4-09-8666/3

4-09-8666 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-09-8666 (2316,09,006611,2316,09,009125) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik U.N (ik: XXX, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Jelena Saveljeva RESOLUTSIOON
3. U.N süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 8 (kaheksa) päeva.
4. U.N-ile määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Aresti kandmist arvestada menetlusaluse isiku suhtes valitud tõkendi vahistamine muutmisest, tühistamisest või mõistetava vangistuse ärakandmisest.
5. U.N-ilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 804 (kaheksasada neli) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „U.N, 4-09-8666, joobe tuvastamine“.
6. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 17.09.
7. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 23.04.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1112261 selles, et 23.04.2009 peeti Ristiku 18 maja juures kinni U.N, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 1018/229 tuvastati menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ja psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik selgitusena märkinud, et tarvitas fentanüüli. 10.06.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 885733 selles, et 10.06.2009 peeti Toompuiestee 37 maja juures kinni U.N, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 1481/93 tuvastati menetlusalusel isikul narkootilise aine fentanüüli tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ja psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik selgitusena, et viimane kord kasutas hiinlast eelmise päeva hommikul. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et on kinni peetud 20.08.2009 seoses KarS § 199 ettenähtud kuriteokahtlustusega. 10.06.2009 kohta seletab, et sel päeval oli kaine, kirjutas, millal tarvitas, korjati lihtsalt niisama ära. 23.04.2009 kohta seletab, et varastati tossud ära, mäletab, et tarvitas rahustit. Küsitud karistus on õiglane. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest 8 päeva, sest eelmised trahvid on tasumata ja varem on teda korduvalt arestidega karistatud, välja mõista 804 krooni menetluskulusid. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste, laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et narkootilise aine tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimaste aastate jooksul korduvalt karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on tasumata, samuti on teda karistatud korduvalt arestidega. Sellele vaatamata on ta jätkanud väärtegude toimepanemist. Taolised isikuandmed annavad tunnistust sellest, et menetlusalusel isikul puudub sissetulek, millest trahve tasuda, samuti soov neid tasuda ning soov väärtegude toimepanemisest hoiduda. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ega saagi mõju avaldada, sest trahvid jäetakse tasumata ning menetlusalune isik jätkab väärtegude toimepanemist, mistõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada tuleb aresti. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut süüdistatakse vaid kahe väärteo toimepanemises, mistõttu ei pea arest olema pikaajaline, kuid sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik