← Eesti

1-09-8245/13

Obsah (4)§ 329§ 74§ 75§ 78

1-09-8245 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.september 2009.a, Narva kohtumaja, 1.Mai 2, 20308 Narva linn Kriminaalasja arutamise aeg ja koht 24.septem

) § 329 järgi, lühimenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna prokuröri abi Sofja Hristoforova Süüdistatav M.D, sünniaeg xxx isikukood xxx, Vene Föderatsiooni kodanik, keskharidusega, emakeel-vene keel, elukoht: xxx ei tööta, käesolevas kohtuasjas tõkend elukohast lahkumise keeld. Varem kriminaalkorras karistatud: 1.Narva Linnakohtu 16.mai 1996.a kohtuotsusega Kriminaalkoodeksi (edaspidi tekstis KrK) § 140, lg 2 pde 1,2 järgi vabadusekaotusega 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud tingimisi katseajaga 2 (kaks) aastat; 2.Narva Linnakohtu 18.septembri 1998.a kohtuotsusega KrK § 139 lg 3 p 1 järgi vabadusekaotusega 3 (kolm) aastat tingimisi katseajaga 2 (kaks) aastat; 3.Tartu Maakohtu 17.septembri 2001.a kohtuotsusega KrK § 139 lg 2 p-de 2,3 järgi liitkaristusega KrK § 41 alusel 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud vabadusekaotust. Väärteomenetluse korras karistatud kuuel korral 1-09-8245 Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin (riigi poolt määratud korras) juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis KrMS) §-dest 238 lg 1 p 4, 306, 309, 311, 313, maakohus o t s u s t a s : RESOLUTSIOON 1.Süüdi tunnistada M.D

§ 329järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust; 1.1.

§ 74

lg 1,3 alusel mitte pöörata 2 (kaks) kuud vangistust täitmisele, kui M.D 18 (kaheksateistkümne) kuulise pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab maakohtu määratud alalises elukohas –xxxx; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1.2.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. 1.3.M.D suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse M.D esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest. 2.KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista M.D-lt (elukoht: xxxx) riigituludesse menetluskulud: sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 7 (seitse) krooni (lk 38); 2.1.KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista M.D-lt (elukoht: xxxx) menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu 495 (nelisada üheksakümmend viis) krooni 60 senti riigituludesse vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugini eeluurimisel osavõtu eest (lk 39); 3.Asitõendeid ja tsiviilhagi arutatavas kriminaalasjas ei ole 4.Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusele nr 221023778606 Swedbank pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus „M.D, kriminaalasi 1-09-8245, menetluskulud, kaitsjatasu või sundraha“. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 (kolmekümne) päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale. 2

(6)1-09-8245 Kui menetluskulu ja sundraha ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluses ettenähtud korras. 5.Kohtuotsuse resolutiivosa koopia edastada Kohtute Raamatupidamiskeskusele, prokuröri abile (aadress: Koidula 3a, 20307 Narva) ja kaitsjale (asukoht: Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus OÜ Narva osakond, aadress: Juhkentali 3, Narva 20501 Kesklinnapostkontor p/k 1344) ning allkirja vastu süüdistatavale M.D-le (elukoht: xxxx). Edasikaebamise kord Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Otsuse resolutiivosa kuulutatakse 25.septembril 2009.aastal. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud maakohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 26.septembrist 2009.a. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tervikuna tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 16.oktoobrist 2009.a, peale kella 16.
  1. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates 17.oktoobrist 2009.a. Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. SÜÜDISTUSE SISU, MILLE JÄRGI MAAKOHUS SÜÜDISTUST ARUTAS 1.M.D süüdistatakse selles, et ta isikuna, kes on 26.septembri 2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsusega nr 4-08-7002 (väärteoasi) karistatud Liiklusseaduse § 7419 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kolmeks kuuks (alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 28.oktoober 2008.a kuni 27.jaanuarini 2009.a ), milline kohtuotsus on 07.novembril
  2. a ARK-is pööratud täitmisele, juhtis 08.jaanuaril 2009.aastal kella 23.10 ajal Narva linnas, Võidu 10 maja ees mootorsõidukit BMW 520i registreerimisnumbriga 667 TEV; 1.1.Sellega pani M.D toime

§ 329järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.

täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. MENETLUS MAAKOHTUS 2.24.septembril 2009.aastal toimunud kohtuistungil kinnitas M.D, et on aru saanud talle esitatud süüdistusest, tunnistab end süüdi, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. 2.1.Advokaat Igor Belugin asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning M.D poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. 3.Kahtlustatavana ülekuulamisel M.D andis ütlusi (lk 7-11) selle kohta, et teda karistati kolm korda kohtu poolt mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, mis samuti oli seotud mootorsõiduki juhtimiseõiguse äravõtmisega. Kohtuotsuseid ei vaidlustanud. 3

