1-09-22326 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12 veebruar 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-09-22326 (09230118360, 10230101755) Kohtunik Märt Toming Ko

25 lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Maksim Kink Süüdistatav G.U Ik: xxx, EV kodanik, emakeel: vene keel, keskharidus, töökoht: töötu, elukoht: xxx Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 04.02.2010 kuni 05.02.2010, so 2 päeva, elukohast lahkumise keeld alates 05.02.2010 Varasem karistatus: karistatud väärteokorras Kaitsja Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON 1. G.U süüdi tunnistada KarS §

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 04.02.2010 kuni 05.02.2010, so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 8 (kaheksa) päeva.
2. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta G.U-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 kuu ja 10 päeva G.U suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et G.U temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju 1 Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel 6 127 758, 6 127 742)
3. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada G.U järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
4. KarS § 78 p 1 alusel arvestada G.U-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 12.02.
6. G.U suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
7. G.U-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1620 (üks tuhat kuussada kakskümmend) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „G.U, 109-22326, kaitsjatasu“.
8. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel välja mõistetav sundraha 6525 krooni G.U-lt välja mõistmata, jättes selles osas menetluskulu riigi kanda.
9. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 01.03.
10. Kui apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 02.03.
11. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: G.U süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, 30.10.2009 kella 16.07 ajal viibides Tallinnas Vilde tee 101 asuvas ja Comarket AS-ile kuuluvas Comarket Szolnoki kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaalist ühe pudeli Presidendi Pilsner õlut maksumusega 30,90 krooni ja väljus sellega müügisaalist kauba eest tasumata, kuid vargus jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta kinni. Samuti tema, olles varem korduvalt toimepannud vargusi, sealhulgas 18.06.2009, 12.07.2009, 30.10.2009, taas, viibides 04.02.2010 kella 17:05 paiku Tallinnas Vana-Lõuna 4 asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas Säästumarketis, võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil: ühe pudeli õlut Walter väärtusega 29.90 krooni, ühe paki sigarette Next Blue väärtusega 26 krooni ja rõngasverivorsti väärtusega 14.90 krooni, koguväärtusega 2 70 krooni 80 senti, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinnipeetud turvatöötaja poolt. Seega alustas G.U vahetult süüteo toimepanemist, kuid see jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel. Sellega pani G.U toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav G.U seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 30.10.2009 varguse katse episood • 30.10.2009 koostatud tunnistaja RHülekuulamise protokollist nähtuvalt oli tunnistaja 30.10.2009 kell 16.07 tööl kaupluses K-Mark Vilde tee 101 ja märkas kaubasaalis naist, kes pani omale kotti õllepudeli, läbis kassa ja jättis kauba eest maksmata. Kutsus politseipatrulli ja kinnipeetuks osutus G.U. Kaup on poele tagastatud. (t/l 3 kr asi 1-09-22326) • 30.10.2009 koostatud õigusrikkuja kinnipidamise aktist nähtuvalt peeti Vilde tee 101 KMark kinni G.U, kes möödus kassarisvist, jättes tahtlikult tasumata kauplusest võetud kauba eest. (t/l 4 kr asi 1-09-22326) • 30.10.2009 koostatud AS Comarket Szolnok Vilde tee 101 avaldus, millest nähtuvalt palutakse vastutusele võtta G.U, kes jättis kaupluses tasumata kauba õlu Presidendi pilsner 2 liitrit 8 vol eest summas 30 krooni ja 90 senti. (t/l 5 kr asi 1-09-22326) • Koopia Põhja Politseiprefektuuri 18.06.2009 otsusest G.U karistamises KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 240 krooni. (t/l 6-7 kr asi 1-09-22326) • Koopia Põhja Politseiprefektuuri 12.07.2009 otsusest G.U karistamises KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 360 krooni. (t/l 8-9 kr asi 1-09-22326) • 30.10.2009 koostatud kahtlustatava G.U ülekuulamise protokollist nähtuvalt läks kahtlustatav 30.10.2009 kella 16.00 paiku Vilde teel asuvasse Comarketisse, et osta kassitoitu ja süüa. Võttis kassitoidu ja saia ning nägi suurtesse kastidesse laotud õlut. Arvestas, et tal jääb alles 12 krooni, kuid 2-liitrine õlu maksis rohkem. Võttis õllepudeli ja pani mitte korvi teiste asjade juurde, vaid kotti. Kassas maksis kassitoidu ja saia eest, pärast kassasid peeti kinni. Andis õllepudeli turvamehele ära. (t/l 10-13 kr asi 1-09-22326) • G.U karistusandmetest nähtuvalt on G.U karistatud KarS § 218 lg 1 järgi06.01.2008, 18.06.2009, 12.07.2009 ning karistused ei ole kustunud. (t/l 16-17 kr asi 1-09-22326) • Teatisest süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatusvahendite kohta nähtub, et G.U 2008 aastal sissetulek puudus. (t/l 19-20 kr asi 1-09-22326) 04.02.2010 varguse katse episood • 04.02.2010 koostatud Rimi Eesti Food AS Lõunakeskuse Säästumarketi avaldus, mille kohaselt Vana-Lõuna 4 asuvas Säästumarketi kaupluses peeti kell 17.05 kinni G.U, kes jättis tasumata õlle Walter 2 liitrit hinnaga 29, 90 krooni, sigaretid Next Blue hinnaga 26.00 krooni ja rõngasverivorsti hinnaga 14, 90 krooni eest, kokku summas 70 krooni ja 80 senti. Kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. (t/l 2 kr asi 1-10-1630) 3 • 04.02.2010 koostatud tunnistaja VU ülekuulamise protokollist nähtuvalt märkas tunnistaja Vana-Lõuna 4 asuvas Säästumarketis müügisaalis naist, kes tundus käitumise poolest kahtlane. Naisterahvas sooritas ostu esimeses kassas ning maksis ainult porgandite eest. Tunnistaja otsustas naisterahvast pärast kassaliini kontrollida ning leidis naisterahva käekotist õlle Walter hinnaga 29,90 krooni, sigaretid Next Blue hinnaga 26 krooni, rõngasverivorsti hinnaga 14,90 krooni, kogusummas kaupa 70 krooni ja 80 senti. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Vargus toimus kell 17.00. (t/l 3 kr asi 1-10-1630) • 04.02.2010 koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti samal päeval kell 17.05 kahtlustatuna KarS §

