määratud kaitsjale väljamakstav tasu 840.- (kaheksasada nelikümmend) krooni;  ekspertiisitasu summas 2875.- (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr
  7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „J.K, kriminaalasja nr 1-09-15146, menetluskulud”. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse aluse tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis võ määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. 2 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu: Kuriteo asjaolud ja kuriteo kvalifikatsioon: J.K süüdistatakse selles, et tema, töötades Tartu vanglas vanemvalvurina: 24.07.2009 kella 20.30 paiku Tartu linnas Turu 56 asuvas Tartu Vanglas sisenes ametiülesandeid täites eelvangistushoone II sektsiooni kambrisse nr 1063, milles viibis karistust kandev kinnipeetav L.S. ning, tegutsedes inimväärikuse alandamise eesmärgil, võttis parema käega võtme ning tõstis selle L.S. ´i pea kohale, mille peale kannatanu puudutas peaga võtit. Pärast seda võttis vanemvalvur J.K enda vöölt teleskoopnuia ning andis selle kinnipeetav L.S. `ile suudlemiseks, mida kinnipeetav L.S. ka tegi. 29.07.2009 kella 20.30 paiku Tartu linnas Turu 56 asuvas Tartu Vanglas sisenes ametiülesandeid täites eelvangistushoone II sektsiooni kambrisse nr 1063, milles viibis karistust kandev kinnipeetav L.S. ning, tegutsedes inimväärikuse alandamise eesmärgil, võttis enda vöölt teleskoopnuia ning andis selle kinnipeetav L.S. `ile suudlemiseks, mida kinnipeetav L.S. ka tegi. Sellega J.K pani toime

§ 324järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

kinnipidamiskoha ametniku poolt kinnipeetava inimväärikuse alandamise ametiseisundit ärakasutades. 25.07.2009 kella 20.30 paiku Tartu linnas Turu 56 asuvas Tartu Vanglas sisenes ametiülesandeid täites eelvangistushoone II sektsiooni kambrisse nr 1063, milles viibis karistust kandev kinnipeetav L.S. , kus kasutas kinnipeetava suhtes ebaseaduslikult vägivalda, lüües peale sisenemist L.S. `le jalaga kõhtu ja rusikaga kuklasse ning andis seejärel L.S. `ile korralduse keerata näoga kambri seina poole, misjärel lõi selja tagant kahel korral jalaga L.S. `i jalgade vahele kubeme piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Sellega J.K pani toime

§ 291järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

ametialaseid ülesandeid täitva ametiisiku poolt vägivalla ebaseadusliku kasutamise. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga on tekitatud kannatanu L.S. ile füüsilist ja moraalset kahju, tsiviilhagi ei ole esitatud. Kriminaalmenetluse kulud: eeluurimiskulud kokku 3715.- krooni, sealhulgas: Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisitasu 2875.- krooni ja kaitsjatasu 840.- krooni. Karistuse liik ja määr:

§ 324

ettenähtud kuriteo eest nõuab prokurör J.K-le karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 291

ettenähtud kuriteo eest nõuab prokurör J.K-le karistuseks 2 (kaks) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus, suurendades suuremat mõistetud karistust ja lõplikuks karistuseks mõista J.K-le 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 73

lg 1 alusel jätta tingimisi vangistus süüdlase suhtes osaliselt kohaldamata.

§ 73

lg 2 alusel määrata, et koheselt kuulub J.K poolt ärakandmisele 5 (viis) kuud vangistust ning 2 (kahe) aasta ja 1 (ühe) kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele kui J.K ei pane 3 (kolme) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 68

alusel arvestada J.K eelvangistuses viibitud aeg karistuse tähtaja hulka ja Lehar 3 J.K vangistuse kandmise algust arvestada alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 30.07.2009.a.

§ 49

alusel võtta lisakaristusena J.K-lt kaheks aastaks õigus töötada riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või eraõiguslikus juriidilises isikus ametikohal, kus temale on pandud juhtimis-, haldamis- või järelevalveülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et J.K, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et J.K on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse J.K süüdi tunnistada

§ 324ja § 291 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kohus peab põhjendatuks lisakaristusena võtta J.K-lt kaheks aastaks õigus töötada riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või eraõiguslikus juriidilises isikus ametikohal, kus temale on pandud juhtimis-, haldamisvõi järelevalveülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista kaitsjale väljamakstud tasu summas 840.- krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu 2 875.- krooni. Rutt Teeveer Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.