(6)1-09-8245 M.D teadis sellest, et tal on juhtimisõigus ära võetud, kuid oli veendunud, et mootorsõiduki juhtimiseõiguse äravõtmine on lõppenud. Kahtluse osas M.D seletas, et sai kätte Narva kohtumaja 26.septembri 2008.a otsuse resolutiivosa koopia samal päeval, so 26.septembril 2008.aastal. Ta oli teadlik, et seitsme päeva jooksul peab ta teatama oma soovist kassatsiooni õiguse kasutamisest. Kuna ta ei hakanud seda kohtuotsust vaidlustama, siis kolme kuulise juhtumiõiguse äravõtmise tähtaeg hakkas kulgema järgmisest päevast, millal lõppes kassatsiooni õiguse kolmekümne päevane kasutamise tähtaeg. M.D arvas, et juba 03.januaarist 2009.a oli tal õigus juhtida mootorsõidukit. 3.1.Tunnistaja xx ütluste (lk 5-6) kohaselt, 08.jaanuaril 2009.a olles patrullis. kella 23.10 paiku Võidu 10 maja juures ta peatas sõiduauto BMW 520i registreerimisnumbriga 667 TEV. Selle sõiduauto roolis oli M.D. Kontrollimise käigus selgus, et kohtuotsusega M.D (autojuht) oli ära võetud juhtimisõigus kuni 27.jaanuarini 2009.a. M.D kutsuti politseiautosse väärteomaterjali koostamiseks. 4.Dokumentaalsed tõendid 4.1.Väärteomenetluse lõpetamise määruse kohaselt (lk 1) lõpetati M.D suhtes väärteomenetlus Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 4 alusel, kuna Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.septembri 2009.a kohtuotsusega võeti M.D-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks. Maakohtu otsus jõustus 28.oktoobril 2008.aastal ja 08.jaanuaril 2009.a, mil M.D juhtis mootorsõidukit, ei olnud tal juhtimise õigust ja seepärast on M.D teos ettenähtud

§ 329

järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused; 4.2.väärteoprotokolli (lk 2) kohaselt juhtis M.D 08.jaanuaril 2009.aastal kell 23.10 Narvas Võidu tänava maja 8 ees mootorsõidukit, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust, kui see oli karistusena ära võetud; 4.3.Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.septembri 2008 a otsusega väärteoasjas nr 4-08-7002 19 (lk 18-20) tunnistati M.D süüdi Liiklusseaduse § 74 lg 1 ja Karistusseadustiku § 276 järgi ning teda karistati põhi- ja lisakaristusega. Liiklusseaduse § 7419 lg 2 alusel mõistetud lisakaristusega võeti M.D-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks; 4.4.Eesti Riiklikust Autoregistrikeskuse teatise 28.jaanuari

  1. a andmetel (lk 5) on Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.septembri
  2. a otsus nr. 4-08-7002 pööratud täitmisele. M.D-lt on juhtimisõigus ära võetud ajavahemikust 28.oktoobrist 2008.a kuni 27.jaanuarini
  3. Sissekanne liiklusregistrisse on tehtud 14.novembril
  4. A; 4.5.Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (lk 3) andmetel on M.D 08.jaanuaril
  5. a juhtinud sõidukit BMW 520i registreerimismärgiga 667 TEV. Kell
  6. 10 on ta kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt kuni mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseni. 5.Maakohtu järeldused M.D süüdistus § 329 järgi 5.1.Maakohus on kohtuistungil uuritud tõendite hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et M.D süü on tõendatud.

§-s 329 on sätestatud karistuse kandmisest kõrvale hoidmise objektiivse koosseisu tunnused: täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumine. 5.2.Süüdistatav on end maakohtu poolt avaldatud tõendite alusel (lk 1, 2, 3, 7-11, 17-23) tunnistanud süüdi nii kohtueelsel uurimisel kui ka maakohtus süüdistuse asjaoludes, et ta juhtis mootorsõidukit ja tal puudus juhtimisõigus. Asjaolu, et süüdistuses toodud ajal M.D juhtis sõiduautot, on kinnitatud ka tunnistaja Roman Hütti ütlustega (lk 5). 4

(6)1-09-8245 Karistusregistri andmetel on M.D-lt ära võetud mootorsõiduki juhtimisõigus. ARKi andmete (lk 21-23) alusel on nimetatud lisakaristus täitmisele pööratud ja M.D-lt on juhtimisõigus ära võetud 28.oktoobrist 2008.a kuni 27.jaanuarini 2009.a. Seega M.D juhtis süüdistuses märgitud ajal – 08.jaanuaril 2009.a – mootorsõidukit, kui tal puudus selleks juhtimisõigus vastavalt 26.septembri 2009.a Viru Maakohtu otsusele. Eeltoodu vastab täielikult

§-s 329 sätestatud objektiivsetele tunnustele. M.D teadis, et temal on juhtimisõigus lisakaristusena ära võetud. Ta juhtis mootorsõidukit, olles teadlik lisakaristusest. Sellega ta pani teo toime otsese tahtlusega.