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises kinni G.U.

(t/l 5 kr asi 1-10-1630) • 05.02.2010 koostatud kahtlustatava G.U ülekuulamise protokollist nähtuvalt sisenes kahtlustatav 04.02.2010 kella 17 paiku Vana-Lõuna 4 asuvasse Säästumarketisse, et osta toiduaineid. Võttis ostukorvi ja pani sinna progandid, seejärel liikus alkoholiosakonda, kus võttis pudeli õlut Walter ja pani käekotti. Pärast seda pani käekotti rõngasverivorsti ja läks kassasse. Kassas võttis sigarette Next Blue ja pani taskusse. Kassas maksis ainult porgandite eest, pudeli õlle, verivorsti ja sigarettide eest jättis tasumata. Möödus turvaväravatest ja peeti kinni. Kahetseb ja palub kergemat karistust. (t/l 6, 7 kr asi 1-10-1630) • Teatisest süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatusvahendite kohta nähtub, et G.U 2009 aastal sissetulek oli 13, 3 krooni. (t/l 11 kr asi 1-10-1630) • Koopia Põhja Politseipreketkuuri 18.06.2009 otsusest G.U karistamises KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 240 krooni. (t/l 14 kr asi 1-10-1630) • Koopia Põhja Politseiprefektuuri 12.07.2009 otsusest G.U karistamises KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 360 krooni. (t/l 15 kr asi 1-10-1630) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava G.U süüd tunnistavaid ütlusi, tunnistajate RH ja VU ütlusi, Comarket AS ja Rimi Eesti Food AS avaldusi, õigusrikkuja kinnipidamise akti, väärteootsuste koopiaid, karistusandmeid, andmeid sissetuleku puudumise kohta 2008, 2009 aastal, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava G.U käitumine kvalifitseeritud KarS §

25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatav temale inkrimineeritud esimese kuriteo toimepanemise ajal isikuks, kes oli viimase aasta jooksul toime pannud vargusi süstemaatiliselt, olles seejuures 2009 aasta jooksul juba kahel korral karistatud varguste toimepanemise eest väärteokorras. Teise kuriteo toimepanemise ajaks oli ta poole aasta jooksul toime pannud juba kolm vargust. Seega oli süüdistatav KarS § 199 lg 2 p 9 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 30.10.2009 püüdis süüdistatav varastada Comarket AS-ile kuuluvat kaupa koguväärtuses 30 krooni ja 90 senti ning 04.02.2010 kaupa koguhinnaga 70 krooni ja 80 senti. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS §

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll avaldanud kahetsust, kuid kohus ei saa seda kahetsust võtta siirana, kuivõrd süüdistatavat oli juba kahel korral varavastaste väärtegude toimepanemise eest karistatud, seejärel pani ta kolme kuu möödudes toime järgmise varavastase süüteo ning uuesti vähem kui nelja kuu möödumisel eelmisest kinnipidamisest järgmise varavastase süüteo. Seejuures varastas ta mõlemal juhul lahjat alkoholi. Taoline varavastaste süütegude 4 toimepanemise süstemaatilisus viitab süüdistataval kahetsuse puudumisele ja pigem seatud eesmärgi saavutamisele. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel on süüdistatav töötanud ajutisel sotsiaaltööl ning tal puudub alaline sissetulek. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Sellele annab kinnitust ka asjaolu, et süüdistatav on juba neljal korral vähem kui aasta jooksul kinni peetud varavastaste süütegude toimepanemise tõttu. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust . Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud väärteokorras kokku neli korda, millistest esimene karistus on kustunud. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatavat ei saa pidada selliseks õiguserikkujaks, kelle suhtes tuleks mõistetav karistus koheselt täitmisele pöörata. Arvestades süüdistatava karistusandmeid, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta kohaldamata ja täies ulatuses täitmisele pööramata. Kuivõrd aga isikul on sissetulekutega raskusi ja ta varastas korduvalt alkoholi, siis leiab kohus, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, andmaks talle võimaluse kõrvalise isiku juhendamisel oma elustiili muuta. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest ning sellest, et varalist kahju ei tekkinud. Seejuures olid varavastased ründed suunatud suhteliselt väikese väärtusega vallasasjade vastu, mistõttu ei ole süüdistatava süü kuigi suur. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatav on töötu ja tal sissetulek puudub, leiab kohus, et vastavalt KrMS § 180 lg 3 sätetele võib osa kriminaalmenetluse kulust jätta riigi kanda, mõistes süüdistatavalt välja vaid kaitsjatasu, jättes sundraha välja mõistmata. Märt Toming kohtunik 5