Obsah (9)

§ 121§ 424§ 74§ 65§ 120§ 257§ 64§ 69§ 75

1-09-349 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. septembril 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja nr 1-09-349 (07237300776) Kohtunik Külli Iis

§ 121

, § 120 ja § 257 järgi Kohtuistungi aeg 07.09.2009.a Prokurör Õnne Neare-Vaarmann Süüdistatav L.H - isikukood xxx, kodakondsuseta, põhiharidusega, elukoht: xxx(sisse registreeritud: xxx); töötab juhutöödel; varem kriminaalkorras karistatud neljal korral, viimati 22.02.2007 Harju Maakohtu otsusega

§ 424järgi vangistusega 3 kuud, Kr

MS § 238 lg 2 ja

§ 74

alusel vangistusega 2 kuud katseajaga 1a 6k ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuud; tõkend - elukohast lahkumise keeld. Kaitsja advokaat määratud korras Eva Tibar RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada L.H

§ 121

järgi (episood 21.01.07.a.) ning karistuseks mõista 1 (üks) kuu vangistus, mida

§74

alusel ei pöörata täitmisele kui ta 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 2

§ 65lg 1 alusel lugeda see karistus kaetuks 22.02.2007.a.

Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega – s.o. 2 kuud vangistust, mis

§ 74alusel oli mõistetud tingimisi 18-kuulise katseajaga.

Süüdi tunnistada L.H

§ 120

järgi (kuriteoepisood 05.08.2007.a) ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust ning

§ 257

järgi (kuriteoepisood 9.10.08.2007.a) 7 (seitse) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust (9 kuud vangistust) Harju Maakohtu 22.02.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks mõista 11 (üksteist) kuud vangistust.

§ 69ja § 74 lg 5 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga.

Kuna ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, asendatakse 11 kuud (330 päeva) vangistust 660 tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 ja lg 4 alusel määrab kohus üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1(üks) aasta ning selle aja jooksul on L.H kohustatud järgima

§ 75lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all.

1. Asitõend - kõnesalvestis (asub kriminaalasja materjalide juures) – hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.
2. Välja mõista L.H-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse, s.o. määratud kaitsjale makstavast tasust 4 000 (neli tuhat) krooni ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 4 500 (neli tuhat viissada) krooni. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele 10220034800017 SEB-is või arvele 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049777, ära märkida kriminaalasja number „1-09-349“ ja süüdimõistetu nimi. Kui menetluskulusid ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitmisele kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul ning kaebus esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. SÜÜDISTUS L.H süüdistatakse selles, et tema 20.01.2007 öösel vastu 21.01.2007 Harju maakonnas Xxx vallas Xxx alevikus Xxx korteris lõi korduvalt lahtise käega NZ näkku, kahjustades sellega tema tervist ning põhjustades talle füüsilist valu. 3 Sellega pani L.H toime teise isiku peksmise, kahjustades sellega tema tervist ning põhjustades talle füüsilist valu s.o

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 05.08.2007 kella 17.00 paiku Harju maakonnas Xxx vallas Xxx alevikus Xxxkorteris ähvardas NZ erinevatel viisidel tapmisega ning NZ oli alust karta sellise ähvarduse täideviimist. Sellega pani L.H toime teise isiku tapmisega ähvardamise ning oli alust karta selle ähvarduse täideviimist, s.o.

§ 120järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, ajavahemikul 09-10. august 2007 helistas NZ, nõudes temalt seoses kooselu lõppemisega oma tõelise õigusena 20 000 krooni tagasimaksmist, millise raha ta oli andnud NZ, kes kasutas nimetatud raha Xxx korterile akende paigaldamiseks ning muudeks kuludeks, ähvardades NZ füüsilise vägivallaga ning tema vara rikkumisega, lubades lõhkuda N. Zelenova korteri aknad juhul kui NZ keeldub talle 20 000 krooni maksmast. Seega pani L.H oma tahtliku tegevusega toime oma tõelise õiguse teostamise ebaseaduslikus korras, olles seotud vägivallaga ning vara rikkumisega ähvardamisega, s.o.

§ 257järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu Kriminaalasi oli kohtusse saadetud arutamiseks üldmenetluses. Pärast eelistungit, kuid enne kohtulikku asja arutamist on aga antud asjas sõlmitud kokkuleppe ning taotleti kohtuistungil asja arutamist kokkuleppemenetluses. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotles prokurör kuriteo eest enne viimast kohtuotsust, s.o.

§ 121

järgi 1-kuulist vangistust tingimisi 18kuulise katseaja, mis

§ 65lg 1 lugeda kaetuks 22.02.07.a.

Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega. Kuriteo eest

§ 120

järgi taotles prokurör karistuseks 6 kuud vangistust ja kuriteo eest

§ 257

järgi 7 kuud vangistust ning karistuseks kuritegude kogumi eest

§ 64lg 1 järgi – 9 kuud vangistust.

Kuna nimetatud kuriteod on toime pandud katseaja kestel, tuleb täitmisele pöörata ka 22.02.2007.a. otsusega mõistetud karistus (2 kuud vangistust) ning liitkaristuseks

§ 65

lg 2 järgi taotletakse 11 kuud vangistust, mis

§ 69alusel asendakse 660 tunni üldkasuliku tööga.

ÜKT tegemiseks palutakse määrta üks aasta. Kohtuliku arutamise järeldused Süüdistuses

§ 121

, § 120 ja § 257 järgi tunnistas L.H end kohtuistungil süüdi, kinnitas, et on kokkulppest aru saanud ja jääb selle juurde täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul see otsusega kinnitada. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning oma õigustest ja kokkulepemenetluse kohaldamise tagajärgedest on tea teadlik. Kohtuliku arutamise tulemusel teeb kohus järelduse, et L.H enese süüdi tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tegeliku tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud L.H käitumine, süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega 4 ning ta tuleb süüdi tunnistada

§ 121

, 120 ja § 257 järgi ning karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuritegudes süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni. Arvestades süüdistava praegust majanduslikku olukorda ja tema resotsialiseerumisväöjavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, 311, 313, Kohtunik