§ 329koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega.

5.3.Õigusvastasust välistavaid asjaolusid M.D käitumises maakohus ei tuvastanud. M.D on süüvõimeline ja samuti puuduvad tal muud süüd välistavad asjaolud. Seega maakohus leiab, et M.D on süüdi

§ 329järgi kuriteo toimepanemises.

Eeltoodu alusel maakohus on seisukohal, et M.D süüdistus

§ 329järgi on tõendatud ja maakohus mõistab selles M.D süüdi.

5.4.M.D ütlused selle kohta, et tal oli kaalukas mõjuv põhjus teo toimepanemiseks, ei ole teiste tõenditega tõendatud. M.D oli kätte saanud maakohtu 26.septembri 2008.a otsuse resolutiivosa koopia, milles sisaldus teave selle kohta, et kohtuotsus jõustub 30 (kolmekümne) päevalise kassatsiooni tähtaja möödumisest alates järgnevast päevast, kui isik sai kätte otsuse koopia. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.septembri 2008.a otsuse koopia on M.D poolt kättesaadud alates 26.septembrist 2008.a, mida süüdistatav M.D ise kinnitas. Järelikult süüdistatav M.D 08.jaanuaril 2009.a teadis asjaolu, et tal on ära võetud mootorsõiduki juhtumise õigus. Seetõttu on paljasõnalised süüdistatava ütlused, selles, et ta arvas, et kolmekuuline juhtimisõiguse äravõtmise lisakaristuse tähtaeg hakkab kulgema, seitsme päeva möödudes pärast maakohtu otsuse kättesaamist. 6.Kriminaalasjas ei ole asitõendeid. Tsiviilhagi ei ole. 7.Karistuse mõistmisel

§ 329

järgi arvestab maakohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud M.D karistust raskendavaid asjaolusid. Karistusregistri andmetel on M.D lühema aja kui aasta jooksul kolmel korral karistatud väärteomenetluse korras Liiklusseaduse rikkumise eest (lk 29-30) järgi rahatrahvidega, mis on käesoleva ajani tasumata. 26.septembril 2008.aastal karistati väärteokorras Liiklusseaduse § 7419 lg 1 (s.o. mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) ja Liiklusseaduse § 741 lg 1 alustel rahatrahviga – 12 000 krooni, mis on käesoleva ajani tasumata (lk 30). Kriminaalkaristused on kustumata. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1.). 5

(6)1-09-8245 7.1.Süüdistatav M.D oli varem kolm korda kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude toimepanemises ja kolm korda oli vabastatud karistuse kandmisest tingimisi ja tal õnnestus täita ilma tagajärgedeta katseajad. Kohtuistungi käigus süüdistatav ega tema kaitsja ei esitanud maakohtule tõendeid selle kohta, et süüdistatav M.D maksis rahatrahvid või ta püüab seda teha. Seega ei pea siiski maakohus enam võimalikuks eeltoodu alusel M.D-le mõista rahalist karistust. 7.2.Karistuse mõistmisel arvestab maakohus ka üldpreventiivselt õiguskorra kaitsmise huvisid ja karistuse mõistmise loogikat ja aritmeetika põhimõttel, et samakoosseisuliste ja enamvähem sama süü suurusega kuritegude eest korduval süüdimõistmisel ei saa isiku karistus minna iialgi kergemaks. 7.3.

§ 329näeb ette sanktsiooniks rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Maakohus leiab, et arvestades M.D süü suurust ja oluliselt ka kergendava asjaoluna süü tunnistamist ning kahetsust, mõistab maakohus talle vangistuse alla keskmise sanktsiooni määra.

§ 329järgi mõistab maakohus talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

7.4.Arvestades seda, et kuriteo toimepanemisest möödunud aja jooksul ei ole süüdistatav toime pannud uusi õigusrikkumisi, samuti arvestades, et teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises ning M.D on kindel elukoht olemas, peab maakohus võimalikuks kohaldada

§ 74

lg 1,3 sätteid ja mitte pöörata karistust täitmisele, kui M.D 18 (kaheksateist) kuulise katseajam kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid.

Maakohtu arvates on minimaalne katseaeg kohane. 8.Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine. 8.1.KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 6 525 (kuustuhat viissada kakskümmend viis) krooni. 8.2.KrMS § 175 lg. l p. 5 alusel toimiku materjalidest koopia tegemise kulud on 7 (seitse) krooni (lk 38). 8.3.Süüdimõistva kohtuotsuse korral jäävad kriminaalmenetluse kulud KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetava kanda. 8.4.KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista M.D-lt riigituludesse 495 (nelisada üheksakümmend viis) krooni 60 senti (lk 39) ja 780 (seitsesada kaheksakümmend) krooni kaitsjatasu advokaat Igor Belugini poolt osutatud riigiõigusabi eest M.D-le maakohtus ja eeluurimisel. Mihhail Komtśatnikov maakohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.